2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi
15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

Ühel külmal talvepäeval, enam kui kümme aastat tagasi, sõitsid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased Võrust kolm ja pool kilomeetrit kagu poole. Verijärve ääres võtsid nad kalameestele tuttava jääpuuri üle õla ja kõndisid veekogu keskele. Täpselt sinna, kus põhi kõige sügavam – 19 meetrit.

Õngenööri asemel lasid teadlased jääauku aga settepuuri ja sikutasid jääle ligi kümme meetrit järvesetteid, mille ülemises otsas olid selgesti eristatavad aastakihilised viirud. Kokku on Verijärvest ja selle ümbruse loodusoludest järvemudasse talletunud informatsiooni ligikaudu 10 000 aasta kohta.

Nii sai alguse setete aastakihtide loendamisel ning neis sisalduva radioaktiivse süsiniku määramisel, järvemudas leiduval õietolmul ja ajaloolistel dokumentidel põhinev teadustöö.

Õietolm viib ajas tagasi

“Järvesetetes aastatuhandeid muutumatuna säilinud õietolm annab meile võimaluse piiluda ajas tagasi ja näha ammustel aegadel kasvanud taimi,” tutvustas Anneli Poska uurimustöö tausta.

Jaapani päritolu teadlane Shinya Sugita töötas hiljuti välja innovaatilised õietolmul põhinevad maastiku rekonstrueerimise meetodid, mis arvestavad muu hulgas taimede erinevat võimet õietolmu toota ja levitada ning seda, kui kaugelt settinud õietolm järve on jõudnud. Nii on võimalik tõlkida settetesse talletunud õietolmus säilinud teavet ammuste loodusolude kohta nii, et see oleks igaühele kergesti mõistetav.

“Põrkun tihti arvamusega, et kunagi varem pole meil olnud nii vähe metsa kui praegu. Ja kunagi varem pole inimene keskkonda mõjutanud nii palju kui nüüd,” rääkis Poska. “See on vale.”

Töö tulemused kinnitavad, et vaade, mis avanes Verijärve ääres hobusega maad kündvale talupojale 14. sajandil Jüriöö ülestõusu paiku ja vaade, mis avaneb sama järve äärde autoga sõitvale puhkajale täna, on väga sarnased. “See oli aeg, mil Verijärve ümbruses oli sama vähe metsa, kui on seal praegu,” täpsustas Poska.

Ajaloolistele andmetele toetudes võib väita, et Verijärve ümbrus erineb 700 aasta tagasi olnust vaid sellepoolest, et toonane maastik oli arvatavasti veelgi mosaiiksem kui praegune. Maatükid, mida inimesed toona harida suutsid, olid palju väiksemad. Ka erinevate põlluviljade hulk majapidamise vajaduste rahuldamiseks oli oluliselt mitmekesisem.

Ümberlükatud eksiarvamused

Poska lükkab ümber eksiarvamuse, et kuna Lõuna-Eesti kuppelmaastiku mullastik on enamasti põlluharimiseks suhteliselt ebasobiv, siis ka maaharimine on siinkandis üpris hiline nähtus. “Juba möödunud aastatuhande alguses oli üks viiendik Verijärve ümbrusest metsast ja võsast puhastatud. Inimesed kasvatasid seal juba siis rukist ja teisi teravilju, nagu seda tehti samal ajal ka Põhja- ja Lääne-Eesti aladel,” kinnitas Poska.

Kuna aletamine ühes teraviljakasvatusega sai aina tavalisemaks, raiusidki vanad eestlased juba 14. sajandi alguseks poole järveäärsest maast metsast ja võsast puhtaks. See aga ei olnud sugugi suurim metsade raadamine Verijärve ajaloos.

Uudsel meetodil koostatud taimkatte kaartide järgi oli 18.-19. sajandiks lagedaks tehtud juba 80% järve äärsest. “Kõik, mis võimalik, oli ülesharitud,” lausus Poska. “Kui meil on mure, et me oleme just nüüd tohult palju metsi hävitanud, siis võib öelda, et sadu aastaid pole meil nii palju metsa kui praegu olnudki,” lisas ta.

Setetesse talletunud õietolmu põhjal koostatud maastiku mitmekesisuse kaartide paikapidavust kinnitavad ka Tartu Ülikooli geograafia doktorandi Kalev Koppeli ajalooliste dokumentide põhjal koostatud kaardid. Need kajastavad Verijärve äärset maakasutust ja seal elanud inimeste ning koduloomade arvukust viimase aastatuhande mitmel ajahetkel.

Teadlased kaardistavad maastikuajaloo

Praeguseks on teadlased järvemudas säilinud õietolmu järgi välja selgitanud, kui palju ja millised taimed kasvasid viimase aastatuhande igal sajandil Verijärve ümbruses umbes kahe kilomeetri raadiuses.

Nüüd püüavad Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased üheskoos koostada ka kaardid, mis näitaksid lisaks sellele, millised taimekooslused Lõuna-Eestis möödunud aastatuhande mingil sajandil või aastakümnel kasvasid ka seda, kus need tõenäoliselt paiknesid.

Nii rääkis paleoökoloog Poska, keda huvitab muu hulgas see, missugune nägi Eestimaa välja enne kui ristirüütlid meie juurde jõudsid. “Ja milline oli Eestimaa veel enne seda? Missugune oli maastik siis, kui mammutid siin ringi jalutasid?” esitab Poska küsimusi, millele ta tulevikus ise vastata tahaks.

 

 

Wikimedia Commons 29.12.2014 15:55

Kuidas tõlgendatakse vasturääkivaid uudiseid? (7)

Sotsioloogid uurivad Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimist pingelises poliitilises olukorras.

EUROFusion 17.12.2014 16:31

Tartu ülikooli füüsikud aitavad Päikese Maale tuua (10)

Füüsika instituut arendab tehnoloogiat, mis lubab jälgida tuumaasünteesireaktori seinte olukorda.

09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli? (5)

Uuringu järgi kannatab Eestis koolivägivalla all peaaegu iga viies õpilane. Väärtuskasvatuse konverentsil küsitakse, kuidas luua kiusamisvaba kooli?

05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas? (2)

Eestlased on vana metsarahvas, nagu seda on ka paljud teised soome-ugrilased, sealhulgas komid. Komidest ja nende pühast metsast kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

21.11.2014 18:35

Hilise lumetuleku rekord jäi löömata

Pärnus sadas täna maha esimene lumi. Aegamisi kattub kogu Eesti valge vaibaga.

13.11.2014 11:30

TÜ haridusteadlased loovad uudseid õppematerjale

Tartu ülikooli haridusteadlased soovitavad gümnasistidele äsja valminud uudseid õppematerjale.

10.11.2014 09:50

Tartlased ehitasid uudse ekskavaatori (5)

Tartlased said valmis uudse väike-ekskavaatori prototüübi.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

21.10.2014 12:00

Fotoonika aabits

Täna tähistatakse Eestis esimest korda rahvusvahelist fotoonikapäeva.

09.10.2014 16:47

Nobeli keemiaauhinna said kolm füüsikut (1)

Milleks kõlbab fluorestsentsmikroskoop?

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus (1)

Tartu Ülikooli värske doktor ja propagandauurija ei usu, et Eesti oma vene kanal suudaks oma eesmärgi täita, ent ei soovita püssi ka põõsasse visata.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (4)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

08.12.2014 11:30

Eestlased soovivad naabriks eestlasi

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

28.11.2014 18:50

Robotexil saab tasku pista endast tehtud 3D-pildi

Kuidas näed välja sina kolmedimensioonilisel pildil? Otsi Robotexilt üles Tartu ülikooli haridusteadlased ja saa teada!

23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid (5)

Miks Kolga mõisa kolmanda korruse tuba läbi aegade lukus on hoitud ja miks peaksid mehed seal kandis punapäiste naistega ettevaatlikud olema?

21.11.2014 09:36

Tartu ülikool täiustab Samsungiga LED-valgusteid

Samsung ja Tartu ülikooli füüsikud ja materjaliteadlased loovad paremaid LED-valgusteid.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

31.10.2014 10:41

Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

Hiinlasest keeleteadlane soovitab teha eesti keele “Võõrsõnade leksikonis” ligi sada täiendust ja parandust.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

08.10.2014 16:33

Füüsika-Nobeli pälvisid sinise valgusdioodi loojad

Kolme jaapanlase leiutis on kasutusel valgustites, nutiseadmetes ja koduelektroonikas. Kommenteerib Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor Jaak Kikas.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus