08.02.2010 16:34

Kas religioon liidab või lahutab inimesi?

Novaator
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (0)

Üleilmastumisele vaatamata leidub maailmas endiselt suurel hulgal väga erinevaid usk- ja ühiskondi. Religioossed tõekspidamised, väljendused ja tegevused ning neis leiduvad erinevused on suurel määral aluseks maailma kultuurilisele mitmekesisusele.

Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts vaatleb oma selle kevade ettekandekoosolekute sarjas usu ja ühiskonna koostoimet maailma eri kohtades. Vaatluse all on, kuidas religioonid tekitavad rahvastevahelisi ja -siseseid lahknevusi või kooskõlasid, kuidas usulised tõekspidamised ühiskondi konsolideerivad, struktureerivad või destabiliseerivad.

Millisena võiks üks või teine ühiskond välja näha või kas üldse eksisteerida talle omase usuelulise maastikuta. Sarja sissevaated erinevatesse uskkondadesse põhinevad esinejate läbi viidud uurimistöödel maailma eri paigus.

Sel neljapäeval, 11. veebruaril räägib Märt Läänemets teemal: „Usk ja usuühingud tänapäeva Taiwanis. Konstruktiivse religioosse pluralismi näide post-industriaalühiskonnas“.

Täpselt kuu aega hiljem, 11.märtsil on seltsi ees ettekandega „Jumalad kui liitjad ja lahutajad: küla, hõim ja rahvas hinduistlikus Indias“ Ülo Valk.

8. aprillil kõneleb Marko Veisson teemal: "Traditsionalism, kristlus ja islam konkureerivate rituaalipraktikatena Põhja-Ghana multireligioossetes kogukondades“.

Ringo Ringvee peab 6. mail loengu „Usk ja usuühingud tänapäeva Eestis. Mineviku varjud ja tuleviku väljavaated.“

Ettekandekoosolekud toimuvad Tartus Lossi 3-425, algusaeg on kl 16.

Rohkem infot: www.eaus.ee

08.03.2010 22:02
Freeman

Ei näe tänapäeval usus mõttet, kuna vanasti igat loodusnähtust defineeriti kui jumala teoga. Tänapäeval on meil science. Pole ühtki tõendit, et jumal on olemas ja ausaltöeldes ei näe ma tõelist põhjust miks teda vaja on - aa! üks on aint - rahvamasside kontroll.

Lisa kommentaar

 

08.02.2010 16:34

Kas religioon liidab või lahutab inimesi? (1)

Üleilmastumisele vaatamata leidub maailmas endiselt suurel hulgal väga erinevaid usk- ja ühiskondi. Religioossed tõekspidamised, väljendused ja tegevused ning neis leiduvad erinevused on suurel määral aluseks maailma kultuurilisele mitmekesisusele.

Villu Päärt 26.01.2010 10:45

Visioonid aastaks 2020: demograafia

20. sajandi märksõnaks oli rahvaarvu kiire kasv, selle sajandi märksõnaks saab aga rahvastiku vananemine.

20.01.2010 11:49

Visioonid aastaks 2020: jätkusuutliku arengu globaalne juhtimine

Aastaks 2020 vajab maailm efektiivset süsteemi jätkusuutliku arengu tagamiseks. Selleks on vaja olulisi edasiminekuid vähemalt neljas valdkonnas.

09.01.2010 18:36

Inimeste suhtlemine: mida sealt ikkagi saab välja lugeda?

Tartu Kommertsgümnaasiumile tehtud tulistamisähvardusega seoses sattus lapsevanemana koolimajja ka Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena dotsent Silvi Tenjes.

06.01.2010 16:46

HIV-positiivse elu Eestis: sünk ja trööstitu

Üsna mustades värvides hindavad Eestis elavad HIV-positiivsed oma elu. Võrreldes muudes riikides tehtud samalaadsete uuringutega on Eesti HIV-positiivsete hinnangud oma elukvaliteedile madalamad.

30.12.2009 17:28

Suvi ajab eestlasi jooma ja lapsi tegema

Rändlinnud lendavad sügisel ära lõunasse ja karu võtab talvel ette mõnekuise uinaku. Inimene peab end aga looduse krooniks ning toimetab kindlas usus, et aastaajad tema tegevust eriti ei mõjuta.

21.12.2009 13:42

Leiti Teise maailmasõja ajal põhja lastud haiglalaev

Haiglalaeva Centaur põhjalaskmist peetakse Austraalia suurimaks sõjaaegseks kaotuseks.

09.12.2009 14:56

Testosteroon ei põhjusta agressiivsust (2)

Uus teadustöö seab kahtluse alla laialt levinud arvamuse, mille kohaselt testosteroon põhjustab agressiivset, egoistlikku ja riskeerivat käitumist.

28.10.2009 11:02

Eestil on Hiina ees konkurentsieeliseid (1)

Kui paljud Eesti ärimehed on viimase aasta kriisist mustas masenduses, siis siin tegutsevate välisomanikega ettevõtete juhid näevad olukorda sootuks helgemates värvides.

03.04.2009 13:17

Kuidas näevad naabrid tüüpilist venelast?

Venemaa on võimas, ent kuidas mõjutab selline võimas naaber kuue Venemaaga piirneva riigi rahvaste vaadet iseendile ja nende pilti tüüpilisest venelasest?

05.05.2008 13:41

Aafrika rannikult leiti varandust täis iidne laevavrakk

Lõuna-Aafrika rannikuvetest leiti 500 aasta vanune laevavrakk, kuhu oli laaditud tonnide kaupa vasekange, elevandivõhku, kuldmünte ning kahureid piraatide eemalepeletamiseks.

15.01.2008 19:43

10 Tallinna saastunumat piirkonda

Täna avalikustatud Tallinna linna õhukvaliteedi uuring kohta toob välja kümme kõige saastunuma õhuga piirkonda Tallinnas.

15.11.2007 20:17

Uus epideemia on tulekul. Kuid milline?

Kui te arvate, et katk on võidetud, siis Briti bioloog Robert Baker, raamatu „Epidemic” autor hoiatab: uus haigus vaid ootab, et saaks epideemiana puhkeda.

31.07.2007 13:41

Töölesõit – päeva kõige ebatervislikum tegu

Töölesõit on ohtlikum kui te arvata oskate. Autosõidu ajal hingab kaugelt tööl käiv inimene sisse rohkem kahjulikke ühendeid kui kogu ülejäänud päeva jooksul kokku.

Marko Mumm, Postimees/Scanpix 25.01.2010 15:47

Kust tulevad tähed?

Mis on ühist meie olümpialootustel Andrus Veerpalul, Jaak Mael ja Kristina Šmigun-Vähil?

14.01.2010 13:57

Kuidas eestlased telefonile vastavad? (3)

Andriela Rääbis kaitses eelmise aasta lõpus Tartu Ülikoolis doktoritöö „Eesti telefonivestluste sissejuhatus: struktuur ja suhtlusfunktsioonid“. Mida siis eestlased telefonitoru võttes ütlevad?

08.01.2010 11:54

Eraomand ja ühiskondlik koostöö

Minu kirjutise ajendiks sai Postimehe toimetaja lühikokkuvõte minu eelmisest artiklist viimaste nobelistide kohta. Esilehele tõi ta kaks lauset: „Troonilt tõugatud eraomand. Esimene naisest majandusnobelist väärtustab koostööd“.

06.01.2010 11:37

Tüdrukute ja poiste matemaatilised võimed ei erine (4)

Rahvusvahelises uuringus selgus, et tüdrukute matemaatilised võimed ei ole tegelikult poiste omadest kehvemad.

28.12.2009 15:30

Turistid ohustavad Antarktikat

Hollandi teadlane Machiel Lamers uuris, kuidas mõjutavad Antarktikat üha suuremad turistide hordid ning kuidas selle mõju vastu võidelda.

11.12.2009 13:25

Ameerikas võeti kasutusele uus hukkamisviis (1)

Kenneth Biros on esimene USA-s surmamõistetu, kes hukati ühe mürgisüstiga tavapärase kolme asemel.

08.12.2009 12:20

Nobelit aitavad võita sõltumatus ja kohvipausid (1)

Intellektuaalne vabadus, sõltumatus uurimistöös ja sagedased kohvipausid kolleegidega aitasid selle aasta Nobel preemia võitjatel oma teaduslike avastusteni jõuda.

05.10.2009 18:03

Majanduslangus pikendab eluiga

Majanduslanguse ajal tõuseb keskmine eluiga tavapärasest kiiremas tempos.

17.12.2008 15:32

Vaeste ja rikaste laste aju töötab erinevalt (1)

Aju piirkondade erinev aktiivsus paistab eristavat rikastest ja vaestest peredest pärit lapsi

31.01.2008 22:10

Üks maailma suurimaid saladusi – Google’i algoritm

Internetist info otsimine on meie igapäevaelu loomulik osa. Internetiotsingutega tegelev firma Netcraft väidab, et internetis on praegu umbes 150 miljonit aktiivset veebilehekülge. Kuidas leida nende hulgast meile vajalik info: see ülesanne tundub üüratu.

15.01.2008 11:46

Saastunud õhk viib aastas Tallinnas hauda ligi 300 inimest

Peente saasteosakeste tõttu sureb Tallinnas igal aastal enneaegselt 296 inimest ning 275 inimest satub haiglaravile. Eriti ohustatud on kesklinna piirkonnas elavad inimesed.

05.11.2007 10:50

Tutanhamoni muumia tekitab vastakaid muljeid

Egiptuse ühe kuulsaima vaarao Tutanhamoni muumia on nüüdsest külastajaile eksponeeritud ning avalikkus saab esmakordselt näha, milline see noorena surnud valitseja välja nägi.

16.04.2007 12:44

Tartusse kerkib arukamate majade linnak

Eesmärk on luua isekorralduvate süsteemide süsteem - maja, mille seadmed suudavad võimalikult hästi üksteist juhtida ja mõista.

 
Küsi teadlaselt
Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?
Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!
    Esita küsimus Kõik
    Doktoritööd
    Idee
    Veider teadus