2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus
29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (1)

Soome TV-l on eestlaste, eriti põhjaeestlaste mälestustes eriline koht. Ka Tartu ülikoolis doktorikraadi kaitsnud propagandauurija Marek Miil mäletab, kuidas ta perega 1980. aastatel Pärnust Tallinnasse sugulastele külla sõitis ja ühel hetkel, tema üllatuseks, terve suguvõsa elu peatus. Algas „Dallas“.

Kirjeldate oma doktoritöös põhjalikult, kuidas Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee püüdis Eesti NSV-s Soome TV mõju vähendada heliblokkide kättesaadavuse piiramisega ning “paljastades” ja “kattes” ETV-s Soome TV-d. Miks kõik need abinõud oodatud tulemust ei andnud?

Esiteks, Eestit ei suudetud kunagi isoleerida kommunistliku partei seisukohalt potentsiaalselt ohtlikest alternatiivsetest informatsiooniallikatest. Siia ulatusid raadiohääled, Soome televisioon, siin käisid Soome turistid, säilisid kirjakontaktid väliseesti kogukondadega. Ei olnud sellist olukorda, kus raudne eesriie oleks totaalselt lukus olnud.

Teiseks põhjuseks on kindlasti ajaloomälu. Siin olid põlvkonnad, kes mäletasid teisi aegu, kes oskasid rääkida alternatiivset lugu vastukaaluks sellele, mida nõukogude propaganda kajastas ja enda ajalookäsitluses kasutas.

Võiks eeldada, et ETV-sse kui ideoloogiaasutusse oli valitud parimatest parimad, kõige veendunumad, lojaalsemad, kõige püüdlikumad kärtspunased kommunistidest ajakirjanikud, aga minu uurimus näitab, et ETV puhul ei saa me kindlasti rääkida mingisugusest monoliitsest ja 100 protsenti veendunud ning kommunistliku partei huve ja eesmärke täitvast partei allorganisatsioonist. Kui partei enda allorganisatsioonides juba asjad logisesid, siis ilmselt mujal oli skepsis ja vastumeelsus veelgi suurem.

Leidsite, et aastatel 1945–1989 ilmunud artiklid Tallinna vabastamise kohta erinesid üksteisest küllalti suurel määral. Miks ja kuidas narratiiv muutus?

Tundub, et see on väga lihtne: Tallinna vabastamine – kuidas punavägi jõudis Tallinna – üks päev, 24 tundi. Mida annab seal siis nii erinevalt kirjutada? Kellaajad paika ja läks. Aga sõltuvalt Nõukogude Liidus toimunud  ühiskondlik-poliitilistest protsessidest, hakkab narratiiv mängima ja muutuma.

Kuigi Tallinna vabastamise suurt narratiivi ja lugu enne kaheksakümnendate lõppu keegi kahtluse alla ei seadnud, muutusid lugudes esitatud detailid. Mõnikord oli neid rohkem, mõnikord jäeti midagi välja, mõnikord on faktid vastuolulised. Üks räägib väikesest sakslaste grupist, teine suurtest lahingutest ja ägedast vastupanust. On ju suur vahe, kas lastakse kuulipildujatega või kahuritest.

Vahetult pärast sõda, Stalini ajal, oli vaja edasi minna. Meil oli vaja Ameerika imperialistidega töörindel kohtuda, ees oli rahuvõitlus, et ei tuleks tuumasõda. Sõdurid ja veterandid olid veel noored, elujõus mehed. Isiklikku traagikat ei olnud mõtet veel leheveergudel heietama hakata.

Brežnevi ajal hakatakse üles ehitama suure isamaasõja müüti, meile räägitakse, et Brežnev oli üks meie hulgast – ta oli esimene sõdur. Kui varem räägiti veteranidest kui anonüümsetest kangelastest, siis Brežnevi ajal räägitakse juba nimedest.

Detailid neis lugudes muutusid ka sellepärast, et tavalisel reasõduril ei olnud kõigest toimuvast suurt pilti. Tema täitis oma ülesande, jooksis näiteks  Vabaduse platsile, aga mis toimus sadamas, kes kuskil mingi lipu heiskas, seda lugu ei saanud ta ise mäletada, ta ei olnud seal. Isiklikest mälestustest rääkides kipuvad inimesed tihti toetuma aga ametlikele mälestustele või jutustavad kellegi teise räägitud lugusid või neid, mis on sama tähtpäeva kohta ajakirjandusest aastakümnete jooksul meelde jäänud.

Teie doktoritöö räägib mäluajaloost ja propagandast, sellest, mis toimus Eesti ajakirjanduses nõukogude ajal. Ka tänapäeval süüdistavad ida ja lääs üksteist propagandas. Kellel on õigus?

Lääne ühiskonnas on sõnal “propaganda” väga negatiivne konnotatsioon – arvatakse, et propaganda peab olema kuri, õel ja tähendab valetamist. See on nii tänu totalitaarsetele režiimidele, pean silmas Nõukogude Liitu ja natsi-Saksamaad.

Oma olemuselt on propaganda puhul tegemist siiski abinõuga, millega sa püüad veenda ning panna inimesi oma eemärkide järgi mõtlema ja tegutsema.

Lääs ja ida võivad üksteise peale ju näpuga näidata, aga küsimus on selles, mis eesmärkidel keegi midagi teeb. Kas me oleme kindlad, et lääs ei tee propagandat? Või nimetame seda siis informeerimiseks, ent kas kõige selle taga on ikka alati suured humaansed väärtused? Või on selle taga hoopis väga kainelt kalkuleeritud majanduslikud ja poliitilised huvid saada kuskilt kätte mingi oluline ressurss?

Kui palju on meil praegusaja Eesti ajalehtede ja päevalehtede online’is propagandat?

Seda on raske joonlauaga mõõta. Aga iga lugu, mis on vabariigi valitsuse või praeguses ühiskonnas eksisteerivate väärtuste puhul kriitiline, ei ole tingimata kellegi kuritahtliku propagandaoperatsiooni osa.

Kui Vene ajakirjanik kirjutab Eesti kohta midagi kriitilist, siis selle taga ei pruugi olla alati käsk. Seni kuni sa ei suuda mustvalgel käsku tõestada, ei saa ka öelda, et ajakirjanik tegi seda sellepärast, et on vene propagandist. Võib-olla on see ajakirjanikule teada oleva informatsiooni, tema enda sisemise tunnetuse, teadmiste ja oskuste põhjal tehtud lugu, millel ei ole mitte mingit pistmist kuskilt ülevalt tuleva käsuga.

Riigi juhitud propaganda on koordineeritud-organiseeritud protsess, kus keegi püstitab kellegile konkreetsed eesmärgid ja annab asjakohased juhtnöörid. Kõik, mis meile ei meeldi, ei ole ilmtingimata vaenlase propaganda. Mõnikord võib-olla on, aga mõnikord ei ole.

Kas selle näiteks võib tuua Ukraina?

See on sama küsimus, kui palju ja keda me uskuda saame, mis Ukrainas toimub. Ise me seda kontrollima ei lähe, Vene meedia puhul on meil eelhäälestus: see peab ju olema vale, sest Venemaa ründab Ukrainat. Lisaks on meil rahvuslik-traumaatiline mälestus: Venemaalt ei saa tulla midagi head. Russofoobia on talletunud meie geenidesse – mida iganes venelane ütleb, see peab olema vale. Mina väidan, et kõik ei ole vale. Tõenäoliselt nad mõne asja kohta valetavad, aga mõni asi on ka tõsi.

Ukraina on teistpidi äärmus. Paljud arvavad, et kõik, mida Ukraina räägib, on ajakirjanduslik tõde. Kui vaadata nende sõnavara ja seda, kuidas terminid muutuvad, näiteks, millal kasutatakse sõna “terrorist” ja millal “separatist”... Sõnade valik näitab, et väga põhjalikult on läbi mõeldud, mismoodi informatsiooni edastatakse. Kindlasti tulevikus seda kas kinnitatakse või see lükatakse ümber, aga ma julgen väita, et ka Ukraina ei räägi kogu tõde.

Kelle konstrueeritud tõde siis uskuda, venelaste või ukrainlaste?

Kui keegi väidab, et Vene pool teeb ainult propagandistlikku jama, tuleb möönda, et seda jama tehakse väga atraktiivselt. Vaadake „Vremjat“ – vähemalt 40 minutit saate algusest on pühendatud Ukrainale. Sõna antakse mõlemale poolele, iseasi muidugi, kellelt mida välja on valitud. Aga elu käib! Vaatajale pakutakse väga põnevat visuaalset materjali. Kohapeal on reporterid. Iga päev tuleb toimuvast värske videomaterjal. Seda tuleb kriitiliselt vaadata, aga võrreldes selle vähesega, mida suudavad lääs ja meie enda telekanalid pakkuda, on see väga huvitav materjal.

Kas Eesti venelased elavad venekeelses infoväljas seepärast, et see on põnevam?  

See on umbes sama fenomen nagu oli nõukogude ajal: kui sul endal ilmus nõukogude ajalehes mingi sündmuse kohta pisikene nupuke, siis „Ameerika hääles“ pühendati sellele terve saade, sest see oli väga oluline sündmus. Räägiti, et see sündmus näitab seda ja toda ning toodi juurde ka Washington Posti analüütiku ja kohaliku korrespondendi arvamus. See oli ju palju põnevam, sa said rohkem informatsiooni.

Siit tuleb ka minu küsimus nendele meestele, kes räägivad, et Eestis tuleks püsti panna oma venekeelne telekanal: kas me oleme kindlad, et me hoomame neid tohutuid ressursse ja töömahtu, millega me tahame konkureerima hakata?

Sellisel juhul tuleb konkureerima hakata mitte ainult mõne vene kanaliga vaid kogu eesti keelt mittekõnelevate, ütleme siis venelaste, kommunikatiivse mäluga. Kui sul istub kööginurgas babuška, kes räägib televisioonist nähtule vastupidist juttu, siis miks me peaks eeldama, et noor, eesti keelt mittekõnelev kodanik oma vanaema ja vanaisa juttu ignoreerib.

Me peame mõistma, et neil on olnud oma ajaloo käsitlus ja selle on tekitanud nõukogude režiim. Ka nemad on sama režiimi ohvrid ja nad mäletavad, mida neil on kästud mäletada või kuidas nad on harjunud mäletama. Kas me ikka jõuame kõigi nende inimesteni? Kas suudame oma vene kanaliga selle vanainimese arvamuse ümber lükata, kes võib-olla tõsimeeli usub, et tema oligi vabastaja, võitles fašismiga? “Mis nad nüüd räägivad, et okupeerimine, me ju vabastasime teid!?”

Kui me tahame konkureerida selle masinavärgiga, siis me peame konkureerima kogu selle tohtu hulga venekeelse kirjanduse, veebilehekülgede, artiklite ja ajakirjadega. Kui tahta klassikaliselt igale asjale vastulööki anda, siis me peaks suutma kirjutada iga asja kohta, et see on jama, tegema kriitikat. Vähemalt meie oma ressurssidega, ma kardan, jääme jänni.

See ei tähenda muidugi, et tuleks püss põõsasse visata ja kohe alla anda. Proovima muidugi peab! Aga kui keegi ütleb, et paneme püsti ühe telekanali ja klaarime sellega kõik probleemid, siis ma küsin, miks me kahekümne aastaga pole suutnud mitte-eestlasi integreerida.

Marek Miil kaitses 17. septembril TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonna nõukogus oma doktoritöö “Nõukogude propagandasüsteemi toimimine ajakirjanduse argipraktikate kaudu”. Väitekirja tulemused andsid materjali, et seletada, kuidas kommunistlik partei õõnestas oma propagandasüsteemiga nõukogude kodanike silmis iseenda autoriteeti.

Loe ka artiklit "Propagandaaparaadi enesepettus Eesti NSV-s" Tartu ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis.


 

 

05.11.2014 23:20
paul

Inimene on sotsiaalse loomusega. St. kui ta on oma töös ja erialas edukas,
siis on ta rahul ka ühiskondliku korraga.
Kui tõõga kaasneb omandi teke, kui tekib laienenud vastutusalade ring,siis
selle kaudu integreerutakse ka kogu riigi sotsiaalväljaga.
Väga suur osa venekeelt rääkivatest inimestest töötavad eestis edukalt.
Nende huvi välismaa sündmuste vastu on puht informatiivne, see ei ole
kontrasotsiaalne- eesti riigi vastane.
Meil ei ole vaja luua mingit propagandakahurit iga üksiku desinformatsioonifakti ümberlükkamiseks.
Meie ülikoolide politoloogia ja sotsioloogia kateedrite õppetoolidele on
jäänud tukkuma eelmise ajastu õppejõud oma marxistliku vaimuga.
Kahe aastakümne jooksul pole suudetud luua Vaba Eesti Kodaniku
moraalikoodeksit. Mille järgi oleks võimalik kasvatada noort põlvkonda
aususe, töökuse, hariduse omandamise ja väärikuse vaimus.
Selle asemel kirjutatakse meie ajalugu ümber euroopa keskseks,
propageeritakse noortes assotsiaalset- ainult rahale orienteeritust.
Kui me end lammastena eksponeerime, siis ei saa ka teised meid austada.

Lisa kommentaar

 

Wikimedia Commons 29.12.2014 15:55

Kuidas tõlgendatakse vasturääkivaid uudiseid? (9)

Sotsioloogid uurivad Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimist pingelises poliitilises olukorras.

Kiusamisvaba Kool 09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli? (5)

Uuringu järgi kannatab Eestis koolivägivalla all peaaegu iga viies õpilane. Väärtuskasvatuse konverentsil küsitakse, kuidas luua kiusamisvaba kooli?

05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas? (2)

Eestlased on vana metsarahvas, nagu seda on ka paljud teised soome-ugrilased, sealhulgas komid. Komidest ja nende pühast metsast kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

13.11.2014 11:30

TÜ haridusteadlased loovad uudseid õppematerjale

Tartu ülikooli haridusteadlased soovitavad gümnasistidele äsja valminud uudseid õppematerjale.

31.10.2014 10:41

Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

Hiinlasest keeleteadlane soovitab teha eesti keele “Võõrsõnade leksikonis” ligi sada täiendust ja parandust.

06.06.2014 15:27

Kus käivad Tallinna venelased? (5)

Nende peamine uudistekanal on Pervõi Baltiskii, nende eelistus europarlamenti oli Yana Toom. Kui Moskvas lööb kell uut aastat, lennutavad nemad Tallinna taevasse esimese suurema ilutulestiku, kuigi Eestis tiksub aeg veel vana aasta numbri sees.

22.04.2014 20:00

UFO-usk on Eestis tõusuteel (8)

Eestis on kristlasi pea sama palju kui kõikvõimalike uute religioossete praktikate toetajaid, mõlemaid umbes viiendik elanikkonnast. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu usub pea iga teine, selgub äsja Tartu ülikooli usuteadlaste poolt läbiviidud küsitlusest.

15.04.2014 16:36

Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse (4)

2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

04.04.2014 15:46

Kas Eestis tiksub Putini miin? (4)

Eestis elavate eestlaste ja venelaste ootused demokraatiale on üsna erinevad.

04.03.2014 17:43

Mõisnike kivine tagasitee

1920. aastate alguse Eesti sisserändepoliitika kujunes muu hulgas vahendiks jätta piiri taha ebalojaalseks peetud baltisaksa mõisnikud, leidis ajaloolane Helen Rohtmets-Aasa.

07.01.2014 17:12

Kui palju on inimesel sõpru?

Uued tutvused tõrjuvad vanu eemale.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

11.11.2013 10:06

Internet kui toimetulekumehhanism

Eesti teismeliste kalduvus internetis igavleda viitab struktureeritud tegevuste nappusele, ütleb meediauurija Lukas Blinka.

14.10.2013 14:51

Kas koopamaale tegid naised?

Koopajoonistuste vahel leiduvad käejäljed kuuluvad enamasti naistele.

19.09.2013 11:35

Kas rahanduskriis algab peast ? (5)

Finantsmulle tekitab inimeste soov teiste käitumist ette ennustada.

Wikimedia 08.12.2014 11:30

Eestlased soovivad naabriks eestlasi

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid (5)

Miks Kolga mõisa kolmanda korruse tuba läbi aegade lukus on hoitud ja miks peaksid mehed seal kandis punapäiste naistega ettevaatlikud olema?

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus (1)

Tartu Ülikooli värske doktor ja propagandauurija ei usu, et Eesti oma vene kanal suudaks oma eesmärgi täita, ent ei soovita püssi ka põõsasse visata.

02.05.2014 12:47

Kui palju inimesi mahub maakerale? (4)

Millal jõuab kätte piir, mil maakera inimestele kitsaks jääb?

21.04.2014 13:25

Mis on Eesti rikkus viie rikkama riigi hulgas? (1)

Mitut kriisi näeme enne, kui suudame tegelikult uskuda Eesti majanduse edusse? Millest ei saa mööda vaadata tuleviku ettevõtete juhid? Kas Eesti jõuab aastaks 2032 Euroopa rikaste hulka ning millega? Mis on Eesti tõeline rikkus?

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

10.04.2014 10:23

Vanade inimeste Eesti, aga võib-olla praegusest tervem

Meditsiin aastal 2032: keskmine eluiga on aastal 2032 Eesti naistel 85, meestel 80. Ühiskonnas on palju eakaid, aga pensionipõlve enam ei ole.

14.03.2014 11:15

Kas eestlus on elujõuline? (2)

Eestlaste kitsarinnalisus võib eesti keele hääbumist kiirendada.

03.02.2014 14:49

Keelepeks teeb koostööaltiks

Tagarääkimine hoiab isekaid inimesi vaos.

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

26.11.2013 16:38

Arvuti proovib inimese kombel mõelda (2)

Internetist pilte otsiv arvutiprogramm vaatab ja õpib.

18.10.2013 19:00

Harukordne leid: 556 aasta vanune raamatuleht

Vanim Eestist leitud raamatufragment pärineb aastast 1457.

19.09.2013 12:33

Indrek Tarandi fenomen annab Euroopas üksikkandidaatidele lootust

Neljandik kõigist häältest, valus ninanips valitsusparteidele.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus