Doktoritöö: üleilmne tants õigussüsteemidega toidab finantskapitalismi
Kui tihti öeldakse, et seadus kehtib kõigile ühtmoodi, ei arvestata ilmselt, millisele seadusele ja milliste vahenditega keegi tegelikult ligi pääseb. Oma doktoritöös uuris Gustav Kalm, kuidas maailma rikkamad suurfirmad õigussüsteemide vahel žongleerides veel rikkamaks saavad ja vaesemad vaesemaks jäävad.
Väliseesti teadlane seadis loo suurtest isasloomadest kahtluse alla
Ligi 45 protsendi imetajaliikide isased on emasloomadest suuremad, näitab väliseesti teadlase osalusel valminud ülevaateanalüüs. Varasemast rangema metoodikaga tehtud töö seab kahtluse alla Charles Darwini palju tsiteeritud väite, et enamikul imetajaliikidel on isased emastest suuremad. Samuti osutab töö, et senised hinnangud põhinevad pahatihti kitsal karismaatiliste liikide ringil.
Teadlased disainisid tehisaruga nullist esimesed antikehad
Teadlastel õnnestus esmakordselt kasutada genereeritavat tehisaru (TA) täiesti uute antikehade disainimiseks. Kuigi nende inimeste raviks kasutamisest ollaks veel kaugel, on teadlaste hinnangul tegu teedrajava läbimurdega.
Keeleteadlased: eestivenelased võivad end rahuga kakskeelseks pidada
Kuigi viimase rahvaloenduse alusel peab umbes 30 000 Eesti elanikku oma emakeeleks kahte keelt, on kakskeelseid palju rohkem. Kakskeelsuse uurijate sõnul erineb inimeste arusaam kakskeelsusest sõltuvalt riigist ja kultuurist. Näiteks ei kipu end kakskeelseks pidama eestivenelased.
Nova seletab!
Keeleteadlane: mure hääbuvate keelte pärast on rahvuslikult valikuline
Bulgaaria pealinnast Sofiast pärit Petar Kehayov tuli 1990. aastatel noore mehena Tartu Ülikooli (TÜ) keeleteadust õppima. Nüüdset läänemeresoome keelte professorit huvitab eriti kõik see, mis on seotud keelte väljasuremise ja hääbumisega.
Pane oma teadmised proovile Novaatori keeleviktoriinis
Kui tähelepanelikult oled sina viimase aasta jooksul keelega seotud uudiseid jälginud? Pane oma mälu ja loogiline mõtlemine proovile Novaatori viktoriinis!
Eesti noor teadlane uurib Euroopa iidset vihmametsa
Pariisist põhja pool avastasid teadlased 15 aastat tagasi jäljed iidsest vihmametsast. Kui tänaseks on sellest kirjutatud mitmeid teadusartikleid, siis aasta lõpus ilmunud värske teadusartikli üks autor on ka Eesti teadlane – Tallinna Tehnikaülikooli geoloogiadoktorant Eliise Kara.
Toivo Maimets: teeme hästi palju teadust, aga mõtleme liiga vähe
Äsja Tartu Ülikooli keeleteo auhinna pälvinud rakubioloogia professor Toivo Maimets rääkis saates "Plekktrumm", miks on tema jaoks oluline peamiselt ingliskeelses teadusvaldkonnas avaldada artikleid ka eesti keeles, kuidas aitab emakeel säilitada mõttenõtkust ja milles seisneb inimese imelisus.
Andero Uusberg: inimesed otsivad konfliktist teisi psühholoogilisi hüvesid
Kuigi sotsiaalmeedia ja pingelised ajad kipuvad võimendama juba varem olemas olnud lahkarvamusi, ei otsi suurem osa inimestest sihilikult konflikte, vaid kasutavad neid teiste psühholoogiliste hüvede hankimiseks, leidis Tartu Ülikooli käitumisteadlane Andero Uusberg saates "Reedene intervjuu", soovitades näha maailmas rohkem pooltoone.
Roheline keemia pakkus lahenduse tugevate närvimürkide tõrjumiseks
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teadlased lõid kaasa uuringus, mille raames õnnestus neil jätkusuutliku keemia põhimõtteid rakendades valmistada rida ühendeid, millega neutraliseerida ülitugevate närvimürkide nagu Novitšoki ja VX mõju.
Uus strateegia võimaldab liitiumioonakudest viimase välja pigistada
Praegused käitlemistehnoloogiad võimaldavad vanade liitumioonakude koostisosadest uuele ringile saata eeskätt väärtuslikemaid materjale. Eesti teadlaste loodud lahendus võiks aidata neist välja pigistada aga ka kõiki teisi kriitilisi tooraineid.
Sinine Äratuse paremradikalismis kohtub keskkonnaaktivism etnofuturismiga
Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös võeti vaatluse alla EKRE noortekogu Sinise Äratuse (SÄ) ideoloogia. Kui töö autori sõnul selgus ootuspäraselt, et tegu on paremradikaalse organisatsiooniga, tõi põhjalikum analüüs päevavalgele selle intellektuaalsed juured – sügava mure keskkonnakriisi pärast ja tulevikku vaatava etnofuturismi.
Novaator ootab teadlasi jagama oma loomingut luulekonkursil
Kui Excel ja kuiv teaduskeel väsitavad või värskete katsetulemuste võlu pisara silma toob, on aeg päästa valla oma loominguline vägi ja panna paberile mõned luuleread! Kutsume kõiki teadlasi osalema esimesel Novaatori teadlasluule-konkursil.
arvamus
Tiit Land: kõrghariduse rahastamise kasv ei ole kärbitav lisaraha
Kõrghariduse rahastamise kasv 15 protsenti aastas ei tähenda lisaraha, mida võiks vabalt ka mujale suunata, vaid see on Eestis ülikoolihariduse tagamise üks peamisi hoobasid, kirjutab Tiit Land.
uudised
Maastikuarhitekt: easõbralikus linnas elatakse võimalikult kaua oma kodus
Taltechi Tartu kolledži vanemlektor, maastikuarhitekt Sirle Salmistu rääkis "Vikerhommikus", et üks easõbraliku linna põhimõte on see, et inimesed saavad võimalikult kaua iseseisvalt oma kodus elada.
Sõjapõgenike teekond Eesti ühiskonda läbi sauna, soo ja piparkookide
Kohalikud kogukonnad mängivad olulist rolli Eesti traditsioonide, ajaloo ja mõtteviisi tutvustamisel Ukraina sõjapõgenikele. Hiljuti lõppenud toetusprojekt näitas, et kohaliku kogukonnaga koos tehtavad loomingulised tegevused saavad toetada sõjapõgenike vaimset tervist ja ühiskonda lõimumist.
Elu võib pärineda kosmosetolmust
Kui maakera tekkis, tekkis ta peale üllatavalt kiiresti ka elu. Päris alguses ei olnud Maal elusolenditele vajalikke keemilisi koostisosi olemas, seetõttu on arvatud, et neid tõid siia Maale kukkunud asteroidid ja komeedid.
arvamus
uudised
"Pealtnägija": Eesti tumeaine korüfee tõi komandeeringust rokkmuusikat
Salapärase tumeaine füüsika äärealadelt kaasaegse kosmoloogia keskmesse toonud Jaan Einasto tähistab sel nädalal oma 95. sünnipäeva."Pealtnägija" uuris, kuidas suudab üks Eesti tuntumaid füüsikuid mõtestada jätkuvalt sujuva elegantsiga mõtestada nii kosmost meie ümber kui ka inimeste sees.