2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kuidas meid kirjeldada?
07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (7)

Isiksus on midagi, mis inimesi teineteisest eristab – me kõik käitume, mõtleme ja tunnetame ümbritsevat erinevalt. Ent isiksusepsühholoogid nuputavad jätkuvalt, kuidas neid meie vahelisi erinevusi kõige paremini kirjeldada. 

Ülesanne on keeruline, kuna erinevusi on väga palju ja ka viise nende kirjeldamiseks mitmeid.

Aastatepikkuse töö tulemusena on teadlased koondanud erinevad isiksuseomadused viide suurde gruppi, mida kutsutakse suureks viisikuks. Nendeks on neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Sellega on paljude isiksusepsühholoogide arvates töö tehtud. Nad usuvad, et nende viie joone kombinatsioon on inimese isiksuse kirjeldamiseks piisav. Mõnikord, kui tahetakse põhjalikum olla, võetakse appi ka suure viisiku 30 erijoont.

Ent Tartu ülikooli isiksusepsühholoog René Mõttus pole sellega rahul. Tema sõnul on see nagu pendel, mis käib seinast seina: “Ühel pool on hästi palju võimalikke viise, kuidas inimestevahelisi erinevusi kirjeldada ja teisel pool ainult viis!” Ta arvab, et viie tunnuse ja nende erijoonte abil saab inimeste vahelised erinevused küll kokku võtta, ent need on liiga üldised ja sisaldavad tihti liiga vähe kasulikku informatsiooni.

Samale arvamusele näib olevat jõudnud ka suure viisiku üks juhtivaid uurijaid ning selle isiksusemudeli tuntuima mõõtevahendi NEO isiksuseküsimustiku looja Robert McCrae.

Küsimustes on väärtuslikku teavet

Seni ei ole isiksusepsühholoogid selle laialt levinud testi 240 küsimusse eraldi süvenenud, ent ajakirjas Research in Personality hiljuti avaldatud artiklis tegid Mõttus ja McCrae koos Tartu teadlaste Anu Realo ning Jüri Allikuga sellega algust.

Tartu ülikooli Eesti geenivaramus oleva 2700 eestlase isiksuseteste statistiliselt analüüsides leidsid nad kinnitust oletusele, et kõik 240 testiküsimust sisaldavad unikaalset informatsiooni, mis võivad aidata inimestevahelisi erinevusi täpsemini kirjeldada. Seetõttu soovitavad nad sarnaste uurimustega ka jätkata.   

Mida nad täpselt tegid, oli järgmine. Iga inimese kohta oli NEO isiksuseküsimustik täidetud kaks korda: inimese enda ja kellegi teise, teda hästi tundva inimese poolt. Esmalt arvutasid teadlased välja enda ja teiste antud vastuste sarnasuse iga üksiku testiküsimuse puhul. Vastuste sarnasus polnud täiuslik, aga kaugelt üle juhusliku kokkulangevuse. Seejärel eemaldasid Mõttus ja tema kolleegid iga testiküsimuse variatiivsusest (inimeste erinevused skoorides) selle osa, mille võis kirjutada suure viisiku joonte ning nende erijoonte arvele. Seda nii enda kui teiste antud vastuse puhul. Viimaks arvutasid nad välja, mil määral langesid enda ja teiste antud hinnangud kokku pärast isiksusejoonte variatiivsuse eemaldamist. Selgus, et kokkulangevus oli ikka märkimisväärne, ehkki umbes poole madalam kui algselt, enne variatiivsuse eemaldamist.

Edasi on loogika lihte. Kuna iga üksiku küsimuse vastustes sisaldub unikaalset variatiivsust, mille osas on erinevad hindajad vähemalt osaliselt üksmeelel, siis on tõenäoliselt tegemist tõepärase ja unikaalse informatsiooniga inimeste erinevuste kohta. See tähendab, et isiksusetestides sisaldub lisaks teada-tuntud joontele ilmselt veel suur hulk signaale.

Isiksusetestid muutuvad täpsemaks? 

Ehkki töö ise on väga tehniline, on saadud tulemustel sisulisem tähendus. “Mida täpsemini me suudame isiksuste vahelisi erinevusi kirjeldada, seda suurem on ka lootus vastata tulevikus selle teadusvaldkonna suurimatele küsimustele: kuidas isikuomadused kujunevad ja kuidas need meie elu mõjutavad,” selgitas René Mõttus uurimuse kasu isiksusepsühholoogiale. 

Isiksuseteste kasutatakse laialdaselt näiteks personali valikul, kuna need võimaldavad teha ennustusi selle kohta, kes millise tööga paremini hakkama võiks saada. “Testid töötavad juba praegu, ent mitte ideaalselt. Et testid paremini töötaks, tuleb meie arvates tegeleda testides sisalduvate üksikute küsimustega ja need veelgi täpsemaks arendada,” rääkis Mõttus.

Teadlased on tõestanud, et ühemunakaksikud on omavahel küll sarnasemad kui kahemunakaksikud, kuid seni pole ühtegi geenivarianti veel suudetud ühegi kindla isikuomadusega seostada. “Probleem võibki olla selles, et me mõõdame isikuomadusi liiga üldiselt,” tõi Mõttus veel ühe näite, kus täpsematest isiksuste vaheliste erinevuste kirjeldamisest tulevikus kasu võib olla. 

Samas on ka teada, et isikuomadused mängivad inimeste elus märkimisväärset rolli. Näiteks on viidatud, et kõrge neurootilisus ei soodusta tööalast edu ja väga meelekindlatest inimestest võivad saada kergesti töönarkomaanid või perfektsionistid. Mõttuse arvates võivad ka sellised seosed olla tulevikus veelgi täpsemini kirjeldatavad just spetsiifilisemate isikuomaduste abil.

Täpsemast isikute vaheliste erinevuste kirjeldamisest võib tulevikus tulu tõusta ka personaalmeditsiinis. Isikuomadusi on seostatud erinevate tervisenäitajatega ja on leitud, et inimene, kellel on mingi teatud isiksuseomadus võib paremini taluda näiteks teatud ravimite kõrvaltoimeid kui teistsuguste isiksuseomadustega isik. Võimalik, et isiksuseomaduste täpsem kirjeldamine aitaks tervisega seotud ennustusi täpsemaks muuta.

 

Wikimedia Commons 29.12.2014 15:55

Kuidas tõlgendatakse vasturääkivaid uudiseid? (6)

Sotsioloogid uurivad Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimist pingelises poliitilises olukorras.

EUROFusion 17.12.2014 16:31

Tartu ülikooli füüsikud aitavad Päikese Maale tuua (10)

Füüsika instituut arendab tehnoloogiat, mis lubab jälgida tuumaasünteesireaktori seinte olukorda.

09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli? (5)

Uuringu järgi kannatab Eestis koolivägivalla all peaaegu iga viies õpilane. Väärtuskasvatuse konverentsil küsitakse, kuidas luua kiusamisvaba kooli?

05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas? (2)

Eestlased on vana metsarahvas, nagu seda on ka paljud teised soome-ugrilased, sealhulgas komid. Komidest ja nende pühast metsast kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

21.11.2014 18:35

Hilise lumetuleku rekord jäi löömata

Pärnus sadas täna maha esimene lumi. Aegamisi kattub kogu Eesti valge vaibaga.

13.11.2014 11:30

TÜ haridusteadlased loovad uudseid õppematerjale

Tartu ülikooli haridusteadlased soovitavad gümnasistidele äsja valminud uudseid õppematerjale.

10.11.2014 09:50

Tartlased ehitasid uudse ekskavaatori (5)

Tartlased said valmis uudse väike-ekskavaatori prototüübi.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

21.10.2014 12:00

Fotoonika aabits

Täna tähistatakse Eestis esimest korda rahvusvahelist fotoonikapäeva.

09.10.2014 16:47

Nobeli keemiaauhinna said kolm füüsikut (1)

Milleks kõlbab fluorestsentsmikroskoop?

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus (1)

Tartu Ülikooli värske doktor ja propagandauurija ei usu, et Eesti oma vene kanal suudaks oma eesmärgi täita, ent ei soovita püssi ka põõsasse visata.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (4)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

08.12.2014 11:30

Eestlased soovivad naabriks eestlasi

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

28.11.2014 18:50

Robotexil saab tasku pista endast tehtud 3D-pildi

Kuidas näed välja sina kolmedimensioonilisel pildil? Otsi Robotexilt üles Tartu ülikooli haridusteadlased ja saa teada!

23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid (5)

Miks Kolga mõisa kolmanda korruse tuba läbi aegade lukus on hoitud ja miks peaksid mehed seal kandis punapäiste naistega ettevaatlikud olema?

21.11.2014 09:36

Tartu ülikool täiustab Samsungiga LED-valgusteid

Samsung ja Tartu ülikooli füüsikud ja materjaliteadlased loovad paremaid LED-valgusteid.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

31.10.2014 10:41

Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

Hiinlasest keeleteadlane soovitab teha eesti keele “Võõrsõnade leksikonis” ligi sada täiendust ja parandust.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

08.10.2014 16:33

Füüsika-Nobeli pälvisid sinise valgusdioodi loojad

Kolme jaapanlase leiutis on kasutusel valgustites, nutiseadmetes ja koduelektroonikas. Kommenteerib Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor Jaak Kikas.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus