2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kas Eestis tiksub Putini miin?
04.04.2014 15:46

Kas Eestis tiksub Putini miin?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (4)
Samal teemal (0)

Eestis elavate eestlaste ja venelaste ootused demokraatiale on üsna erinevad.

Venemaa president Vladimir Putin on lubanud Krimmi konflikti taustal kaitsta vene vähemuse õigusi ka teistes riikides.

Sellega seoses on Lääne ajakirjanduses viimastel nädalatel küsitud, kas Narva võib olla see väike linn, mis lõhub suure NATO.

Tartu Ülikooli riigiteadlastel on värskelt valmis saanud analüüs, mis põhineb Euroopa sotsiaaluuringu andmetel ning võimaldab täpsemat sissevaadet sellesse, kuidas Eesti elanikud suhtuvad demokraatiasse. Selgub, et Eestis elavate eesti ja vene keelt kõnelevate inimeste hoiakute vahel haigutab selge lõhe.

Sotsiaaluuringu tarbeks intervjueeriti 2012. ja 2013. aastatel Eestis 2380 inimest, kellest 71 protsenti kasutas kodus eesti, ligi 29 protsenti aga vene keelt. See jaotuvus on üsna sarnane statistikaameti andmetega, mille kohaselt elab Eestis 69 protsenti eestlasi ja 26 protsenti venelasi.

Suurema pildi saamiseks oli teadlaste kasutuses samasuguse küsitluse andmed veel 23 Euroopa riigi kohta, kus samal meetodil sotsiaaluuringu intervjuusid tehti.

Eestlastel demokraatia olulisem

Ühes uuringu blokis otsiti vastuseid küsimustele, kui oluliseks peavad inimesed seda, et nad elavad riigis, mida valitsetakse demokraatlikult.

Kodus eesti keelt kõnelevad inimesed väärtustavad demokraatiat kõrgemalt,

Nende hulgas, kes peavad demokraatiat väheoluliseks on venekeelsete osakaal lausa kolm korda kõrgem, vastavalt 13 protsenti vene- ja 4 protsenti eestikeelsetest vastajatest olid sellel seisukohal.

Veelgi selgemalt tulevad aga erinevused välja kodakondsuste lõikes. Kõige olulisemaks peavad demokraatiat Eesti kodakondsusega vastajad, nende hinne on kümnepallisel skaalal 8,2 palli. Vene kodakondsed hindavad selle olulisust keskmiselt 6,8 palliga, need, kellel taskus hall pass on vahepeal – nende hinnang on 7 palli.

Eestis elavate Vene kodakondsusega vastajate hinnang demokraatia olulisusele on üsna lähedal Venemaa tulemusele, seal on demokraatia olulisusele antud keskmine hinne 6,52. Selle tulemusega on Venemaa tabeli põhjas, tipus on Küpros (keskmine hinne 9,52) järgnevad Põhjamaad ja Iisrael (seal keskmine 9.22)

Iga kümnes Vene kodakondne pidas demokraatiat üldse mitte oluliseks, eestikeelsete vastajate seal oli selliseid vaid 1, 6 protsenti, halli passi omanike hulgas 3,2.

Tartu Ülikooli võrdleva poliitika vanemteadur Piret Ehin, üks uuringu autoreid märgib, et ka eestlaste seas võiks hoiak olla veidi selgem – ainult 43 protsenti peab demokraatiat äärmiselt olulisemaks.

“Meie kõrval asuvad Põhjamaad, kus on sisuliselt jõutud konsensusele, et demokraatia on ainuvõimalik ning muid mänge ei mängita. Eestlaste vastused, aga eriti venelaste omad näitavad, et siin meil on ruumi ka nendele teistele mängudele,” märkis ta.

Ehini sõnul võib venekeelsete vastajate hoiakute põhjuseid otsida Vene kultuuriruumi, samuti meediaruumi kuulumisest.

“Me näeme, et Venemaal on Putini toetus on 80 protsendi ligi. See näitab, et suurele osale Venemaa elanikest ei lähe demokraatia eriti korda.  Neile on tähtsamad stabiilsus ja majanduslik kindlus,” lisas ta.

Majanduslik toimetulek määrab

See, kui tähtsaks inimesed demokraatiat peavad, on otseses sõltuvuses inimeste majanduslikust heaolust. Mida kesisemaks hindas inimene oma majanduslikku toimetulekut, seda vähemtähtsaks pidas ta ka demokraatiat. Nende seas, kel enda hinnangul on väga raske majanduslikult toime tulla, on demokraatia äärmiselt oluline vaid kolmandikule,

See, mida demokraatia all mõistetakse on eri keelt kõnelevate rühmade jaoks samuti üsna erinev. Üldpildis on inimestele olulised vabad ja demokraatlikud valmimised, seda, et kohtud kohtlevad kõiki ühtmoodi ning kohtud suudavad takistada valitsusel oma võimupiire ületamast, samuti see, et valitsus selgitab oma otsuseid valijatele ning meedia annab kodanikele usaldusväärset infot valitsuse töö hindamiseks.

Venelaste jaoks on aga olulised sotsiaalne solidaarsus, see, et vähemuste õigused oleks kaitstud, aga ka see, et valitsus kaitseks kõiki kodanikke vaesuse eest, samuti ootavad venekeelsed vastajad, et valitsus võtaks midagi ette sissetulekulõhede vähendamiseks, et vähemusgruppide õigused oleks kaitstud. Eestikeelsed neid teemasid nii oluliseks demokraatia koostisosadeks ei loe.

“Eestlastele on olulised vabad valimised ja õigusriik. Venelastele pigem sotsiaalmajanduslik pool,” ütles Ehin.

Tema sõnul võib üks põhjus peituda selles, kuidas venelased oma majanduslikku hakkamasaamist hindavad.

Neid, kes olid arvamusel, et saavad oma praeguse sissetulekuga mugavasti hakkama oli eestlaste hulgas pea poole rohkem kui venelaste seas(vastavalt 10 ja 4,6 protsenti). Neid, kes arvasid, et praeguse sissetuleku juures on väga raske hakkama saada oli 52 protsenti venelastest ja 29 protsenti eestlastest.

Kas see võiks aga tähendada, et Venemaal on Eestis üsna lihtne luua rahulolematuse pesi, millest tekkivatesse konfliktidesse seejärel on võimalik juba vahele sekkuda?

 “See on küll väga spekulatiivne, aga selliseid pesi võib tekkida,” ütles Ehin. “Venemaa väga oskuslikult ka tekitab neid. Iseküsimus on, kui suur see on ja millist kõlapinda see omab.”

Samas ei saa tema sõnul öelda, et Eesti ühiskond on täiesti polariseerunud ja venelaste rahulolu režiimiga on tohutult palju madalam.

Ta toob võrdluse 2008. aasta Eesti inimarengu aruande tarbeks tehtud küsitlustest, mis näitasid, et venelaste usaldus valitsuse, presidendi, riigikogu vastu oli kõigest 10-13 protsenti. Ainsana usaldasid venelased siis kirikuid ja panku.

 “Nüüd paistab, et toimunud on teatud paranemine,” nentis ta.

Huvitavaks võib Ehini sõnul kujuneda see, kuidas mõjub siinsete venelaste hoiakuid uus valitsus. Sobivaid sõnumeid venelaste jaoks on selles üsna mitu – pronksiööga otseselt seostatud Andrus Ansip on läinud, Narvas mullu kohalikel valimistel tipphäältemagnetiks osutunud Jevgeni Ossinovski on ministritoolil. Lisaks on valitsuses nüüd sotsiaaldemokraadid, kes on püüdnud venekeelsete valijatega viimastel aastatel ühist keelt leida.

“Meie uuringust tuli välja, et neid venekeelseid vastajaid, kes oleks valinud kas Reformierakonda või IRLi oli võimalik kokku lugeda kahe käe sõrmedel. Sotside valijaid oli venekeelsete vastajate seas rohkem,” ütles Ehin.

07.04.2014 08:49
libateadlane

kykk te ka millalgi timukraatiat vihkama hakkate, aga siis vöibg olla meie riigi ja rahva seisukohalt liiga hilja

Lisa kommentaar
07.04.2014 15:23
!!!

Pole siis ime. et venemaal punased ideed rahvale peale laksid, kui siiani on venelaste hulgas populaarne loosung "votame koik ja jagame vordselt"!

Lisa kommentaar
08.04.2014 17:53
delirium tremens

Vene rahva rõhuv enamus ei osanud saja aasta eest isegi lugeda mitte - ja massiline lugema õpetamine käis Suure Juhi Teeside põhiselt. Siis tuldi siia "kirjaoskamatust likvideerima" - ja nagu näha on, puudub see likvidaatoritel tihti siiamaani.

Kas selle taustal on üldse mõtet arutleda teemal "vene rahvas ja demokraatia"? Naabrid küll, aga mitte eri maailmajagudest, vaid lausa eri universumidest.

Lisa kommentaar
09.04.2014 22:12
@ delirium tremens

Praegu oleks sir Darvinil huvitav elada, kuna on lühikese aja jooksul on toimunud õhe rassi oluline lahknemine. Üks inimgrupi segu hakkas tagasi arenema.

Lisa kommentaar

 

Wikimedia Commons 29.12.2014 15:55

Kuidas tõlgendatakse vasturääkivaid uudiseid? (9)

Sotsioloogid uurivad Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimist pingelises poliitilises olukorras.

Kiusamisvaba Kool 09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli? (5)

Uuringu järgi kannatab Eestis koolivägivalla all peaaegu iga viies õpilane. Väärtuskasvatuse konverentsil küsitakse, kuidas luua kiusamisvaba kooli?

05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas? (2)

Eestlased on vana metsarahvas, nagu seda on ka paljud teised soome-ugrilased, sealhulgas komid. Komidest ja nende pühast metsast kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

13.11.2014 11:30

TÜ haridusteadlased loovad uudseid õppematerjale

Tartu ülikooli haridusteadlased soovitavad gümnasistidele äsja valminud uudseid õppematerjale.

31.10.2014 10:41

Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

Hiinlasest keeleteadlane soovitab teha eesti keele “Võõrsõnade leksikonis” ligi sada täiendust ja parandust.

06.06.2014 15:27

Kus käivad Tallinna venelased? (5)

Nende peamine uudistekanal on Pervõi Baltiskii, nende eelistus europarlamenti oli Yana Toom. Kui Moskvas lööb kell uut aastat, lennutavad nemad Tallinna taevasse esimese suurema ilutulestiku, kuigi Eestis tiksub aeg veel vana aasta numbri sees.

22.04.2014 20:00

UFO-usk on Eestis tõusuteel (8)

Eestis on kristlasi pea sama palju kui kõikvõimalike uute religioossete praktikate toetajaid, mõlemaid umbes viiendik elanikkonnast. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu usub pea iga teine, selgub äsja Tartu ülikooli usuteadlaste poolt läbiviidud küsitlusest.

15.04.2014 16:36

Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse (4)

2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

04.04.2014 15:46

Kas Eestis tiksub Putini miin? (4)

Eestis elavate eestlaste ja venelaste ootused demokraatiale on üsna erinevad.

04.03.2014 17:43

Mõisnike kivine tagasitee

1920. aastate alguse Eesti sisserändepoliitika kujunes muu hulgas vahendiks jätta piiri taha ebalojaalseks peetud baltisaksa mõisnikud, leidis ajaloolane Helen Rohtmets-Aasa.

07.01.2014 17:12

Kui palju on inimesel sõpru?

Uued tutvused tõrjuvad vanu eemale.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

11.11.2013 10:06

Internet kui toimetulekumehhanism

Eesti teismeliste kalduvus internetis igavleda viitab struktureeritud tegevuste nappusele, ütleb meediauurija Lukas Blinka.

14.10.2013 14:51

Kas koopamaale tegid naised?

Koopajoonistuste vahel leiduvad käejäljed kuuluvad enamasti naistele.

19.09.2013 11:35

Kas rahanduskriis algab peast ? (5)

Finantsmulle tekitab inimeste soov teiste käitumist ette ennustada.

Wikimedia 08.12.2014 11:30

Eestlased soovivad naabriks eestlasi

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid (5)

Miks Kolga mõisa kolmanda korruse tuba läbi aegade lukus on hoitud ja miks peaksid mehed seal kandis punapäiste naistega ettevaatlikud olema?

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus (1)

Tartu Ülikooli värske doktor ja propagandauurija ei usu, et Eesti oma vene kanal suudaks oma eesmärgi täita, ent ei soovita püssi ka põõsasse visata.

02.05.2014 12:47

Kui palju inimesi mahub maakerale? (4)

Millal jõuab kätte piir, mil maakera inimestele kitsaks jääb?

21.04.2014 13:25

Mis on Eesti rikkus viie rikkama riigi hulgas? (1)

Mitut kriisi näeme enne, kui suudame tegelikult uskuda Eesti majanduse edusse? Millest ei saa mööda vaadata tuleviku ettevõtete juhid? Kas Eesti jõuab aastaks 2032 Euroopa rikaste hulka ning millega? Mis on Eesti tõeline rikkus?

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

10.04.2014 10:23

Vanade inimeste Eesti, aga võib-olla praegusest tervem

Meditsiin aastal 2032: keskmine eluiga on aastal 2032 Eesti naistel 85, meestel 80. Ühiskonnas on palju eakaid, aga pensionipõlve enam ei ole.

14.03.2014 11:15

Kas eestlus on elujõuline? (2)

Eestlaste kitsarinnalisus võib eesti keele hääbumist kiirendada.

03.02.2014 14:49

Keelepeks teeb koostööaltiks

Tagarääkimine hoiab isekaid inimesi vaos.

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

26.11.2013 16:38

Arvuti proovib inimese kombel mõelda (2)

Internetist pilte otsiv arvutiprogramm vaatab ja õpib.

18.10.2013 19:00

Harukordne leid: 556 aasta vanune raamatuleht

Vanim Eestist leitud raamatufragment pärineb aastast 1457.

19.09.2013 12:33

Indrek Tarandi fenomen annab Euroopas üksikkandidaatidele lootust

Neljandik kõigist häältest, valus ninanips valitsusparteidele.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus