2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kuidas mets komide maailmapilti kujundas?
05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas?

Novaator
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (0)
Tagasi
Edasi

Komi jahimees ja koer sõidavad paadiga Kuk-ju jõel metsaonni poole. Pilt on tehtud 2003. aastal.

Foto: Art Leete (ERM Fk 2914:238)

Mets on soome-ugri bränd. Metsatunnetusel põhineb kogu hilisem identiteedi tajumine ja turundamine, nagu seda kajastatakse näiteks Eesti Rahva Muuseumis kuni tuleva aasta 15. maini avatuks jääval näitusel “Karu, Õ ja Joškin kot”.

Metsast sai alguse komide usk sellesse, et kogu loodus on elus, sest igas loomas ja taimes on hing. Metsa animistlik hingus aitab põhjendada komide rahvausu ristiusust puutumata põhihoovuse säilimist.

Suurima väljakutse komi animismile esitab õigeusk, mida nii teadlased kui ka tavalised inimesed peavad üldiselt komide jaoks normaalseks usuks. Komid ristiti idapoolsetest soome-ugri rahvastest esimesena, juba 14. sajandil. Hilisemas komi kultuuri käsitlevas diskussioonis on see pikaajaline õigeusu mõjualas elamine tekitanud vastakaid tundeid. Ühelt poolt kirjeldatakse komisid kõige venepärasema soome-ugri rahvana. Teisalt aga arvatakse, et kuussada aastat õigeusku pole komidele üldse mõjunud ja nad on oma hinges jätkuvalt soome-ugri paganad.

Alates 19. sajandist on komi kultuuri kirjeldajad tõstnud esile jahinduse keskset rolli komi identiteedis. Komisid ehk sürjaneid käsitleti tollastes kirjutistes inimestena, kelle elu sõltus küttimisest. Sel perioodil said komid kirjanduses laialt levinud hüüdnime „metsainimesed“. 1840. aastatel kirjutas Komimaal rännanud Vassili Latkin oma reisipäevikus, et kogu maa kujutab endast puudega kaetud kõrbe. Latkin ei kohanud 50 versta jooksul ühtegi elusolendit ning arvas, et isegi loomad ja linnud hoiavad nendest metsikutest padrikutest eemale.

Komi filosoof-etnograaf Kallistrat Žakov (1866-1926) leidis, et komide maailmapilt ja igapäevase käitumise normid on määratud looduskeskkonna poolt. Žakov arvas, et loodus on pühakoda, mis peidab endas sajandeid püsinud kultuurimälu. Erilist tähelepanu pööras ta metsa müstilisele kujundile: “Seda, millist muljet avaldab mets sürjanile, on näha ainuüksi sellest, millise armastusega suhtub ta metsa ja selle iseärasustesse, kui külluslikult on kasutusel nimetusi metsa eripärade tähistamiseks... Metsad täidavad peaaegu kogu ruumi. Nad on küttimise ja kangelastegude paigad, müstitsismi ja poeesia allikad.”

Komide jahilembust kirjeldati kui iidset kohaliku eluviisi osa juba 19. sajandil. Arusaam küttimise olulisest rollist komi kultuuris polnud ainult kirjanike romantiline ulm, vaid kajastas adekvaatselt komide tollast igapäevaelu.

Jahindus ja kalastus püsisid komide olulisemate traditsiooniliste majandustegevuste seas veel 20. sajandi alguses ja on  säilitanud märkimisväärse koha mitmete Komimaa piirkondade majanduses tänaseni.

Üks komi professionaalse etnograafia teerajajaid, Vassili Nalimov (1879-1939), kirjutas sellest, et metsaelu kujundas komide vahel iseäralikud suhted. Metsas sõltub kõik omavahelisest austusest ja usaldusest. Metsas ei kehti komide arusaamade kohaselt riiklikud seadused. Komidel kujunes maailmapilt, mida Nalimov nimetab “jumalata religiooniks” ja “sotsiaalse solidaarsuse religiooniks”.

Hilisema aja komi etnograaf Nikolai Konakov (1945-2010) täheldab, et komi uskumustes peeti metsa ja vett jumalate ja vaimude loominguks. Metsa kasutusõiguse kehtestab jahimees jahiala hõivamiseks tehtud töö kaudu. See tähendab, et püüniste ülesseadmise ja jahiraja puhastamise läbi sõlmitakse leping metsavaimudega, kellega kahasse hakatakse seejärel metsa kasutama. Suhted metsavaimudega määravad ka küttide käitumisreeglid. Metsa tuleb austada, saaki kohelda väärikalt ja teiste jahimeeste õigusi tunnustada.

Mets pole komide jaoks võõras ega vaenulik sfäär, nagu see on paljude põllumajanduslike rahvaste pärimuses. Komi inimene kuulub “geneetiliselt” metsa ruumi, olles mütoloogiliste kujutelmade kohaselt inimese esialgseks koduks. Metsa kujund püsib komide maailmapildis domineeriva mütoloogilise mudelina, mis kujundab kogukondlikke norme ja inimeste tunnete struktuuri.

Ükskord 1996. aastal arutasid kaks jahimeest metsaelu hingeliste väärtuste üle. Nad tõid esile metsa meeleolu valdava rahu ja tasakaalu, mis võimaldab olla tõeline inimene. Sellele metsaelu helgusele vastandub linnaelu “mürgisus”:

Jahimees Ivan: “Kui ma esimest korda linna tulin, siis ma jäin lihtsalt haigeks. Ma ei saanud midagi teha. Metsas on rahulik, seal on mingi emotsionaalne tasakaal.”

Jahimees Miša: “Kui tuled jahilt, on sul nii hea tunne. Sa oled väsinud ja sul on habe poolteist kuud ajamata.”

Jahimees Ivan: “See on paik, kus sa tunned ennast kõige rohkem inimesena.”

Komi jahimehed ei armasta rääkida millestki abstraktsest. Mets kultuurilise kategooriana seda aga kindlasti on. Samas tuleb vahel ikkagi ette, et jahimehed muutuvad unistavateks ning hakkavad arutlema ilusate ja mõnusate asjade üle, mis viib jutu metsa peale. Mets on lihtsalt olemas ja metsakogemuse kõikehõlmavus on jahimeeste jaoks vaikne ja varjatud.

Komide mets on alternatiivne, animistlik püha keskkond õigeusu kirikute poolt külaelu vaimsuse kõrval. Varasemad etnograafid kirjeldasid metsa müstikat jõuliselt, otsides sellest komide omapärast vaimsust. Jahimehed ise jäävad metsa kirjeldamisel tagasihoidlikuks. Ent taoline ebamäärasus või pealiskaudsus käib metsast rääkimise juurde, et selle saladuslikkust mitte liiga ilmseks teha.

06.12.2014 13:46
Lea Lykk

Eestlased kahjuks ei maaratle ennast enam metsarahvana, kuigi tundlikumad meie hulgast seda metsas viibides kindlasti tunnevad. Olin abielus metsamehega, toelisega - ja julgen kinnitada, et see oli ainus keskkond kus ta ennast koduselt tundis...
Ja tema hooldatud metsad olid uhked ja korras. Ylev rahu ja salaparane kohin teaks jutustada lugusid, kui me kuulaks....
Linnarahvas - argake! Viige lapsed kuulama ja meie yhise olemise juuri otsima............

Lisa kommentaar
07.01.2015 14:06
muidugi

Looduses, metsas, on oma kord olemas ka ilma inimese hoolduseta. Kui just püüniseid pole vaja seada :)

Lisa kommentaar

 

Wikimedia Commons 29.12.2014 15:55

Kuidas tõlgendatakse vasturääkivaid uudiseid? (7)

Sotsioloogid uurivad Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimist pingelises poliitilises olukorras.

EUROFusion 17.12.2014 16:31

Tartu ülikooli füüsikud aitavad Päikese Maale tuua (10)

Füüsika instituut arendab tehnoloogiat, mis lubab jälgida tuumaasünteesireaktori seinte olukorda.

09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli? (5)

Uuringu järgi kannatab Eestis koolivägivalla all peaaegu iga viies õpilane. Väärtuskasvatuse konverentsil küsitakse, kuidas luua kiusamisvaba kooli?

05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas? (2)

Eestlased on vana metsarahvas, nagu seda on ka paljud teised soome-ugrilased, sealhulgas komid. Komidest ja nende pühast metsast kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

21.11.2014 18:35

Hilise lumetuleku rekord jäi löömata

Pärnus sadas täna maha esimene lumi. Aegamisi kattub kogu Eesti valge vaibaga.

13.11.2014 11:30

TÜ haridusteadlased loovad uudseid õppematerjale

Tartu ülikooli haridusteadlased soovitavad gümnasistidele äsja valminud uudseid õppematerjale.

10.11.2014 09:50

Tartlased ehitasid uudse ekskavaatori (5)

Tartlased said valmis uudse väike-ekskavaatori prototüübi.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

21.10.2014 12:00

Fotoonika aabits

Täna tähistatakse Eestis esimest korda rahvusvahelist fotoonikapäeva.

09.10.2014 16:47

Nobeli keemiaauhinna said kolm füüsikut (1)

Milleks kõlbab fluorestsentsmikroskoop?

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus (1)

Tartu Ülikooli värske doktor ja propagandauurija ei usu, et Eesti oma vene kanal suudaks oma eesmärgi täita, ent ei soovita püssi ka põõsasse visata.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (4)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

08.12.2014 11:30

Eestlased soovivad naabriks eestlasi

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

28.11.2014 18:50

Robotexil saab tasku pista endast tehtud 3D-pildi

Kuidas näed välja sina kolmedimensioonilisel pildil? Otsi Robotexilt üles Tartu ülikooli haridusteadlased ja saa teada!

23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid (5)

Miks Kolga mõisa kolmanda korruse tuba läbi aegade lukus on hoitud ja miks peaksid mehed seal kandis punapäiste naistega ettevaatlikud olema?

21.11.2014 09:36

Tartu ülikool täiustab Samsungiga LED-valgusteid

Samsung ja Tartu ülikooli füüsikud ja materjaliteadlased loovad paremaid LED-valgusteid.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

31.10.2014 10:41

Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

Hiinlasest keeleteadlane soovitab teha eesti keele “Võõrsõnade leksikonis” ligi sada täiendust ja parandust.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

08.10.2014 16:33

Füüsika-Nobeli pälvisid sinise valgusdioodi loojad

Kolme jaapanlase leiutis on kasutusel valgustites, nutiseadmetes ja koduelektroonikas. Kommenteerib Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor Jaak Kikas.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus