2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Tartlased ehitasid uudse ekskavaatori
10.11.2014 09:50

Tartlased ehitasid uudse ekskavaatori

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (5)
Samal teemal (0)

Väike-ekskavaatoreid oskavad ehitada nii poolakad, ameeriklased ja veel paljud teisedki. “Selles mõttes ei ole siin midagi uut,” teatas inseneribüroo Valtech arendusjuht Vahur Valdna enda arendatud liikurmasinat tutvustades. Kuid teist nii kerget – 750 kilogrammi kaaluvat – väike-ekskavaatorit, millega saab kaevata kahe ja poole meetri sügavusele ja tõsta 800 kilogrammi ning mis on omal jõul liikuv, pole keegi teadaolevalt varem ehitanud.

“Jah, see suudab tõsta enda massist suuremat raskust. Oleme selle ära proovinud,” lausus Valdna. “See on saavutatud ekskavaatori raamkonstruktsiooni, masti, tugijalgade ja hüdraulika, mille jõud on väga suur, nutika projekteerimise teel,” lisas ta.

Masina ehitamiseks vajalike tugevusarvutuste ja –simulatsioonide tegemisel oli abiks Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalitehnoloogia teadur Vahur Zadin.

Kaal lihtsustab transporti

Tavaliselt kaaluvad väike-ekskavaatorid, mis suudavad kaevata kahe ja poole meetri sügavusele 900 kilogrammi ja rohkem. Ent Valtechi väike-ekskavaator on projekteeritud ja kokku pandud selliselt, et see teeks ära sarnase töö, mis teisedki sama klassi masinad, ent ei kaaluks seejuures rohkem kui 750 kilogrammi. “Tänu sellele võib sellise ratastel mini-ekskavaatori pärast tehnokontrolli mõõdistusi kerghaagisena arvele võtta,” sõnas arendusjuht Valdna. Tema sõnul ongi kerge kaal ja võimalus vedada seda sõiduauto järelhaakes nende väike-ekskavaatori üks suurimaid eeliseid.

Vahur Valdna rääkis, et elektrifirma Neith Elekter, kes neilt prototüübi ära ostab, kasutab täna peamiselt suuri ekskavaatoreid, mida veetakse suurte treileritega. “Nende küttekulu on meeletu. Meie ratasekskavaatori saab aga iga B-kategooria juhtimisõigust omav töömees sõiduautole konksu otsa panna ja objektile viia,” lisas ta.  

Selleks on Tartu ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professor ja Valtechi insener Alvo Aabloo ning ehitusmasinate insener Joel Kõivu abiga väike-ekskavaatori hüdrojõul töötav veosüsteem ehitatud nii, et selle saab veohoova asendit muutes kergesti sõiduauto järel vedamiseks neutraalasendisse tõsta ja masin vabajooksule seadistada.  

“Kes registreerimise, ülevaatuse ja kindlustuse peale raha kulutada ei taha, ent soovib seda siiski auto järel ühest kohast teise transportida, võib sellele kinnitada vastavad eriveose märgised ja pukseerida kuni kahekümne viie kilomeetrise tunnikiirusega,” tutvustas Valdna ekskavaatori kasutusmugavust, mida arendamisel silmas on peetud.

Arendamine kestab

Prototüübi katsetamise käigus on Valdna sõnul ilmsiks tulnud ka masina nõrgad kohad, mis parandamist ja täiendamist vajavad. Muuhulgas ehitatakse tugevamaks esisilla kandesüsteem ja tugijalgade käpad asendatakse laiematega. Kabiini raami ümber disainitakse aknaavadega kergesti eemaldatav present, et oleks mugavam töötada ka jahedamate ja vihmaste ilmadega.

Samas on kaalutud iga polt ja mutter ning arendajad lubavad, et täiendused masina kaalu ei suurenda.

Nii kaalu kui investeeringute kokkuhoidmise tõttu ei lisata masinale hüdroõli jahutavat ventilaatorit. Valdna sõnul töötas ta ekskavaatoriga suvel ka 32 kraadises kuumuses ja õli temperatuur ei tõusnud kordagi üle 45 kraadi. “See on tänu 35-liitrisele hüdropaagile. Oleks paak väiksem, kuumeneks õli üle ja vaja oleks ka ventilaatorit,” rääkis ta. Valtechi meeskond on mõelnud, et nende masinast võiks olla abi ka sõjapiirkondades. Iga lisavidin muudaks selle kokku panemise aeglasemaks ja keerukamaks.

Koostöös Tartu ülikooli ideelabori elektroonikutega on plaanis arendada ekskavaator peagi ka kaugjuhitavaks. “Kui panna peale ka kaamerad, on võimalik sellega distantsilt näiteks lõhkekehi välja kaevata. Kui midagi valesti läheb, on see palju odavam kui inimelu. Samas on masin hea ka liivakottide täitmiseks ja kaevikute kaevamiseks,” täpsustas Valdna, milliste argumentidega on plaanis ekskavaatorit militaarorganisatsioonidele tutvustada. 

Eelkõige on ekskavaator ehitatud aga tsiviilisikute vajadusi silmas pidades. Nagu paljud teisedki väike-ekskavaatorid sobib ka Valtechi oma tegutsemiseks kitsastes kohtades, maja vundamendi, elektri-ja veetrassi ning kanalisatsiooni rajamiseks ja on seejuures ka mugav ja lihtne transportida.

Praegu tutvustatakse prototüüpi metallitööstustele ja masinaehitusettevõtetele, kellega koos võiks seda tootma hakata, ja rendiettevõtetele, kes võiksid olla huvitatud selliste väike-ekskavaatorite välja rentimisest. Valdna arvates võiks nende väike-ekskavaatori müügihinnaks olla tulevikus 16 000 - 19 000 eurot.

Valtechi väike-ekskavaator

·      Kasutab töötegemiseks 15,5-kilovatist 20,8-hobujõulist õhkjahutusega Honda GX630 mootorit ja hüdraulilist õlipumpa võimsusega 160 baari.
·      Pikkus: 4,4 meetrit; laius: 1,7 meetrit; kõrgus 2,2 meetrit.
·      Kütuse kulu – 3 liitrit tunnis.
·      Kergesti vahetatavad kulpkopad, oksalõikurid, puurid ja teised tööriistad.
·      Kaal 750 kg.

Vaata siit ka ERRi videot uudised.err.ee/

11.11.2014 11:35
kaevaja

Tundub olevat üsna huvitava lahendusega masin. Loodame peatset tootmist.

Lisa kommentaar
12.11.2014 00:50
Heiko

Disain meenutab küll nõuka ajal kodus kokku pandud junni. Kabiin disainigu küll ümber. Kergmaterjalist kabiin ei peaks küll oluliselt kaalu lisama.

Lisa kommentaar
12.11.2014 07:20
Elmo

Ohutustehnika!
Kui puuduvad (käe)toed kahelpool, võib operaator tööhoos kergesti külje pealt välja kukkuda.

Lisa kommentaar
18.11.2014 11:43
jaan

Aga peraegu kah laenutatakse rendifirmadest vist ekskavaatoreid välja - kuidas neid transporditakse?

Lisa kommentaar
11.12.2014 19:37
pidur

Heiko võib ennast vabalt koormarihmaga istme külge kinni tõmmata või paigaldada turvavöö. Ka enne heina niitmist vikati ära nüritada, et tööhoos endal ja teistel jalgu alt ei niidaks.

Lisa kommentaar

 

EUROFusion 17.12.2014 16:31

Tartu ülikooli füüsikud aitavad Päikese Maale tuua (10)

Füüsika instituut arendab tehnoloogiat, mis lubab jälgida tuumaasünteesireaktori seinte olukorda.

Riverside´i California ülikool 04.12.2014 17:32

Korduvkasutatav paber tõotab kokkuhoidu

Kuidas luua paberit, millele saaks printida erinevat teksti mitukümmend korda?

21.11.2014 09:36

Tartu ülikool täiustab Samsungiga LED-valgusteid

Samsung ja Tartu ülikooli füüsikud ja materjaliteadlased loovad paremaid LED-valgusteid.

21.10.2014 12:00

Fotoonika aabits

Täna tähistatakse Eestis esimest korda rahvusvahelist fotoonikapäeva.

08.10.2014 16:33

Füüsika-Nobeli pälvisid sinise valgusdioodi loojad

Kolme jaapanlase leiutis on kasutusel valgustites, nutiseadmetes ja koduelektroonikas. Kommenteerib Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor Jaak Kikas.

27.06.2014 15:37

Nutiplaaster mõõdab emotsioone (1)

Kas kananahk tuleb ihule hirmust või hoopis hea muusika pärast?

18.06.2014 14:45

Esmalt heli, siis pilt. Nüüd edastab telefon ka lõhnu

Esimene lõhnasõnum liikus eile Pariisis New Yorki.

10.06.2014 18:16

Kiiruskaameratele lisanduvad alkoholiaure püüdvad laserid (5)

Poola teadlaste leiutis tabab teel sõitvatest autodest etanooliaurud.

22.05.2014 16:00

Kuidas tekitada üliveekindlaid pindu? (1)

Mikroskoopiline muster sunnib veetilgad pallina eemale hüppama.

30.04.2014 11:26

Nutitelefoni kiirendusandur reedab omaniku (1)

Mobiiltelefonid suudavad nuhkida, kuid ka nende järel luuramine muutub aina hõlpsamaks.

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (1)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

27.03.2014 14:21

Kuidas takistada võltsijaid?

Nanohõbedast muster kinnitab toote ehtsust.

13.02.2014 16:24

Termotuumasünteesi uuringud jõudsid uue teetähiseni (3)

USA füüsikud said termotuumareaktsioonist rohkem energiat kui kulus vesiniku süütamiseks.

04.02.2014 16:53

Loodi kõige väiksem LED-lamp

Pisike valgusdiood koosneb ühest molekulist.

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

12.12.2013 10:37

Taevakivist leitud üliväikesed teemandid näitavad nanotehnoloogias uusi võimalusi (1)

Poole sajandi eest Maale kukkunud meteoriit, mis on vanem kui Päikesesüsteem, sisaldab teadaolevalt kõige väiksemaid eriliste kiirgusomadustega teemante.

Tartu ülikool 28.11.2014 18:50

Robotexil saab tasku pista endast tehtud 3D-pildi

Kuidas näed välja sina kolmedimensioonilisel pildil? Otsi Robotexilt üles Tartu ülikooli haridusteadlased ja saa teada!

10.11.2014 09:50

Tartlased ehitasid uudse ekskavaatori (5)

Tartlased said valmis uudse väike-ekskavaatori prototüübi.

09.10.2014 16:47

Nobeli keemiaauhinna said kolm füüsikut (1)

Milleks kõlbab fluorestsentsmikroskoop?

16.09.2014 16:31

Tipptehnoloogilised töökad käed - robot õpib nõusid koristama

Laua koristamine on üks esimesi töid, millega väikelapsed vanemaid abistavad. Kas robotile saab õpetada kruuside ja taldrikute nõudepesumasinasse ladumist?

19.06.2014 15:52

Robot sõidab hääletades läbi Kanada

Üksi rändav masin paneb inimeste usaldusväärsuse proovile.

16.06.2014 17:28

Nanosüsinikust kiip asendab ajukuvamise

Süsiniku nanotorukesed püüavad terahertskiirgust isegi toatemperatuuril.

06.06.2014 15:27

Kus käivad Tallinna venelased? (5)

Nende peamine uudistekanal on Pervõi Baltiskii, nende eelistus europarlamenti oli Yana Toom. Kui Moskvas lööb kell uut aastat, lennutavad nemad Tallinna taevasse esimese suurema ilutulestiku, kuigi Eestis tiksub aeg veel vana aasta numbri sees.

03.05.2014 09:10

Kas grafeen kahjustab keskkonda? (2)

Üliõhukesest süsinikust nanoosakesed püsivad veeringes.

28.04.2014 15:32

Pisimat ajakirja näeb ainult mikroskoobiga

Uudne tehnoloogia lubab terve ajakirja mahutada soolatera suurusele pinnale.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

20.02.2014 18:53

Videomängija aitab haigustekitajaid avastada

Blu-ray kettad sobivad DNA-kiipide loomiseks.

10.02.2014 10:24

Grafeen juhib elektrit arvatust kümme korda paremini

Erilisel moel toodetud grafeen sobib elektroonikaseademetesse.

02.01.2014 18:57

Ohvri silmad reedavad kurjategija

Pantvangi silmade peegeldusest saab kätte kurikaela näopildi.

16.12.2013 21:05

Haiglaid ähvardab radioaktiivse isotoobi puudus

Radioaktiivsete isotoopide tootmiseks otsitakse uusi viise.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus