2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu
13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (3)
Samal teemal (3)

Levinud on arvamus, et söömishäireid põhjustab meedia, mis loob ettekujutuse ideaalsest figuurist ja tekitab eelkõige noortes soovi see saavutada. Äsja näitasid aga teadlased, et söömisega seotud psühhiaatrilised haigused on ka autoimmuunhaigused, mida põhjustab immuunsüsteemi rakkude ebaadekvaatne tegevus.

Anoreksia, buliimia ja kontrollimatu ülesöömine mõjutavad umbes 5-10 protsenti inimestest. Kui juurde arvestada ka nende haiguste ebatüüpilised vormid, kannatab toitumisega seotud häirete all koguni 15-20 protsenti rahvastikust. Tänu hiljutisele avastusele, et söömishäireid mõjutab soolebakteris leiduv valk, võib selliste patsientide ravi tulevikus oluliselt paraneda.

Alfa-MSH on tänuväärne neuropeptiid, mis kontrollib meie närvirakke, et me liiga palju ja kiiresti ei sööks. Paraku toodab meie keha antikehasid, mis piltlikult öeldes võtavad söögiisu vähendavad neuropeptiidid vangi ega lase neil enam oma tööd teha.

Süüdi on soolebakteri valgud

Miks need antikehad meie veres on ja kust nad tulevad, oli kaua teadmata. Kuid lõpuks leidsid teadlased aastaid õhus olnud oletustele kinnituse.

Prantsusmaal Roueni instituudis õnnestus Sergueï Fetissovi töörühmal esimest korda tuvastada meie soole- ehk Escherichia coli bakteris valk nimega ClpB, mille vastu tekivad antikehad, mis muu hulgas vangistavadki ka söögiisu vähendavaid ja seedimist mõjutavaid neuropeptiide.

Põhjus on selles, et kõik bioloogilised molekulid, mis omavahel ruumiliselt kokku sobivad, liituvad. Kuna coli-bakteri valgu ClpB ja neuropeptiidi alfa-MSH aminohapete järjestustes on ühesuguseid lõike, võib nende molekule ette kujutada kui sarnaseid võtmeid, mis mõlemad sobivad kolibakteri valgu vastu tekkinud antikehade “lukuaukudesse” ja sinna kinni jäävad.

Seega mõjutavad meie seedetrakti ühed tuntumad esindajaid kolibakterid ehk soolekepikesed lisaks jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele ka seda, kuidas ja kui palju me sööme.

Sellesse avastusse on oma panuse andnud ka Tartu ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, kliinilise psühholoogia dotsent Kirsti Akkermann ja kliinikumi psühhiaatriakliiniku söömishäirete keskuse vanemarst Anu Järv.

Just nemad leidsid vereproove kogudes ja patsiente kirjeldades kinnitust hüpoteesile, et antikehade tase veres ei ole mitte niivõrd seotud diagnoosiga kui söömishäirete sümptomitega.

Ravini on veel pikk tee

Nüüd, kui söömishäiretega seotud valk on kindlaks tehtud, vajab Harro sõnul vastamist järgmine küsimus: kui kõikidel inimestel on olemas kolibakter ehk soolekepike oma valguga, siis miks tekib selle valgu vastu mõnedel inimestel rohkem antikehi, mis põhjustavad söömishäireid, kui teistel?

“Me oleme leidnud, et nende protsesside vahel on korrelatiivne seos ja nendega manipuleerimine tekitab katseloomadel muutusi söömiskäitumises. Kuid me ei tea veel, kas inimene oleks ilma selle konkreetse valguta söömishäiretest vaba või mitte. Selle kontrollimiseks meil praegu meetodit ei ole,” rääkis Harro, miks ta ei soovi ajas ette rutata ning söömishäiretega inimeste ravi paranemist juba homseks ennustada.

Samas ei osata veel ka vastata, miks kõigi söömishäirega inimeste veres on soolebakteri valgu vastu tekkinud antikehade tase tavalisest ühtemoodi kõrgem, samas kui söömishäired ise üksteisest oluliselt erinevad.

Praegu püüab neuroloogia, käitumise ja immunoloogia biomeditsiini eksperdi Sergueï Fetissovi töörühm välja töötada testi, millega saab määrata veres bakterivalgu ClpB taset. Uuringu juhtivad autorid ütlesid USA teadusuudiste lehele Science Daily, et kui see õnnestub, on söömishäiretega inimestele võimalik luua ka spetsiifilist ja individuaalset ravi. 

25.12.2014 14:02
V. Parve

"... leidsid vereproove kogudes ja patsiente kirjeldades kinnitust hüpoteesile, et antikehade tase veres ei ole mitte niivõrd seotud diagnoosiga kui söömishäirete sümptomitega. "

Sellest tuleb järeldada, et sümptoomide ja diagnoosi seost ei ole või see on nõrk. Kas sel juhul mitte ei ole ekslik üks kahest: kas haiguste klassifikatsioon või diagnoos.

Lisa kommentaar
28.12.2014 00:41
ema

Ka minu laps on tõsise söömishäirega. On olnud haiglas, temalt on võetud lugematul hulgal vereproove. Aga kordagi pole tulnud jutuks, et verd kasutatakse teadusuuringuteks. Ja et ehk on sellega seoses lootust ravile. Kordagi pole öeldud, et on hüpoteetiline võimalus, et selle haiguse võib olla põhjustanud ka mõni bakter. Mina nägin oma lapse psüühika aeglast, kuid süvenevat muutust näiteks pärast borrelioosi põdemist - seos söömishäirega välistati arsti poolt aga 100%. Ma ikka nii kindel enam ei ole - on keegi üldse seda uurinud? Aga artikkel annab lootust:)

Lisa kommentaar
11.03.2015 06:42
bstard

"süvenevat muutust näiteks pärast borrelioosi põdemist - seos söömishäirega välistati arsti poolt aga 100%"

Arst teab sul borrelioosi mõjudest samapalju kui kits aiaväravast : )
Tüüpilisi õpikumõjusid kindlasti teab aga borrelioos on veel suhteliselt läbiuurimata teema.

Ka minu laps on tõsise söömishäirega. On olnud haiglas, temalt on võetud lugematul hulgal vereproove. Aga kordagi pole tulnud jutuks, et verd kasutatakse teadusuuringuteks. Ja et ehk on sellega seoses lootust ravile. Kordagi pole öeldud, et on hüpoteetiline võimalus, et selle haiguse võib olla põhjustanud ka mõni bakter. Mina nägin oma lapse psüühika aeglast, kuid süvenevat muutust näiteks pärast borrelioosi põdemist - seos söömishäirega välistati arsti poolt aga 100%. Ma ikka nii kindel enam ei ole - on keegi üldse seda uurinud? Aga artikkel annab lootust:)

Lisa kommentaar

 

Wikimedia Commons 29.12.2014 15:55

Kuidas tõlgendatakse vasturääkivaid uudiseid? (7)

Sotsioloogid uurivad Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimist pingelises poliitilises olukorras.

EUROFusion 17.12.2014 16:31

Tartu ülikooli füüsikud aitavad Päikese Maale tuua (10)

Füüsika instituut arendab tehnoloogiat, mis lubab jälgida tuumaasünteesireaktori seinte olukorda.

09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli? (5)

Uuringu järgi kannatab Eestis koolivägivalla all peaaegu iga viies õpilane. Väärtuskasvatuse konverentsil küsitakse, kuidas luua kiusamisvaba kooli?

05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas? (2)

Eestlased on vana metsarahvas, nagu seda on ka paljud teised soome-ugrilased, sealhulgas komid. Komidest ja nende pühast metsast kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

21.11.2014 18:35

Hilise lumetuleku rekord jäi löömata

Pärnus sadas täna maha esimene lumi. Aegamisi kattub kogu Eesti valge vaibaga.

13.11.2014 11:30

TÜ haridusteadlased loovad uudseid õppematerjale

Tartu ülikooli haridusteadlased soovitavad gümnasistidele äsja valminud uudseid õppematerjale.

10.11.2014 09:50

Tartlased ehitasid uudse ekskavaatori (5)

Tartlased said valmis uudse väike-ekskavaatori prototüübi.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

21.10.2014 12:00

Fotoonika aabits

Täna tähistatakse Eestis esimest korda rahvusvahelist fotoonikapäeva.

09.10.2014 16:47

Nobeli keemiaauhinna said kolm füüsikut (1)

Milleks kõlbab fluorestsentsmikroskoop?

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus (1)

Tartu Ülikooli värske doktor ja propagandauurija ei usu, et Eesti oma vene kanal suudaks oma eesmärgi täita, ent ei soovita püssi ka põõsasse visata.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (4)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

08.12.2014 11:30

Eestlased soovivad naabriks eestlasi

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

28.11.2014 18:50

Robotexil saab tasku pista endast tehtud 3D-pildi

Kuidas näed välja sina kolmedimensioonilisel pildil? Otsi Robotexilt üles Tartu ülikooli haridusteadlased ja saa teada!

23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid (5)

Miks Kolga mõisa kolmanda korruse tuba läbi aegade lukus on hoitud ja miks peaksid mehed seal kandis punapäiste naistega ettevaatlikud olema?

21.11.2014 09:36

Tartu ülikool täiustab Samsungiga LED-valgusteid

Samsung ja Tartu ülikooli füüsikud ja materjaliteadlased loovad paremaid LED-valgusteid.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

31.10.2014 10:41

Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

Hiinlasest keeleteadlane soovitab teha eesti keele “Võõrsõnade leksikonis” ligi sada täiendust ja parandust.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

08.10.2014 16:33

Füüsika-Nobeli pälvisid sinise valgusdioodi loojad

Kolme jaapanlase leiutis on kasutusel valgustites, nutiseadmetes ja koduelektroonikas. Kommenteerib Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor Jaak Kikas.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus