2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus?
12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus?

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (4)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog René Mõttus näib vastust teadvat. Ent sõna rumal ta ei kasuta. Mõttus räägib keskmiselt madalamatest vaimsetest, täpsemini kognitiivsetestvõimetest.

Mõttuse sõnul on hästi tõestatud ja laialt levinud teadmine, et diabeeti põdevate inimeste vaimsed võimed on keskmiselt natukene madalamad nendest, kellel ei ole diabeeti. Harilik tõlgendus on, et diabeet mõjub halvasti kognitiivsetele võimetele. Möödunud aastal ajakirjas Journal of Psychosomatic Research avaldatud uurimuses leidis Mõttus koos Suurbritannia teadlastega aga hoopis vastupidise seose – keskmisest madalamad kognitiivsed võimed võivad olla üks paljudest diabeedi teket soodustavatest teguritest.  

1947. aastal lasid Šoti hariduskorraldajad kõigil 11-aastastel lastele täita vaimse võimekuse testi. Testis tuli liigitada sõnu, lahendada ruumilisi ning vanasõnade ja arvudega seotud ülesandeid. Toonastest testitäitjatest üle tuhande inimese lahendas samu ülesandeid ka ligi 60 aastat hiljem ehk 2004.-2007. aastal ning lisaks osalesid nad veel mitmesugustel uuringutel. Muu hulgas vaadati, kas uuritavad põevad diabeeti või mitte. 

Madalad vaimsed võimed eelnevad diabeedile

Andmeid võrreldes leidsid uurijad, et vanemas eas diabeediga ja diabeedita inimeste vaimse võimekuse vahe oli sama suur juba lapseeas. “Need, kes põdesid 70-aastaselt diabeeti, neil olid keskmisest madalamad kognitiivsed võimed juba 11-aastaselt,” täpsustas Mõttus.

Mõttuse sõnul on aga vähetõenäoline, et need diabeedi diagnoosiga eakad ka lapsena suhkrutõbe põdesid ja sellepärast juba esimeses testis madalamaid tulemusi saavutasid. “Tänapäeval on diabeet lastel rohkem levinud, ent varem esines seda üsna harva. Eriti harv pidi see olema teise maailmasõja järgsel Šotimaal, kus toitu sai talongidega ning puudusid televiisorid, arvutid ja muud elektroonikavidinad, mis iseloomustavad istuvat elustiili,” lausus ta.

“Kuna diabeedihaigete keskmisest madalamad vaimsed võimed olid mõõdetud ammu enne nende haigestumist, ei saanud diabeet võimeid mõjutada,” lausus Mõttus. Nii järeldasidki teadlased, et diabeediga tihti koos esinev keskmisest veidi madalam vaimne võimekus ei saa olla diabeedi tagajärg, nagu laialt usutakse, vaid pigem võib see olla midagi sellist, mis käib koos diabeedi põhjustega. 

Mõttus sõnul annab see põhjuse diabeedi ja vaimsete võimete vahelisi seoseid edasi uurida ka teise nurga alt kui seda seni on tehtud. Ta rõhutas, et olemas võib olla ka teisi tegureid, mis mõjutavad üheaegselt nii diabeeti haigestumist kui ka vaimseid võimeid. “Pelk koosesinemine ei tähenda tingimata põhjuslikku seost,” lisas Mõttus.

Geneetilise riski avaldumine

Kuigi teist tüüpi diabeeti nimetatakse tihti heaoluühiskonna haiguseks, on selle tekkel oluline osa ka pärilikkusel. Üksteist aastat kestnud Botnia uuringus öeldakse, et kui ühel vanematest on teist tüüpi diabeet, siis lapse haigestumisrisk on 40 protsenti. Ent kui kõrvuti panna kaks inimest, kelle geneetiline risk diabeeti haigestuda on võrdne, siis veidi suurema tõenäosusega haigestub just see, kelle vaimsed võimed on madalamad. Nii leidis René Mõttus koos Suurbritannia teadlastega oma teises äsjases uurimuses.

Et vaimsed võimed võivad diabeediga seostuda mõjutades selle geneetilise riski avaldumist on uudne lähenemine. Selleni jõudmiseks vaatasid uurijad esmalt ülemaailmsest diabeedi geneetika andmebaasist DIAGRAM, millised geneetilised markerid millisel määral diabeedi geneetilise riski avaldumist mõjutavad. Seejärel arvutas Mõttus koos kolleegidega välja, kui palju esines neid riskimarkerid neil tuhandel šotlasel, kelle lapseea vaimsete võimete kohta neil andmed olid.

Liites kokku kõik riskialleelid, saadi kätte iga uuritava isiklik diabeedi riskiskoor. Selline skoor küll ennustab diabeedi olemasolu, ent mitte väga tugevalt. “Meie jaoks oli huvitav tulemus, et seos geneetilise riski ja diabeedi sümptomite vahel oli tugevam just madalama vaimse võimekusega inimeste hulgas. On näha, et kõrge geneetiline risk ja madalamad vaimsed võimed lapseeas ennustavad diabeedi olemasolu sagedamini, kui kõrge geneetiline risk ja kõrgemad vaimsed võimed,” rääkis Mõttus. “Need on muidugi esialgsed tulemused, mida tuleb kontrollida suuremate valimite peal.”

Kõnealuse uurimuse on avaldamiseks vastu võtnud juba Ameerika psühholoogide assotsiatsiooni teadusajakiri Health Psychology, mis keskendub psühholoogiliste tegurite, käitumise ja füüsilise tervise ning haiguste vahelistele seostele.

Mõttuse sõnul on uurimusi sellest, et madal vaimne võimekus võib olla üheks diabeedi teket soodustavaks teguriks, väga raske avaldada olnud. “Palju meeldivam oleks ju madalamates võimetes diabeeti süüdistada. Aga mulle tundub, et vastupidise võimaluse eiramisest on pigem kahju kui kasu,” rääkis Mõttus.

Ta lisas, et tema uurimuste valguses võiks üle vaadata näiteks selle, kas ja kuidas jõuavad soovitused tervislike eluviiside kohta just madalamete kognitiivsete võimetega inimesteni – nendeni, kes soovitusi kõige enam vajavad. On teada, et madalad kognitiivsed võimed lapseeas ennustavad suitsetamist, vähest füüsilist aktiivsust ja kehvemat toitumist hilisemas eas. Kõik see võib aga kaasa aidata diabeedi väljakujunemisele. Samas kõrgemate vaimsete võimetega inimestel on, tänu oma tõenäoliselt kõrgemale haridusele ja sotsiaal-majanduslikule staatusele, paremad võimalused ja oskused oma tervise eest hoolitsemiseks. Seoses sellega on neil ka eeldused diabeedi vältimiseks või edasi lükkamiseks.

18.12.2014 06:46
bstard

"Mõttuse sõnul on aga vähetõenäoline, et need diabeedi diagnoosiga eakad ka lapsena suhkrutõbe põdesid"

Ega suhkrutõbi ei tule nagu välk selgest taevast. 11-aastasena on selleks paigas juba hulk otsustavaid eeldusi. Ja epigeneetilised vast olulisemad kui geneetilised. Nii mõnedki neist peaks mõjutama ka kognitiivseid võimeid.

Aga õpitud käitumismustrid muidugi ka. Ja need asuvad märksa sügavamal kui mistahes populaarteaduslik terviseinfo.

Lisa kommentaar
16.08.2016 10:01
sagar

I read your blog frequently and I just thought I?d say keep up the amazing work!
game killer apk

Lisa kommentaar

 

Wikimedia Commons 29.12.2014 15:55

Kuidas tõlgendatakse vasturääkivaid uudiseid? (7)

Sotsioloogid uurivad Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimist pingelises poliitilises olukorras.

EUROFusion 17.12.2014 16:31

Tartu ülikooli füüsikud aitavad Päikese Maale tuua (10)

Füüsika instituut arendab tehnoloogiat, mis lubab jälgida tuumaasünteesireaktori seinte olukorda.

09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli? (5)

Uuringu järgi kannatab Eestis koolivägivalla all peaaegu iga viies õpilane. Väärtuskasvatuse konverentsil küsitakse, kuidas luua kiusamisvaba kooli?

05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas? (2)

Eestlased on vana metsarahvas, nagu seda on ka paljud teised soome-ugrilased, sealhulgas komid. Komidest ja nende pühast metsast kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

21.11.2014 18:35

Hilise lumetuleku rekord jäi löömata

Pärnus sadas täna maha esimene lumi. Aegamisi kattub kogu Eesti valge vaibaga.

13.11.2014 11:30

TÜ haridusteadlased loovad uudseid õppematerjale

Tartu ülikooli haridusteadlased soovitavad gümnasistidele äsja valminud uudseid õppematerjale.

10.11.2014 09:50

Tartlased ehitasid uudse ekskavaatori (5)

Tartlased said valmis uudse väike-ekskavaatori prototüübi.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

21.10.2014 12:00

Fotoonika aabits

Täna tähistatakse Eestis esimest korda rahvusvahelist fotoonikapäeva.

09.10.2014 16:47

Nobeli keemiaauhinna said kolm füüsikut (1)

Milleks kõlbab fluorestsentsmikroskoop?

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus (1)

Tartu Ülikooli värske doktor ja propagandauurija ei usu, et Eesti oma vene kanal suudaks oma eesmärgi täita, ent ei soovita püssi ka põõsasse visata.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (4)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

08.12.2014 11:30

Eestlased soovivad naabriks eestlasi

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

28.11.2014 18:50

Robotexil saab tasku pista endast tehtud 3D-pildi

Kuidas näed välja sina kolmedimensioonilisel pildil? Otsi Robotexilt üles Tartu ülikooli haridusteadlased ja saa teada!

23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid (5)

Miks Kolga mõisa kolmanda korruse tuba läbi aegade lukus on hoitud ja miks peaksid mehed seal kandis punapäiste naistega ettevaatlikud olema?

21.11.2014 09:36

Tartu ülikool täiustab Samsungiga LED-valgusteid

Samsung ja Tartu ülikooli füüsikud ja materjaliteadlased loovad paremaid LED-valgusteid.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

31.10.2014 10:41

Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

Hiinlasest keeleteadlane soovitab teha eesti keele “Võõrsõnade leksikonis” ligi sada täiendust ja parandust.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

08.10.2014 16:33

Füüsika-Nobeli pälvisid sinise valgusdioodi loojad

Kolme jaapanlase leiutis on kasutusel valgustites, nutiseadmetes ja koduelektroonikas. Kommenteerib Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor Jaak Kikas.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus