2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Tartus alustatakse vareste loendamist
07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (2)

Tartu linnavalitsus küsis sügise hakul teadlastelt nõu, kuidas suvel vareslaste kesklinnast minema kihutamiseks tööle pandud linnupeleteid tõhusalt kasutada ja nende kasu hinnata.

“Tartu kesklinna hõivavad linnuparved mustavad tänavaid ja istepinke ning teatud piirkondades on võimatu leida istumiseks puhast pinki,” põhjendas linna puhastusteenistuse peaspetsialist Mart Lukason aasta algul, miks linnavalitsus kolme linnupeleti ostmiseks ja kesklinna paigaldamiseks reservfondist 7770 eurot eraldas.

Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur ja Eesti ornitoloogiaühingu liige Marko Mägi nentis, et nii nagu autot ostes ei saa kaasa sõiduoskust, ei saanud linn peleteid soetades kaasa nende kasutamise oskust. “Tõsi, kaasa anti esialgne õpetus, kuidas masinad tööle lülitada. Kuid kuna tegu on väga lokaalse ja spetsiifilise probleemiga, pole teada, kuidas neid võimalikult efektiivselt kasutada,” rääkis teadur.

“Iga tartlane võib näha, et samal ajal kui linnupeletid kisavad, on lähedal ka hakid, kes seal ööbivad. Ka tänavad ja pingid on endistviisi täis roojatud,” rääkis linnuökoloog oma tähelepanekutest linnakodanikuna. Teadlasena sooviks ta aga uurida, kas ja kuidas peletid lindudele mõjuvad.

Varem on metsalindude käitumisele keskenduv Mägi uurinud muuhulgas ka lindude stressi. Eesti ornitoloogiaühingu ajakirjas Hirundo avaldasid Marko Mägi ja doktorant Jaanis Lodjak hiljuti artikli “Linna- ja kultuurmaastike künnivareste pesapaigavalik ja fekaalne kortikosterooni baastase”, milles nad järeldasid, et üldiselt on linnas lindude stressihormooni tase madalam kui maapiirkonnas. Kuigi vareslastele tundub linnas elamine sobivat, soovib linn neist kesklinnas vabaneda.

Linnavareste arvukus selgub kevadeks

Alates 17. juulist kostub keskkonnaameti loal Tartus Küüni tänaval, Vabaduse puiesteel ja Ülejõe pargis iga tunni järel poolteist minutit vareste hädakisa ja pärast minutilist vaikust poolteist minutit hakkide oma.

Künnivaresed tahetakse sellega linnast eemale peletada, kuna kevadisel pesitsusajal on nad väga lärmakad ja räpakad. Tavaline on, et lennuvõimetud pojad kukuvad pesadest välja ja jäävad pargiteedele surema. Hakid aga armastavad kodurahu ja oma vaikse pesitsemisega puuõõntes ja majade katustel naljalt linnainimese silma ega kõrva ei riiva. Seevastu on nad põhilisteks parkide reostajateks sügisel, kui nad suurtes parvedes kesklinna ööbima kogunevad.

Linnuökoloog Marko Mägi sõnul elab künnivareseid linnas vähem kui hakke. Samas ei tea keegi, mitme linnu peletamisega linn suvel algust tegi. Teada pole ka see, palju vareslasi praegu linnas magamas käib. Seega ei osata ka öelda, kas juba ligi neli kuud lärmanud peletitest üldse mingit tolku on.

Selle teadasaamiseks, tuleb esmalt kaardistada linnas vareslaste pesitsuskohad ja hinnata nende kolooniate suurust.

Linnuökoloog Mägi ütles, et selleks võib aeg-ajalt tund enne päikeseloojangut, kui linnud kogunema hakkavad, ronida mõne kõrgema maja katusele ja kesklinna ööbima tulevad linnud lihtsalt üle lugeda. Vilunum linnuloendaja suudab parvede suurusi silma järgi hinnata, teistele on abiks foto- ja filmitehnika ning arvutiprogrammid.

Loenduse läbiviimiseks allkirjastavad Tartu linn ja Tartu ülikool peagi koostöölepingu ja juba kevadeks peaks sügistalvine Tartu vareslaste arvukus teada olema. Nii saab edaspidi hinnata, kas neid jääb vähemaks või tuleb juurde.

Uurima peaks ka peletite mõju

Ent vähem tähtis pole uurida ka seda, kuidas varesed ja hakid peletitest kostuvale hädakisale reageerivad ning kuidas need mõjutavad teisi linnuliike. 

Kuigi erinevate liikide hädakisad on suhteliselt universaalsed, on Mägi sõnal teada ka üksikud juhtumid, kus ühes piirkonnas salvestatud vareste hädakisa pole teise piirkonna varestele mõistetav. Ta usub, et lisaks hädakisale tuleks lindude kesklinnast eemale peletamiseks kasutada ka silmale nähtavaid vahendeid, näiteks röövlindude siluette või laserkiiri. “Kuna varesed kohanevad ruttu, tuleks nii visuaalsete kui ka heliliste ärritajate asukohti pidevalt vahetada,” arvas Mägi.

Paljud linnalindudega kaasnevad probleemid saavad Mägi sõnul alguse sellest, et linn pakub vareslastele ja ka teistele linnaloomadele väga head elu. “Linnas puuduvad kiskjad, on soodsad pesitsuspaigad, külluslik toidulaud. Seepärast võiks iga linnakodanik mõelda, millised võivad olla tagajärjed, kui linnalinnule saia visatakse. Linnas peaks vareslastele jaguma piisavalt toitu ka lisa andmata,” rääkis ta.  

Küsimusele, kas erinevaid vahendeid kasutades on võimalik linnud siiski linnast eemale peletada, vastas Mägi, et selleks peab olema ka alternatiivne ala, kuhu nad ajada. “Kui me suudame varesed ja hakid Tartu kesklinnast ära ajada, siis ilmselt leiavad nad endale elamiseks teised linnapargid või kalmistud,” rääkis ta. “Aga linnast päris välja? Vähe usutav! Tartu asub keset põllumajandusmaid, mis on ideaalsed toitumisalad, kuid ei sobi ööbimiseks ja pesitsemiseks.”

08.11.2014 14:28
kiire abi

varestele tuleks anda veidi toitu. natuke vanaaegset putukamyrki sinna lisaks ja uusi vareseid enam munast ei kooruks

Lisa kommentaar

 

Wikimedia Commons 29.12.2014 15:55

Kuidas tõlgendatakse vasturääkivaid uudiseid? (7)

Sotsioloogid uurivad Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimist pingelises poliitilises olukorras.

EUROFusion 17.12.2014 16:31

Tartu ülikooli füüsikud aitavad Päikese Maale tuua (10)

Füüsika instituut arendab tehnoloogiat, mis lubab jälgida tuumaasünteesireaktori seinte olukorda.

09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli? (5)

Uuringu järgi kannatab Eestis koolivägivalla all peaaegu iga viies õpilane. Väärtuskasvatuse konverentsil küsitakse, kuidas luua kiusamisvaba kooli?

05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas? (2)

Eestlased on vana metsarahvas, nagu seda on ka paljud teised soome-ugrilased, sealhulgas komid. Komidest ja nende pühast metsast kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

21.11.2014 18:35

Hilise lumetuleku rekord jäi löömata

Pärnus sadas täna maha esimene lumi. Aegamisi kattub kogu Eesti valge vaibaga.

13.11.2014 11:30

TÜ haridusteadlased loovad uudseid õppematerjale

Tartu ülikooli haridusteadlased soovitavad gümnasistidele äsja valminud uudseid õppematerjale.

10.11.2014 09:50

Tartlased ehitasid uudse ekskavaatori (5)

Tartlased said valmis uudse väike-ekskavaatori prototüübi.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

21.10.2014 12:00

Fotoonika aabits

Täna tähistatakse Eestis esimest korda rahvusvahelist fotoonikapäeva.

09.10.2014 16:47

Nobeli keemiaauhinna said kolm füüsikut (1)

Milleks kõlbab fluorestsentsmikroskoop?

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus (1)

Tartu Ülikooli värske doktor ja propagandauurija ei usu, et Eesti oma vene kanal suudaks oma eesmärgi täita, ent ei soovita püssi ka põõsasse visata.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (4)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

08.12.2014 11:30

Eestlased soovivad naabriks eestlasi

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

28.11.2014 18:50

Robotexil saab tasku pista endast tehtud 3D-pildi

Kuidas näed välja sina kolmedimensioonilisel pildil? Otsi Robotexilt üles Tartu ülikooli haridusteadlased ja saa teada!

23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid (5)

Miks Kolga mõisa kolmanda korruse tuba läbi aegade lukus on hoitud ja miks peaksid mehed seal kandis punapäiste naistega ettevaatlikud olema?

21.11.2014 09:36

Tartu ülikool täiustab Samsungiga LED-valgusteid

Samsung ja Tartu ülikooli füüsikud ja materjaliteadlased loovad paremaid LED-valgusteid.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

31.10.2014 10:41

Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

Hiinlasest keeleteadlane soovitab teha eesti keele “Võõrsõnade leksikonis” ligi sada täiendust ja parandust.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

08.10.2014 16:33

Füüsika-Nobeli pälvisid sinise valgusdioodi loojad

Kolme jaapanlase leiutis on kasutusel valgustites, nutiseadmetes ja koduelektroonikas. Kommenteerib Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor Jaak Kikas.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus