2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Tartlased ehitasid uudse ekskavaatori
10.11.2014 09:50

Tartlased ehitasid uudse ekskavaatori

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (5)
Samal teemal (0)

Väike-ekskavaatoreid oskavad ehitada nii poolakad, ameeriklased ja veel paljud teisedki. “Selles mõttes ei ole siin midagi uut,” teatas inseneribüroo Valtech arendusjuht Vahur Valdna enda arendatud liikurmasinat tutvustades. Kuid teist nii kerget – 750 kilogrammi kaaluvat – väike-ekskavaatorit, millega saab kaevata kahe ja poole meetri sügavusele ja tõsta 800 kilogrammi ning mis on omal jõul liikuv, pole keegi teadaolevalt varem ehitanud.

“Jah, see suudab tõsta enda massist suuremat raskust. Oleme selle ära proovinud,” lausus Valdna. “See on saavutatud ekskavaatori raamkonstruktsiooni, masti, tugijalgade ja hüdraulika, mille jõud on väga suur, nutika projekteerimise teel,” lisas ta.

Masina ehitamiseks vajalike tugevusarvutuste ja –simulatsioonide tegemisel oli abiks Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalitehnoloogia teadur Vahur Zadin.

Kaal lihtsustab transporti

Tavaliselt kaaluvad väike-ekskavaatorid, mis suudavad kaevata kahe ja poole meetri sügavusele 900 kilogrammi ja rohkem. Ent Valtechi väike-ekskavaator on projekteeritud ja kokku pandud selliselt, et see teeks ära sarnase töö, mis teisedki sama klassi masinad, ent ei kaaluks seejuures rohkem kui 750 kilogrammi. “Tänu sellele võib sellise ratastel mini-ekskavaatori pärast tehnokontrolli mõõdistusi kerghaagisena arvele võtta,” sõnas arendusjuht Valdna. Tema sõnul ongi kerge kaal ja võimalus vedada seda sõiduauto järelhaakes nende väike-ekskavaatori üks suurimaid eeliseid.

Vahur Valdna rääkis, et elektrifirma Neith Elekter, kes neilt prototüübi ära ostab, kasutab täna peamiselt suuri ekskavaatoreid, mida veetakse suurte treileritega. “Nende küttekulu on meeletu. Meie ratasekskavaatori saab aga iga B-kategooria juhtimisõigust omav töömees sõiduautole konksu otsa panna ja objektile viia,” lisas ta.  

Selleks on Tartu ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professor ja Valtechi insener Alvo Aabloo ning ehitusmasinate insener Joel Kõivu abiga väike-ekskavaatori hüdrojõul töötav veosüsteem ehitatud nii, et selle saab veohoova asendit muutes kergesti sõiduauto järel vedamiseks neutraalasendisse tõsta ja masin vabajooksule seadistada.  

“Kes registreerimise, ülevaatuse ja kindlustuse peale raha kulutada ei taha, ent soovib seda siiski auto järel ühest kohast teise transportida, võib sellele kinnitada vastavad eriveose märgised ja pukseerida kuni kahekümne viie kilomeetrise tunnikiirusega,” tutvustas Valdna ekskavaatori kasutusmugavust, mida arendamisel silmas on peetud.

Arendamine kestab

Prototüübi katsetamise käigus on Valdna sõnul ilmsiks tulnud ka masina nõrgad kohad, mis parandamist ja täiendamist vajavad. Muuhulgas ehitatakse tugevamaks esisilla kandesüsteem ja tugijalgade käpad asendatakse laiematega. Kabiini raami ümber disainitakse aknaavadega kergesti eemaldatav present, et oleks mugavam töötada ka jahedamate ja vihmaste ilmadega.

Samas on kaalutud iga polt ja mutter ning arendajad lubavad, et täiendused masina kaalu ei suurenda.

Nii kaalu kui investeeringute kokkuhoidmise tõttu ei lisata masinale hüdroõli jahutavat ventilaatorit. Valdna sõnul töötas ta ekskavaatoriga suvel ka 32 kraadises kuumuses ja õli temperatuur ei tõusnud kordagi üle 45 kraadi. “See on tänu 35-liitrisele hüdropaagile. Oleks paak väiksem, kuumeneks õli üle ja vaja oleks ka ventilaatorit,” rääkis ta. Valtechi meeskond on mõelnud, et nende masinast võiks olla abi ka sõjapiirkondades. Iga lisavidin muudaks selle kokku panemise aeglasemaks ja keerukamaks.

Koostöös Tartu ülikooli ideelabori elektroonikutega on plaanis arendada ekskavaator peagi ka kaugjuhitavaks. “Kui panna peale ka kaamerad, on võimalik sellega distantsilt näiteks lõhkekehi välja kaevata. Kui midagi valesti läheb, on see palju odavam kui inimelu. Samas on masin hea ka liivakottide täitmiseks ja kaevikute kaevamiseks,” täpsustas Valdna, milliste argumentidega on plaanis ekskavaatorit militaarorganisatsioonidele tutvustada. 

Eelkõige on ekskavaator ehitatud aga tsiviilisikute vajadusi silmas pidades. Nagu paljud teisedki väike-ekskavaatorid sobib ka Valtechi oma tegutsemiseks kitsastes kohtades, maja vundamendi, elektri-ja veetrassi ning kanalisatsiooni rajamiseks ja on seejuures ka mugav ja lihtne transportida.

Praegu tutvustatakse prototüüpi metallitööstustele ja masinaehitusettevõtetele, kellega koos võiks seda tootma hakata, ja rendiettevõtetele, kes võiksid olla huvitatud selliste väike-ekskavaatorite välja rentimisest. Valdna arvates võiks nende väike-ekskavaatori müügihinnaks olla tulevikus 16 000 - 19 000 eurot.

Valtechi väike-ekskavaator

·      Kasutab töötegemiseks 15,5-kilovatist 20,8-hobujõulist õhkjahutusega Honda GX630 mootorit ja hüdraulilist õlipumpa võimsusega 160 baari.
·      Pikkus: 4,4 meetrit; laius: 1,7 meetrit; kõrgus 2,2 meetrit.
·      Kütuse kulu – 3 liitrit tunnis.
·      Kergesti vahetatavad kulpkopad, oksalõikurid, puurid ja teised tööriistad.
·      Kaal 750 kg.

Vaata siit ka ERRi videot uudised.err.ee/

11.11.2014 11:35
kaevaja

Tundub olevat üsna huvitava lahendusega masin. Loodame peatset tootmist.

Lisa kommentaar
12.11.2014 00:50
Heiko

Disain meenutab küll nõuka ajal kodus kokku pandud junni. Kabiin disainigu küll ümber. Kergmaterjalist kabiin ei peaks küll oluliselt kaalu lisama.

Lisa kommentaar
12.11.2014 07:20
Elmo

Ohutustehnika!
Kui puuduvad (käe)toed kahelpool, võib operaator tööhoos kergesti külje pealt välja kukkuda.

Lisa kommentaar
18.11.2014 11:43
jaan

Aga peraegu kah laenutatakse rendifirmadest vist ekskavaatoreid välja - kuidas neid transporditakse?

Lisa kommentaar
11.12.2014 19:37
pidur

Heiko võib ennast vabalt koormarihmaga istme külge kinni tõmmata või paigaldada turvavöö. Ka enne heina niitmist vikati ära nüritada, et tööhoos endal ja teistel jalgu alt ei niidaks.

Lisa kommentaar

 

Wikimedia Commons 29.12.2014 15:55

Kuidas tõlgendatakse vasturääkivaid uudiseid? (7)

Sotsioloogid uurivad Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimist pingelises poliitilises olukorras.

EUROFusion 17.12.2014 16:31

Tartu ülikooli füüsikud aitavad Päikese Maale tuua (10)

Füüsika instituut arendab tehnoloogiat, mis lubab jälgida tuumaasünteesireaktori seinte olukorda.

09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli? (5)

Uuringu järgi kannatab Eestis koolivägivalla all peaaegu iga viies õpilane. Väärtuskasvatuse konverentsil küsitakse, kuidas luua kiusamisvaba kooli?

05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas? (2)

Eestlased on vana metsarahvas, nagu seda on ka paljud teised soome-ugrilased, sealhulgas komid. Komidest ja nende pühast metsast kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

21.11.2014 18:35

Hilise lumetuleku rekord jäi löömata

Pärnus sadas täna maha esimene lumi. Aegamisi kattub kogu Eesti valge vaibaga.

13.11.2014 11:30

TÜ haridusteadlased loovad uudseid õppematerjale

Tartu ülikooli haridusteadlased soovitavad gümnasistidele äsja valminud uudseid õppematerjale.

10.11.2014 09:50

Tartlased ehitasid uudse ekskavaatori (5)

Tartlased said valmis uudse väike-ekskavaatori prototüübi.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

21.10.2014 12:00

Fotoonika aabits

Täna tähistatakse Eestis esimest korda rahvusvahelist fotoonikapäeva.

09.10.2014 16:47

Nobeli keemiaauhinna said kolm füüsikut (1)

Milleks kõlbab fluorestsentsmikroskoop?

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus (1)

Tartu Ülikooli värske doktor ja propagandauurija ei usu, et Eesti oma vene kanal suudaks oma eesmärgi täita, ent ei soovita püssi ka põõsasse visata.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (4)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

08.12.2014 11:30

Eestlased soovivad naabriks eestlasi

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

28.11.2014 18:50

Robotexil saab tasku pista endast tehtud 3D-pildi

Kuidas näed välja sina kolmedimensioonilisel pildil? Otsi Robotexilt üles Tartu ülikooli haridusteadlased ja saa teada!

23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid (5)

Miks Kolga mõisa kolmanda korruse tuba läbi aegade lukus on hoitud ja miks peaksid mehed seal kandis punapäiste naistega ettevaatlikud olema?

21.11.2014 09:36

Tartu ülikool täiustab Samsungiga LED-valgusteid

Samsung ja Tartu ülikooli füüsikud ja materjaliteadlased loovad paremaid LED-valgusteid.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

31.10.2014 10:41

Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

Hiinlasest keeleteadlane soovitab teha eesti keele “Võõrsõnade leksikonis” ligi sada täiendust ja parandust.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

08.10.2014 16:33

Füüsika-Nobeli pälvisid sinise valgusdioodi loojad

Kolme jaapanlase leiutis on kasutusel valgustites, nutiseadmetes ja koduelektroonikas. Kommenteerib Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor Jaak Kikas.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus