Aafrika rannikult leiti varandust täis iidne laevavrakk

Siim Sepp Skype: siim.sepp@ut.ee

Loe kommentaare (0) Samal teemal (0)

Lõuna-Aafrika rannikuvetest leiti 500 aasta vanune laevavrakk, kuhu oli laaditud tonnide kaupa vasekange, elevandivõhku, kuldmünte ning kahureid piraatide eemalepeletamiseks.

Vraki ja aarde avastasid Namiibia rannikust eemal teemante otsinud geoloogid. Laevast leitud Hispaania ja Portugali müntide ning kahurite ja navigatsiooniseadmete tüüpide järgi arvatakse, et laev läks põhja 15. sajandi lõpus või 16. alguses, ligikaudu ajal, mil Vasco da Gama ja Kolumbus oma suuri avastusi tegid, kirjutas AP.

Teemante otsinud ettevõte puhastas ja kuivendas osa merepõhjast ning ehitas uurimispiirkonna ümber müüri, mis hoidis vett eemal ning võimaldas geoloogidel töötada. Alguses leiti mõned vasekangid, kuid ei mõistetud nende tähendust. Siis satuti aga juba kahuritele.

Siis lõpetasid geoloogid teemantide otsimise ning saatsid fotod leidudest arheoloog Dieter Nolile. „Sellist leidu olin oodanud üle 20 aasta,” ütles Noli. „Arusaadavalt olin üsna põnevil. Olen siiani.”

Nüüd püüavad arheoloogid laeva lugu kokku panna. Kui uurimistöö vraki juures lõpetatakse, loodetakse Hispaania või Portugali arhiividest leida sellist laadungit kandva laeva kohta infot.

Laeva lastiks olev varandus on Noli sõnul paljuütlev. Suur kogus vaske võib tähendada, et valitsus saatis laeva otsima kahurivalmistamiseks sobivat materjali. „Nii väärtusliku laadungiga laeva kohta lihtsalt peab kuskil olema märkmeid,” ütles Noli.

Ka elevandiluukaubandus oli kuninglike perekondade kontrolli all, mis viitab veelkord laeva ametlikule missioonile. Teisest küljest tekib küsimus, miks oli kaptenil nii palju münte. Kas need poleks mitte pidanud olema kulutatud elevandiluu ja vase ostmiseks?

"Ta kas sooritas mõned väga tulusad tehingud või oli piraat,” ütles Noli. „Olen veendunud, et peagi saame laeva ja tema kapteni saladuse jälile.”

Mis laeva uputas, jääb esialgu teadmata. Nolil on oma teooriad, mis lähtuvad faktist, et antud rannik oli kurikuulus raevukate tormide ning eksitavate udude poolest. Ainukesed laevalt leitud navigeerimisvahendid olid astrolaabid, mida saab kasutada vaid määramaks, kui kaugele põhja või lõunasse seilatud on.

"Tol ajal oli laeva Aafrikasse saatmine kõige ekstreemsem riskikapitalismi vorm,” ütles Noli. „Tihtipeale oli kaptenitel väga raske aru saada, kus laev täpselt asus.”

Noli on leidnud märke ka selle kohta, et ussid olid laeva puidu kallal oma töö teinud ning aukude parandamiseks oli kasutatud pliiplaate. Selle põhjal võib järeldada, et laev oli uppumishetkel juba üsna vana.

Võib vaid ette kujutada vana liiga suure koormaga tormi kätte jäänud laeva. Lõpuks sai laevale saatuslikuks ilmselt just nimelt tema suur varandus.