2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole?
15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole?

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (2)

Inimesi ja sigu peetakse biokeemiliselt väga sarnasteks. Uudised aina levivast sigade Aafrika katkust kordavad meile aga järjepanu, et inimestele see ei nakka ja meile see ohtlik ei ole. Miks see nii on?

Julia Jeremejeva,

Eesti Maaülikooli sigade meditsiini lektor

Inimestel ja sigadel on tõesti üsna palju bioloogilisi sarnasusi, aga erinevusi on siiski palju rohkem. Isegi kehatemperatuur on erinev. Meie jaoks on normaalne kehatemperatuur kuni 37 kraadi, sigadel on see kuni 39,5 kraadi.

Inimese organismis olevad rakud erinevad aga nii ehituselt kui koostiselt sigade organismides olevatest rakkudest. Kuna inimeste ja sigade rakkude pinnad on erinevad, ei oska sigade Aafrika katku viirus inimese organismi tungides selle rakkudele kinnituda ega siseneda. Seega puudub sel ka võimalus seal paljuneda. Sellepärast ei saa see viirus meie organismis elada ega meid ka kahjustada.

On haigusi, mis võivad ohustada nii inimesi kui sigu, ent sigade Aafrika katk ei ole tõesti üks neist. On haigused, mis kahjustavad mõnda loomaliiki või isegi teatud tõuge rohkem kui teisi. 

Paralleele võib tuua lilledega. Kui üks lill vajab kasvamiseks rammusat muld, siis teisele meeldib kasvada liivasel pinnasel. Ka organismide vajadused paljunemiseks ja eluks on erinevad.

Üldiselt ei ole aga siiani teada, kuidas sigade Aafrika katku viirus täpselt paljuneb ja milliseid tingimusi see selleks vajab. Aga me teame, et see vastik tegelane on väliskeskkonna suhtes väga vastupidav. Näiteks sea väljaheidetes püsib viirus nakkusvõimeline vähemalt 160, pinnases 190 ning toa temperatuuril 540 päeva.

 

Andres Merits,

Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor:

Mis loeb, on molekulaarbioloogia. Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab, seal hulgas viiruse retseptor, mis on teatavat tüüpi siaalhape.

Sigade Aafrika katku viirus on võrreldes gripiviirusega väga suur ja vähe uuritud viirus. Andmed selle kohta, kuidas see viirus rakkudesse siseneb on praegu vastuolulised. Teada on, et sigades nakatab viirus makrofaage ehk suuri õgirakke. Need on immuunrakud, mis muu hulgas söövad sissetungijaid ja osalevad põletiku tekkimises.

Kuid seda viirust võib adapteerida nii sisenema kui paljunema ka primaatide – poolahviliste, ahviliste ning seal hulgas ka inimeste – rakkudesse. 

Seda erinevust põhjustavaid muudatusi on vähe uuritud. Kirjanduses väidetakse, et inimest see viirus ei nakata. Sellest tuleb teha oletus, et kui inimese rakkude nakatamine on põhimõtteliselt võimalik, siis jääb nakkus nii lokaalseks (ei suuda levida), et nakkusena seda lihtsalt ei märgata.

On sadu, kui mitte tuhandeid viiruseid, mis inimesi nakatavad, kuid millesse enamus inimesi ei haigestu. See tähendab, et need viirused haigusi ei põhjusta või vähemalt ei tee nad seda enamasti.  

16.09.2014 07:25
Jurakas

Kui juba linnugripp lindudelt inimestele "üle hüppas", siis on sigade katku puhul ainult aja küsimus, millal see "üle tuleb". Sest haigustekitajad muteeruvad ja hohanevad vä-ääga kergesti.

Lisa kommentaar
25.09.2014 16:10
Gunn

Kuidas sigade aafrika katk ikkagi levib?

Lisa kommentaar

 

Wikimedia Commons 29.12.2014 15:55

Kuidas tõlgendatakse vasturääkivaid uudiseid? (6)

Sotsioloogid uurivad Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimist pingelises poliitilises olukorras.

EUROFusion 17.12.2014 16:31

Tartu ülikooli füüsikud aitavad Päikese Maale tuua (10)

Füüsika instituut arendab tehnoloogiat, mis lubab jälgida tuumaasünteesireaktori seinte olukorda.

09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli? (5)

Uuringu järgi kannatab Eestis koolivägivalla all peaaegu iga viies õpilane. Väärtuskasvatuse konverentsil küsitakse, kuidas luua kiusamisvaba kooli?

05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas? (2)

Eestlased on vana metsarahvas, nagu seda on ka paljud teised soome-ugrilased, sealhulgas komid. Komidest ja nende pühast metsast kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

21.11.2014 18:35

Hilise lumetuleku rekord jäi löömata

Pärnus sadas täna maha esimene lumi. Aegamisi kattub kogu Eesti valge vaibaga.

13.11.2014 11:30

TÜ haridusteadlased loovad uudseid õppematerjale

Tartu ülikooli haridusteadlased soovitavad gümnasistidele äsja valminud uudseid õppematerjale.

10.11.2014 09:50

Tartlased ehitasid uudse ekskavaatori (5)

Tartlased said valmis uudse väike-ekskavaatori prototüübi.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

21.10.2014 12:00

Fotoonika aabits

Täna tähistatakse Eestis esimest korda rahvusvahelist fotoonikapäeva.

09.10.2014 16:47

Nobeli keemiaauhinna said kolm füüsikut (1)

Milleks kõlbab fluorestsentsmikroskoop?

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus (1)

Tartu Ülikooli värske doktor ja propagandauurija ei usu, et Eesti oma vene kanal suudaks oma eesmärgi täita, ent ei soovita püssi ka põõsasse visata.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (4)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

08.12.2014 11:30

Eestlased soovivad naabriks eestlasi

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

28.11.2014 18:50

Robotexil saab tasku pista endast tehtud 3D-pildi

Kuidas näed välja sina kolmedimensioonilisel pildil? Otsi Robotexilt üles Tartu ülikooli haridusteadlased ja saa teada!

23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid (5)

Miks Kolga mõisa kolmanda korruse tuba läbi aegade lukus on hoitud ja miks peaksid mehed seal kandis punapäiste naistega ettevaatlikud olema?

21.11.2014 09:36

Tartu ülikool täiustab Samsungiga LED-valgusteid

Samsung ja Tartu ülikooli füüsikud ja materjaliteadlased loovad paremaid LED-valgusteid.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

31.10.2014 10:41

Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

Hiinlasest keeleteadlane soovitab teha eesti keele “Võõrsõnade leksikonis” ligi sada täiendust ja parandust.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

08.10.2014 16:33

Füüsika-Nobeli pälvisid sinise valgusdioodi loojad

Kolme jaapanlase leiutis on kasutusel valgustites, nutiseadmetes ja koduelektroonikas. Kommenteerib Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor Jaak Kikas.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus