2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Indrek Tarandi fenomen annab Euroopas üksikkandidaatidele lootust
19.09.2013 12:33

Indrek Tarandi fenomen annab Euroopas üksikkandidaatidele lootust

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

Neljandik kõigist häältest, valus ninanips valitsusparteidele. Väga väikese eelarvega kampaania teinud Indrek Tarandi edu 2009. aasta europarlamendi valimistel on Euroopas ainulaadne fenomen, suunanäitaja järgmistele üksiküritajatele, kes otsustavad end parteidele selgelt vastandada.

Üksikkandidaat Euroopa Parlamendis on üliharuldane – alates 1979. aastast, mil europarlamendi valimised toimuvad, on sel moel valituks osutunud kõigest kaheksa inimest. Mõned korduvalt, seega on üldse 12 saadikukohta läinud üksiküritajatele.

Tartu Ülikooli politoloogidel ja õigusteadlastel sai äsja valmis Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjoni tellitud uuring üksikkandidaatide rollist nii riiklikel kui eurovalimistel.

“Me ei teadnud enne, et Tarand on Euroopa mõistes nii pretsedenditu,” ütles uuringu juht, Tartu Ülikooli võrdleva poliitika vanemteadur Piret Ehin. Kui üldlevinud selgitusena tuleks Tarandi edu taga näha selget vastandumist partokraatiale ja Eesti erakondade suletusele, siis tegelikult tuli Tarandi valijaid küsitledes välja, et teda eelistanud polnud tegelikult üldse pettunud ei Eesti demokraatias ega erakondades. Pigem otsustasid valitsusse kuuluvate IRLi ja Reformierakonna valijad eurovalimistel oma seniseid soosikuid pisut karistada.

“See oli 2009. aasta suvi, majanduskriisi kogu tõsidusega oli just kätte jõudnud, käis tõsine kärpimine, sotsid olid koalitsioonist lahkunud,” rääkis Ehin.

Tarandi kuvand sobis IRLi ja Reformierakonna valijaile – eestimeelne, selgelt vastanduv Reformierakonnale, Venemaa suhtes kriitiline. Tema valimine oli Ehini sõnul valijale kolmas võimalus, sest valitsusparteide karistamiseks erakonnaskaala teise otsa parteide valimine olnuks selle valijarühma jaoks olnud liig, mis liig.

Tarandi kõrval tegi samal aastal üsna märgatava tulemuse ka teine üksikkandidaat Martin Helme, kes jäi napilt alla toonasele parlamendierakonnale rohelistele. Helmele omakorda kaotas Rahvaliit, kes toona samuti veel Riigikogus kohti omas. Kokku võtsid üksikkandidaadid Eestis sel aastal ligi kolmandiku häältest.

Üksikud pole soositud

Üksikkandidaatide selline edu on väga ebatavaline. Euroopa Parlamendi valimistel lubavad üksikkandidaatidel osaleda vaid seitse Euroopa Liidu riiki, lisaks on veel kolm riiki, kus vähemalt teoreetiliselt oleks võimalik valimistele minna ühe kandidaadi nimekirjaga. Reaalsuses pole seda juhtunud.

Riigisisestel valimistel on üksikkandidaatide osalus lubatud 13s riigis, siia võib lisada veel viis, kus see võimalus on vähemalt teoreetiliselt olemas.

Siiski märgib Ehin, et üksikkandidaadid on tõusev trend. Suurbritannias kandideeris 2006. aastal parlamenti 162 üksikkandidaati, järgmistel valimistel oli neid juba 307. Samamoodi on üksikkandidaatide hulk kasvanud Saksa- ja Iirimaal. Eestis oli viimastel Riigikogu valimistel väljas viis korda enam üksiküritajaid kui 2007. aastal.

Leo Kunnasel jäi kahe aasta eest Riigikogu liikme kohast puudu üsna napilt, kuid Ehini sõnul ei maksa ilmselt teha suuri panuseid sellele, et üksikkandidaadid Eestis lähitulevikus parlamenti jõuaks.

“Riigikogu valimistel otsustatakse tulevase valitsuse koosseis ning valijad eelistavad  neid, kellel on potentsiaali valitsuse moodustamiseks. Eurovalimistel valitakse ka lihtsalt toredaid inimesi, nii on europarlamenti pääsenud telestaare, modelle ja sportlasi,” ütles ta.

Erandlik on Iirimaa, kus valimissüsteem lubab valijal kandidaate oma eelistuste järgi ritta seada. Nii on sealt europarlamenti pääsenud kõige rohkem üksikkandidaate, nende hulgas ka Pat Cox, kes oli kümme aastat tagasi Euroopa Parlamendi president. Iirimaal pääsevad üksikkandidaadid edukalt ka parlamenti – viimastel valimistel oli peaaegu kümnendik valituks osutunutest üksiküritajad.

Viimastel eurovalimistel saatis lisaks Tarandile edu veel kahte Rumeenia poliitikut. Endine modell ja presidendi tütar Elena Băsescu läks eurovalimistel üksiküritajana välja, sest parteinimekirjas ei antud talle väärilist kohta. Kohe kui oli selge, et tal on koht europarlamendis käes, liitus ta uuesti oma erakonnaga. Laszlo Tokes on Rumeenias elava ungari vähemuse esindaja ning tal on poliitiline toetus naaberriik Ungarist.

Uuendus kaalumisel

Eurovalimistel on kaalumisel Inglismaa eurosaadiku Andrew Duffi ettepanek, mille kohaselt valitaks väike osa – 25 kohta europarlamendist riikideüleste nimekirjade abil. Ehin märgib, et siin on probleemiks, et mitmetel europarlamendis esindatud parteidel polegi kõigis liikmesriikides vennasparteisid, mis omakorda võib olla vesi üksikkandidaatide veskile.

“See võib olla soodus üle Euroopa tuntud ekspoliitikutele (keda partei enam üles ei seaks), aga ka intellektuaalsetele suurkujudele, kes end parteipoliitikaga siduda ei taha,” ütleb ta.

Üksikkandidaatide tulevik võiks tema sõnul olla helge. Paljud inimesed ei seosta enam end parteiga ning inimeste valimiseelistused on heitlikumad. Kandidaadi isikuomadused said oluliseks juba televisiooni tulekuga, kuid uus meedia on neid veelgi olulisemaks muutnud.

Itaalia ajakirjandus on sel nädalal spekuleerinud, et sealne legendaarne populistlik poliitik, meediamagnaat ja ekspeaminister Silvio Berlusconi, kellele määratakse Itaalias karistusena kandideerimiskeeld võib end üles seada hoopis Eestis.

Ehin nendib, et ei tahaks Berlusconi teemal pikemalt peatuda, kindel on see, et riikideülesed nimekirjad ei ole kasutuses veel järgmistel eurovalimistel 2014. aastal. Üksikkandidaadina saab aga end teises riigis üles seada.

Küll võib aga selliste riigipiire ületavate ühisnimekirjade puhul saada tõeks olukord, kus ühes nimekirjas kandideeriks Edgar Savisaar ja Andrus Ansip, kaks Eesti poliitika suurt vaala, keda Eesti valijad kipuvad asetama poliitskaala eri otstesse. Euroopa mõistes on nad ühed liberaalid mõlemad.

Uurimuse täisteksti saab lugeda siit.

 

Wikimedia Commons 29.12.2014 15:55

Kuidas tõlgendatakse vasturääkivaid uudiseid? (9)

Sotsioloogid uurivad Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimist pingelises poliitilises olukorras.

Kiusamisvaba Kool 09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli? (5)

Uuringu järgi kannatab Eestis koolivägivalla all peaaegu iga viies õpilane. Väärtuskasvatuse konverentsil küsitakse, kuidas luua kiusamisvaba kooli?

05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas? (2)

Eestlased on vana metsarahvas, nagu seda on ka paljud teised soome-ugrilased, sealhulgas komid. Komidest ja nende pühast metsast kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

13.11.2014 11:30

TÜ haridusteadlased loovad uudseid õppematerjale

Tartu ülikooli haridusteadlased soovitavad gümnasistidele äsja valminud uudseid õppematerjale.

31.10.2014 10:41

Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

Hiinlasest keeleteadlane soovitab teha eesti keele “Võõrsõnade leksikonis” ligi sada täiendust ja parandust.

06.06.2014 15:27

Kus käivad Tallinna venelased? (5)

Nende peamine uudistekanal on Pervõi Baltiskii, nende eelistus europarlamenti oli Yana Toom. Kui Moskvas lööb kell uut aastat, lennutavad nemad Tallinna taevasse esimese suurema ilutulestiku, kuigi Eestis tiksub aeg veel vana aasta numbri sees.

22.04.2014 20:00

UFO-usk on Eestis tõusuteel (8)

Eestis on kristlasi pea sama palju kui kõikvõimalike uute religioossete praktikate toetajaid, mõlemaid umbes viiendik elanikkonnast. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu usub pea iga teine, selgub äsja Tartu ülikooli usuteadlaste poolt läbiviidud küsitlusest.

15.04.2014 16:36

Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse (4)

2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

04.04.2014 15:46

Kas Eestis tiksub Putini miin? (4)

Eestis elavate eestlaste ja venelaste ootused demokraatiale on üsna erinevad.

04.03.2014 17:43

Mõisnike kivine tagasitee

1920. aastate alguse Eesti sisserändepoliitika kujunes muu hulgas vahendiks jätta piiri taha ebalojaalseks peetud baltisaksa mõisnikud, leidis ajaloolane Helen Rohtmets-Aasa.

07.01.2014 17:12

Kui palju on inimesel sõpru?

Uued tutvused tõrjuvad vanu eemale.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

11.11.2013 10:06

Internet kui toimetulekumehhanism

Eesti teismeliste kalduvus internetis igavleda viitab struktureeritud tegevuste nappusele, ütleb meediauurija Lukas Blinka.

14.10.2013 14:51

Kas koopamaale tegid naised?

Koopajoonistuste vahel leiduvad käejäljed kuuluvad enamasti naistele.

19.09.2013 11:35

Kas rahanduskriis algab peast ? (5)

Finantsmulle tekitab inimeste soov teiste käitumist ette ennustada.

Wikimedia 08.12.2014 11:30

Eestlased soovivad naabriks eestlasi

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid (5)

Miks Kolga mõisa kolmanda korruse tuba läbi aegade lukus on hoitud ja miks peaksid mehed seal kandis punapäiste naistega ettevaatlikud olema?

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus (1)

Tartu Ülikooli värske doktor ja propagandauurija ei usu, et Eesti oma vene kanal suudaks oma eesmärgi täita, ent ei soovita püssi ka põõsasse visata.

02.05.2014 12:47

Kui palju inimesi mahub maakerale? (4)

Millal jõuab kätte piir, mil maakera inimestele kitsaks jääb?

21.04.2014 13:25

Mis on Eesti rikkus viie rikkama riigi hulgas? (1)

Mitut kriisi näeme enne, kui suudame tegelikult uskuda Eesti majanduse edusse? Millest ei saa mööda vaadata tuleviku ettevõtete juhid? Kas Eesti jõuab aastaks 2032 Euroopa rikaste hulka ning millega? Mis on Eesti tõeline rikkus?

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

10.04.2014 10:23

Vanade inimeste Eesti, aga võib-olla praegusest tervem

Meditsiin aastal 2032: keskmine eluiga on aastal 2032 Eesti naistel 85, meestel 80. Ühiskonnas on palju eakaid, aga pensionipõlve enam ei ole.

14.03.2014 11:15

Kas eestlus on elujõuline? (2)

Eestlaste kitsarinnalisus võib eesti keele hääbumist kiirendada.

03.02.2014 14:49

Keelepeks teeb koostööaltiks

Tagarääkimine hoiab isekaid inimesi vaos.

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

26.11.2013 16:38

Arvuti proovib inimese kombel mõelda (2)

Internetist pilte otsiv arvutiprogramm vaatab ja õpib.

18.10.2013 19:00

Harukordne leid: 556 aasta vanune raamatuleht

Vanim Eestist leitud raamatufragment pärineb aastast 1457.

19.09.2013 12:33

Indrek Tarandi fenomen annab Euroopas üksikkandidaatidele lootust

Neljandik kõigist häältest, valus ninanips valitsusparteidele.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus