17.10.2012 17:18

Koerhundid on Eestis tõepoolest olemas

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (1)
Tagasi
Edasi

Koerhundid Poolast. Vasakul emahundi ja isase spanjeli järeltulija. Paremal Lääne-Siberi laika ja hundi järeltulija. Foto A. Krzywinski

Foto:

Jahimehejutud sisaldavad hulgaliselt lugusid huntidest, kes polegi päris hundid. Nende soontes voolab korraga nii kodukoera kui hundi veri.

Seda on peetud üliohtlikuks komplektiks: metskiskja on koeralt saanud julmuse ja julguse ning aegade jooksul on räägitud, kuidas sellised loomad on teinud kahju nii kariloomadele kui kimbutanud inimesi.

Nüüd on Tartu Ülikooli zooloogid teinud geenianalüüsi põhjal kindlaks, et selliseid koerhunte tõepoolest Eestis leidub.

Lääne-Eestis, kus huntide arvukus on suhteliselt madal, kütiti eelmise kümnendi lõpus hundikarjast kuus noort looma, kes olid juba oma välimuselt hundi jaoks ebatüüpilised: nelja kasukas oli äärmiselt tume, kahel seevastu hoopis kollakas.

Nende huntide geenide võrdlemine teiste jahimeeste poolt kütitud huntide vereproovide ja kodukoerte geenidega andis kinnituse: tegu oli koera ja hundi järglastega.

Äsjases uuringus oli vaatluse all ka Põhja-Lätis kütitud kaks hunt-koera. Lätis sai hunt-koerte olemasolu esimest korda kinnituse juba 1999. aastal, mil geenianalüüs näitas, et seitsmese pesakonnana leitud hundikutsikate vanemateks olid koer ja hunt.

Hundi ja koera ristumine toimib tavaliselt ainult emase hundi ja isase koera vahel. Koertega saavad järglasi hundikarjast välja tõrjutud vanad emahundid või vanad ja haiged loomad, kellel oma liigikaaslastega enam šansse ei ole. Need hundid meelitavad küladest koeri välja või paarituvad metsas hulkuvate koertega.

Maailmast oli seni ainult üks kinnitus, et hunt ja koer on ristunud ka vastupidiselt. Kanadas leiti koerhundi verest koera mitokondri-DNAd, mis viitab, et selle looma ema oli koer ja isa hunt.

Nüüdses uuringus Lätis küttide poolt lastud kahe hunt-koera puhul selgus sama tõsiasi – emane koer ja isane hunt olid saanud ühiseid järglasi.

Ajakirjas PLoS ONE äsja ilmunud uuringut juhtinud zooloog Urmas Saarma sõnul ei ole koera geenide levimine huntide seas sugugi hea. “Hundid on siinmail eluga kohastunud viimase jääaja lõpust alates, 10 000 aasta jooksul,” ütles ta. Hundist koera asus inimene kodustama 15 000 aasta eest ning tõuaretuses on eelistatud jooni, mis ei pruugi metsas hundieluks enam sugugi nii hästi sobida.

“Huntide seas võivad koerageenidega hakata levima kergem vastuvõtlikkus mõningatele haigustele või ei pruugi sellised hübriidid enam keskkonna äärmuslikele tingimustele nii hästi vastu panna,” ütles ta.

Analüüs näitas, et leitud koerhundid olid esimese põlvkonna hübriidid. Nii pole midagi teada selle kohta, kas hundikarjade keerulistes suhtehierarhiates need segaverelised loomad üldse järglasi saavad. See on Saarma töörühma järgmine küsimus.

22.10.2012 14:38
lugeja

uudis on emakeeles juba üsna vana:
http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=2908
tasub samuti üle lugeda, et paremat ülevaadet saada

Lisa kommentaar

 

EUROFusion 17.12.2014 16:31

Tartu ülikooli füüsikud aitavad Päikese Maale tuua

Füüsika instituut arendab tehnoloogiat, mis lubab jälgida tuumaasünteesireaktori seinte olukorda.

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus?

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

08.12.2014 11:30

Eestlased soovivad naabriks eestlasi

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

28.11.2014 18:50

Robotexil saab tasku pista endast tehtud 3D-pildi

Kuidas näed välja sina kolmedimensioonilisel pildil? Otsi Robotexilt üles Tartu ülikooli haridusteadlased ja saa teada!

23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid (4)

Miks Kolga mõisa kolmanda korruse tuba läbi aegade lukus on hoitud ja miks peaksid mehed seal kandis punapäiste naistega ettevaatlikud olema?

21.11.2014 09:36

Tartu ülikool täiustab Samsungiga LED-valgusteid

Samsung ja Tartu ülikooli füüsikud ja materjaliteadlased loovad paremaid LED-valgusteid.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (1)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses?

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

31.10.2014 10:41

Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

Hiinlasest keeleteadlane soovitab teha eesti keele “Võõrsõnade leksikonis” ligi sada täiendust ja parandust.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

08.10.2014 16:33

Füüsika-Nobeli pälvisid sinise valgusdioodi loojad

Kolme jaapanlase leiutis on kasutusel valgustites, nutiseadmetes ja koduelektroonikas. Kommenteerib Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor Jaak Kikas.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

Kiusamisvaba Kool 09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli? (2)

Uuringu järgi kannatab Eestis koolivägivalla all peaaegu iga viies õpilane. Väärtuskasvatuse konverentsil küsitakse, kuidas luua kiusamisvaba kooli?

05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas? (1)

Eestlased on vana metsarahvas, nagu seda on ka paljud teised soome-ugrilased, sealhulgas komid. Komidest ja nende pühast metsast kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

21.11.2014 18:35

Hilise lumetuleku rekord jäi löömata

Pärnus sadas täna maha esimene lumi. Aegamisi kattub kogu Eesti valge vaibaga.

13.11.2014 11:30

TÜ haridusteadlased loovad uudseid õppematerjale

Tartu ülikooli haridusteadlased soovitavad gümnasistidele äsja valminud uudseid õppematerjale.

10.11.2014 09:50

Tartlased ehitasid uudse ekskavaatori (5)

Tartlased said valmis uudse väike-ekskavaatori prototüübi.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

21.10.2014 12:00

Fotoonika aabits

Täna tähistatakse Eestis esimest korda rahvusvahelist fotoonikapäeva.

09.10.2014 16:47

Nobeli keemiaauhinna said kolm füüsikut (1)

Milleks kõlbab fluorestsentsmikroskoop?

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus (1)

Tartu Ülikooli värske doktor ja propagandauurija ei usu, et Eesti oma vene kanal suudaks oma eesmärgi täita, ent ei soovita püssi ka põõsasse visata.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus