2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kuidas mets komide maailmapilti kujundas?
05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas?

Novaator
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (0)
Tagasi
Edasi

Komi jahimees ja koer sõidavad paadiga Kuk-ju jõel metsaonni poole. Pilt on tehtud 2003. aastal.

Foto: Art Leete (ERM Fk 2914:238)

Mets on soome-ugri bränd. Metsatunnetusel põhineb kogu hilisem identiteedi tajumine ja turundamine, nagu seda kajastatakse näiteks Eesti Rahva Muuseumis kuni tuleva aasta 15. maini avatuks jääval näitusel “Karu, Õ ja Joškin kot”.

Metsast sai alguse komide usk sellesse, et kogu loodus on elus, sest igas loomas ja taimes on hing. Metsa animistlik hingus aitab põhjendada komide rahvausu ristiusust puutumata põhihoovuse säilimist.

Suurima väljakutse komi animismile esitab õigeusk, mida nii teadlased kui ka tavalised inimesed peavad üldiselt komide jaoks normaalseks usuks. Komid ristiti idapoolsetest soome-ugri rahvastest esimesena, juba 14. sajandil. Hilisemas komi kultuuri käsitlevas diskussioonis on see pikaajaline õigeusu mõjualas elamine tekitanud vastakaid tundeid. Ühelt poolt kirjeldatakse komisid kõige venepärasema soome-ugri rahvana. Teisalt aga arvatakse, et kuussada aastat õigeusku pole komidele üldse mõjunud ja nad on oma hinges jätkuvalt soome-ugri paganad.

Alates 19. sajandist on komi kultuuri kirjeldajad tõstnud esile jahinduse keskset rolli komi identiteedis. Komisid ehk sürjaneid käsitleti tollastes kirjutistes inimestena, kelle elu sõltus küttimisest. Sel perioodil said komid kirjanduses laialt levinud hüüdnime „metsainimesed“. 1840. aastatel kirjutas Komimaal rännanud Vassili Latkin oma reisipäevikus, et kogu maa kujutab endast puudega kaetud kõrbe. Latkin ei kohanud 50 versta jooksul ühtegi elusolendit ning arvas, et isegi loomad ja linnud hoiavad nendest metsikutest padrikutest eemale.

Komi filosoof-etnograaf Kallistrat Žakov (1866-1926) leidis, et komide maailmapilt ja igapäevase käitumise normid on määratud looduskeskkonna poolt. Žakov arvas, et loodus on pühakoda, mis peidab endas sajandeid püsinud kultuurimälu. Erilist tähelepanu pööras ta metsa müstilisele kujundile: “Seda, millist muljet avaldab mets sürjanile, on näha ainuüksi sellest, millise armastusega suhtub ta metsa ja selle iseärasustesse, kui külluslikult on kasutusel nimetusi metsa eripärade tähistamiseks... Metsad täidavad peaaegu kogu ruumi. Nad on küttimise ja kangelastegude paigad, müstitsismi ja poeesia allikad.”

Komide jahilembust kirjeldati kui iidset kohaliku eluviisi osa juba 19. sajandil. Arusaam küttimise olulisest rollist komi kultuuris polnud ainult kirjanike romantiline ulm, vaid kajastas adekvaatselt komide tollast igapäevaelu.

Jahindus ja kalastus püsisid komide olulisemate traditsiooniliste majandustegevuste seas veel 20. sajandi alguses ja on  säilitanud märkimisväärse koha mitmete Komimaa piirkondade majanduses tänaseni.

Üks komi professionaalse etnograafia teerajajaid, Vassili Nalimov (1879-1939), kirjutas sellest, et metsaelu kujundas komide vahel iseäralikud suhted. Metsas sõltub kõik omavahelisest austusest ja usaldusest. Metsas ei kehti komide arusaamade kohaselt riiklikud seadused. Komidel kujunes maailmapilt, mida Nalimov nimetab “jumalata religiooniks” ja “sotsiaalse solidaarsuse religiooniks”.

Hilisema aja komi etnograaf Nikolai Konakov (1945-2010) täheldab, et komi uskumustes peeti metsa ja vett jumalate ja vaimude loominguks. Metsa kasutusõiguse kehtestab jahimees jahiala hõivamiseks tehtud töö kaudu. See tähendab, et püüniste ülesseadmise ja jahiraja puhastamise läbi sõlmitakse leping metsavaimudega, kellega kahasse hakatakse seejärel metsa kasutama. Suhted metsavaimudega määravad ka küttide käitumisreeglid. Metsa tuleb austada, saaki kohelda väärikalt ja teiste jahimeeste õigusi tunnustada.

Mets pole komide jaoks võõras ega vaenulik sfäär, nagu see on paljude põllumajanduslike rahvaste pärimuses. Komi inimene kuulub “geneetiliselt” metsa ruumi, olles mütoloogiliste kujutelmade kohaselt inimese esialgseks koduks. Metsa kujund püsib komide maailmapildis domineeriva mütoloogilise mudelina, mis kujundab kogukondlikke norme ja inimeste tunnete struktuuri.

Ükskord 1996. aastal arutasid kaks jahimeest metsaelu hingeliste väärtuste üle. Nad tõid esile metsa meeleolu valdava rahu ja tasakaalu, mis võimaldab olla tõeline inimene. Sellele metsaelu helgusele vastandub linnaelu “mürgisus”:

Jahimees Ivan: “Kui ma esimest korda linna tulin, siis ma jäin lihtsalt haigeks. Ma ei saanud midagi teha. Metsas on rahulik, seal on mingi emotsionaalne tasakaal.”

Jahimees Miša: “Kui tuled jahilt, on sul nii hea tunne. Sa oled väsinud ja sul on habe poolteist kuud ajamata.”

Jahimees Ivan: “See on paik, kus sa tunned ennast kõige rohkem inimesena.”

Komi jahimehed ei armasta rääkida millestki abstraktsest. Mets kultuurilise kategooriana seda aga kindlasti on. Samas tuleb vahel ikkagi ette, et jahimehed muutuvad unistavateks ning hakkavad arutlema ilusate ja mõnusate asjade üle, mis viib jutu metsa peale. Mets on lihtsalt olemas ja metsakogemuse kõikehõlmavus on jahimeeste jaoks vaikne ja varjatud.

Komide mets on alternatiivne, animistlik püha keskkond õigeusu kirikute poolt külaelu vaimsuse kõrval. Varasemad etnograafid kirjeldasid metsa müstikat jõuliselt, otsides sellest komide omapärast vaimsust. Jahimehed ise jäävad metsa kirjeldamisel tagasihoidlikuks. Ent taoline ebamäärasus või pealiskaudsus käib metsast rääkimise juurde, et selle saladuslikkust mitte liiga ilmseks teha.

06.12.2014 13:46
Lea Lykk

Eestlased kahjuks ei maaratle ennast enam metsarahvana, kuigi tundlikumad meie hulgast seda metsas viibides kindlasti tunnevad. Olin abielus metsamehega, toelisega - ja julgen kinnitada, et see oli ainus keskkond kus ta ennast koduselt tundis...
Ja tema hooldatud metsad olid uhked ja korras. Ylev rahu ja salaparane kohin teaks jutustada lugusid, kui me kuulaks....
Linnarahvas - argake! Viige lapsed kuulama ja meie yhise olemise juuri otsima............

Lisa kommentaar
07.01.2015 14:06
muidugi

Looduses, metsas, on oma kord olemas ka ilma inimese hoolduseta. Kui just püüniseid pole vaja seada :)

Lisa kommentaar

 

Wikimedia Commons 29.12.2014 15:55

Kuidas tõlgendatakse vasturääkivaid uudiseid? (8)

Sotsioloogid uurivad Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimist pingelises poliitilises olukorras.

Kiusamisvaba Kool 09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli? (5)

Uuringu järgi kannatab Eestis koolivägivalla all peaaegu iga viies õpilane. Väärtuskasvatuse konverentsil küsitakse, kuidas luua kiusamisvaba kooli?

05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas? (2)

Eestlased on vana metsarahvas, nagu seda on ka paljud teised soome-ugrilased, sealhulgas komid. Komidest ja nende pühast metsast kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

13.11.2014 11:30

TÜ haridusteadlased loovad uudseid õppematerjale

Tartu ülikooli haridusteadlased soovitavad gümnasistidele äsja valminud uudseid õppematerjale.

31.10.2014 10:41

Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

Hiinlasest keeleteadlane soovitab teha eesti keele “Võõrsõnade leksikonis” ligi sada täiendust ja parandust.

06.06.2014 15:27

Kus käivad Tallinna venelased? (5)

Nende peamine uudistekanal on Pervõi Baltiskii, nende eelistus europarlamenti oli Yana Toom. Kui Moskvas lööb kell uut aastat, lennutavad nemad Tallinna taevasse esimese suurema ilutulestiku, kuigi Eestis tiksub aeg veel vana aasta numbri sees.

22.04.2014 20:00

UFO-usk on Eestis tõusuteel (8)

Eestis on kristlasi pea sama palju kui kõikvõimalike uute religioossete praktikate toetajaid, mõlemaid umbes viiendik elanikkonnast. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu usub pea iga teine, selgub äsja Tartu ülikooli usuteadlaste poolt läbiviidud küsitlusest.

15.04.2014 16:36

Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse (4)

2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

04.04.2014 15:46

Kas Eestis tiksub Putini miin? (4)

Eestis elavate eestlaste ja venelaste ootused demokraatiale on üsna erinevad.

04.03.2014 17:43

Mõisnike kivine tagasitee

1920. aastate alguse Eesti sisserändepoliitika kujunes muu hulgas vahendiks jätta piiri taha ebalojaalseks peetud baltisaksa mõisnikud, leidis ajaloolane Helen Rohtmets-Aasa.

07.01.2014 17:12

Kui palju on inimesel sõpru?

Uued tutvused tõrjuvad vanu eemale.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

11.11.2013 10:06

Internet kui toimetulekumehhanism

Eesti teismeliste kalduvus internetis igavleda viitab struktureeritud tegevuste nappusele, ütleb meediauurija Lukas Blinka.

14.10.2013 14:51

Kas koopamaale tegid naised?

Koopajoonistuste vahel leiduvad käejäljed kuuluvad enamasti naistele.

19.09.2013 11:35

Kas rahanduskriis algab peast ? (5)

Finantsmulle tekitab inimeste soov teiste käitumist ette ennustada.

Wikimedia 08.12.2014 11:30

Eestlased soovivad naabriks eestlasi

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid (5)

Miks Kolga mõisa kolmanda korruse tuba läbi aegade lukus on hoitud ja miks peaksid mehed seal kandis punapäiste naistega ettevaatlikud olema?

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus (1)

Tartu Ülikooli värske doktor ja propagandauurija ei usu, et Eesti oma vene kanal suudaks oma eesmärgi täita, ent ei soovita püssi ka põõsasse visata.

02.05.2014 12:47

Kui palju inimesi mahub maakerale? (4)

Millal jõuab kätte piir, mil maakera inimestele kitsaks jääb?

21.04.2014 13:25

Mis on Eesti rikkus viie rikkama riigi hulgas? (1)

Mitut kriisi näeme enne, kui suudame tegelikult uskuda Eesti majanduse edusse? Millest ei saa mööda vaadata tuleviku ettevõtete juhid? Kas Eesti jõuab aastaks 2032 Euroopa rikaste hulka ning millega? Mis on Eesti tõeline rikkus?

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

10.04.2014 10:23

Vanade inimeste Eesti, aga võib-olla praegusest tervem

Meditsiin aastal 2032: keskmine eluiga on aastal 2032 Eesti naistel 85, meestel 80. Ühiskonnas on palju eakaid, aga pensionipõlve enam ei ole.

14.03.2014 11:15

Kas eestlus on elujõuline? (2)

Eestlaste kitsarinnalisus võib eesti keele hääbumist kiirendada.

03.02.2014 14:49

Keelepeks teeb koostööaltiks

Tagarääkimine hoiab isekaid inimesi vaos.

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

26.11.2013 16:38

Arvuti proovib inimese kombel mõelda (2)

Internetist pilte otsiv arvutiprogramm vaatab ja õpib.

18.10.2013 19:00

Harukordne leid: 556 aasta vanune raamatuleht

Vanim Eestist leitud raamatufragment pärineb aastast 1457.

19.09.2013 12:33

Indrek Tarandi fenomen annab Euroopas üksikkandidaatidele lootust

Neljandik kõigist häältest, valus ninanips valitsusparteidele.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus