17.10.2012 17:18

Koerhundid on Eestis tõepoolest olemas

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (1)
Tagasi
Edasi

Koerhundid Poolast. Vasakul emahundi ja isase spanjeli järeltulija. Paremal Lääne-Siberi laika ja hundi järeltulija. Foto A. Krzywinski

Foto:

Jahimehejutud sisaldavad hulgaliselt lugusid huntidest, kes polegi päris hundid. Nende soontes voolab korraga nii kodukoera kui hundi veri.

Seda on peetud üliohtlikuks komplektiks: metskiskja on koeralt saanud julmuse ja julguse ning aegade jooksul on räägitud, kuidas sellised loomad on teinud kahju nii kariloomadele kui kimbutanud inimesi.

Nüüd on Tartu Ülikooli zooloogid teinud geenianalüüsi põhjal kindlaks, et selliseid koerhunte tõepoolest Eestis leidub.

Lääne-Eestis, kus huntide arvukus on suhteliselt madal, kütiti eelmise kümnendi lõpus hundikarjast kuus noort looma, kes olid juba oma välimuselt hundi jaoks ebatüüpilised: nelja kasukas oli äärmiselt tume, kahel seevastu hoopis kollakas.

Nende huntide geenide võrdlemine teiste jahimeeste poolt kütitud huntide vereproovide ja kodukoerte geenidega andis kinnituse: tegu oli koera ja hundi järglastega.

Äsjases uuringus oli vaatluse all ka Põhja-Lätis kütitud kaks hunt-koera. Lätis sai hunt-koerte olemasolu esimest korda kinnituse juba 1999. aastal, mil geenianalüüs näitas, et seitsmese pesakonnana leitud hundikutsikate vanemateks olid koer ja hunt.

Hundi ja koera ristumine toimib tavaliselt ainult emase hundi ja isase koera vahel. Koertega saavad järglasi hundikarjast välja tõrjutud vanad emahundid või vanad ja haiged loomad, kellel oma liigikaaslastega enam šansse ei ole. Need hundid meelitavad küladest koeri välja või paarituvad metsas hulkuvate koertega.

Maailmast oli seni ainult üks kinnitus, et hunt ja koer on ristunud ka vastupidiselt. Kanadas leiti koerhundi verest koera mitokondri-DNAd, mis viitab, et selle looma ema oli koer ja isa hunt.

Nüüdses uuringus Lätis küttide poolt lastud kahe hunt-koera puhul selgus sama tõsiasi – emane koer ja isane hunt olid saanud ühiseid järglasi.

Ajakirjas PLoS ONE äsja ilmunud uuringut juhtinud zooloog Urmas Saarma sõnul ei ole koera geenide levimine huntide seas sugugi hea. “Hundid on siinmail eluga kohastunud viimase jääaja lõpust alates, 10 000 aasta jooksul,” ütles ta. Hundist koera asus inimene kodustama 15 000 aasta eest ning tõuaretuses on eelistatud jooni, mis ei pruugi metsas hundieluks enam sugugi nii hästi sobida.

“Huntide seas võivad koerageenidega hakata levima kergem vastuvõtlikkus mõningatele haigustele või ei pruugi sellised hübriidid enam keskkonna äärmuslikele tingimustele nii hästi vastu panna,” ütles ta.

Analüüs näitas, et leitud koerhundid olid esimese põlvkonna hübriidid. Nii pole midagi teada selle kohta, kas hundikarjade keerulistes suhtehierarhiates need segaverelised loomad üldse järglasi saavad. See on Saarma töörühma järgmine küsimus.

22.10.2012 14:38
lugeja

uudis on emakeeles juba üsna vana:
http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=2908
tasub samuti üle lugeda, et paremat ülevaadet saada

Lisa kommentaar

 

31.10.2014 10:41

Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

Hiinlasest keeleteadlane soovitab teha eesti keele “Võõrsõnade leksikonis” ligi sada täiendust ja parandust.

Ott Rebane 21.10.2014 12:00

Fotoonika aabits

Täna tähistatakse Eestis esimest korda rahvusvahelist fotoonikapäeva.

09.10.2014 16:47

Nobeli keemiaauhinna said kolm füüsikut (1)

Milleks kõlbab fluorestsentsmikroskoop?

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus

Tartu Ülikooli värske doktor ja propagandauurija ei usu, et Eesti oma vene kanal suudaks oma eesmärgi täita, ent ei soovita püssi ka põõsasse visata.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

29.08.2014 16:13

Kust pärinevad Ameerika põhjarahvad?

Eesti biokeskuse teadlased aitavad uurida Gröönimaa, Kanada ja Alaska asustuslugu.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (2)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

05.06.2014 16:38

Kui valikuline on tähelepanu?

Miks ilus inimene rahvasummas silma jääb? Või ka kauguses kostuv pidurikrigin liiklusmürast üle kostab?

15.05.2014 13:46

Kas äike ja Päike on seotud?

Päikeselt pärit laetud osakesed tekitavad Maa atmosfääris äikest.

07.05.2014 15:05

Kust tulid esimesed rehadega inimesed? (2)

Geenianalüüs heidab valgust Skandinaavia esimeste põlluharijate päritolule.

24.04.2014 14:44

Miks metsised kaovad? (1)

Meie metsade uhkeima linnu kurvas saatuses peavad selgust tooma raadiosaatjad.

21.04.2014 13:25

Mis on Eesti rikkus viie rikkama riigi hulgas? (1)

Mitut kriisi näeme enne, kui suudame tegelikult uskuda Eesti majanduse edusse? Millest ei saa mööda vaadata tuleviku ettevõtete juhid? Kas Eesti jõuab aastaks 2032 Euroopa rikaste hulka ning millega? Mis on Eesti tõeline rikkus?

Myriam Sanchez Foseca 13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

08.10.2014 16:33

Füüsika-Nobeli pälvisid sinise valgusdioodi loojad

Kolme jaapanlase leiutis on kasutusel valgustites, nutiseadmetes ja koduelektroonikas. Kommenteerib Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor Jaak Kikas.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (1)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

22.07.2014 14:20

Miks Nõukogude kosmonaudid Kuule ei lennanud? (9)

Oluline oli olla esimene – esimest korda kosmoses, esimesena Kuul.

06.06.2014 15:27

Kus käivad Tallinna venelased? (5)

Nende peamine uudistekanal on Pervõi Baltiskii, nende eelistus europarlamenti oli Yana Toom. Kui Moskvas lööb kell uut aastat, lennutavad nemad Tallinna taevasse esimese suurema ilutulestiku, kuigi Eestis tiksub aeg veel vana aasta numbri sees.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

08.05.2014 14:47

Kas valed poldid nurjavad Eesti tudengisatelliidi põhieesmärgi? (3)

Soomlase leiutatud päikesepuri on usaldatud eestlastele katsetada. Kuid õhus on pinge: mis saab, kui eestlased ebaõnnestuvad ja soomlased jõuavad ette?

02.05.2014 12:47

Kui palju inimesi mahub maakerale? (4)

Millal jõuab kätte piir, mil maakera inimestele kitsaks jääb?

22.04.2014 20:00

UFO-usk on Eestis tõusuteel (7)

Eestis on kristlasi pea sama palju kui kõikvõimalike uute religioossete praktikate toetajaid, mõlemaid umbes viiendik elanikkonnast. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu usub pea iga teine, selgub äsja Tartu ülikooli usuteadlaste poolt läbiviidud küsitlusest.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus