2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks
22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (6)

Nii leidis Tartu Ülikooli loomaökoloog Marju Männiste oma äsja kaitstud doktoritöös, kui uuris rohevintide sulgedes sisalduvat teavet lindude stressi, immuunsüsteemi ja käitumise seoste kohta.

“Kui rääkida evolutsioonist, siis paljud arvavad, et see on dinosaurustega seotud värk, mis toimus väga ammu,” rääkis Männiste. “Tegelikult arenevad liigid pidevalt ja on väga huvitav näha, mis põhjustel see praegu Eestis toimub,” lisas ta.

On teada, et lindude sulevärvus võib evolutsioneeruda sugulise valiku teel. Paabulinnud, kellel on suurem ja uhkem saba, saavad rohkem järglasi kui kahvatumate sabasulgedega paabud. Emased rohevindid peavad aga lugu isaslindude erkkollasest sabast ja soovivad oma geene edasi anda just kirkamate isastega.

Ent Tartu Ülikooli teadlased näitasid äsja, et lisaks sugulisele valikule evolutsioneerub lindude sulevärvus ka hoopis teisiti.  

Trihhomonoos tapab heledamaid

Üheks evolutsiooni suunavaks teguriks on nakkushaigused. On teada, et sama pisikuga nakatumine võib mõnesid tappa kuid teisi mitte. Rohevinte uurinud Marju Männiste avastas, et haigustele peavad paremini vastu just tumedamate sulgedega linnud.

“Jutt käib rohevindi sabasulgede mustadest otstest, mis muutuvad evolutsiooni käigus järjest tumedamaks. Oleme seda tähele pannud juba alates 2008. aastast,” täpsustas Männiste doktoritöö juhendaja Tartu Ülikooli immuunökoloogia töörühma juht Peeter Hõrak.

Umbes samal ajal jõudis Tartu teadlasteni ka info rohevintide uuest nakkushaigusest trihhomonoosist, mis  hävitas 2006. aastal 35% Inglismaa rohevintide populatsioonist. 2009. aastal hukkus selle tõttu 47% Soome ja 20% Rootsi rohevintidest. Haigus on levinud ka Eestis.

Trihhomonoos tekitab linnu ülemistes hingamisteedes paistetuse ja suuri mädakoldeid, mis takistavad söömist ja joomist. Haigestunud lind kas lämbub või sureb nälga.

Trihhomonoosi pisiku on rohevindid arvatavasti saanud kodutuvidelt. Kuna see on vintidele uus haigus, pole nende organism jõudnud sellega veel kohaneda ega vastumehhanisme välja arendada. Sellepärast on ka haigestumus ja suremus väga suur.

“Kuna meil olid laboris linnud, kes olid surnud trihhomonoosi ja linnud, kes jäid ellu, olime evolutsiooniökoloogidena huvitatud, kas toimunud loodusliku valiku puhul õnnestub meil mõõta ka mõnda sellist tunnust, mida see valik tabas,” rääkis Hõrak.

See õnnestus! Teadlased avastasid, et trihhomonoosi surnud rohevintide sabasulgede must värvus oli heledam kui ellujäänud lindudel. See lubabki oletada, et tumedamate sulgedega linnud suudavad haigustekitajate ja muu hulgas ka stressiga paremini toime tulla.

“Siin ei ole aga otsest põhjuslikku seost. Tumedamate sulgedega linnud ei jää ellu mitte sellepärast, et nad sünteesivad rohkem musta värvi pigmenti eumelaniini. Pigem on seos kaudne – eumelaniini süntees on seotud geeniga, mis ühtlasi mõjutab ka lindude immuunsüsteemi toimimist, täpsemalt põletike teket, ning stressitaluvust,” selgitas Hõrak.

Kasu looduskaitsele

Kui eeldada, et musta värvi süntees ja immuunsüsteem on samamoodi seotud ka teistes linnu- ja loomarühmades, võib uuest teadmisest olla kasu ka looduskaitses. “Looduskaitseprogrammis, kus on vaja valida asustusmaterjali mõnest haruldasest liigist, keda tahetakse vangistuses paljundada, et hiljem loodusesse lasta, soovitaksin valida tumedamaid loomi,” lausus Hõrak.

Veel järeldas loomaökoloog Männiste oma doktoritöös, et haigestumisega on seotud ka rohevintide sule stressihormooni kortikosterooni tase. “Kuna ei ole veel selge, kuidas see stressihormoon täpselt sulgedesse jõuab, on raske teha ka suuri üldistusi. Ent sule stressihormooni määramise metoodika suur eelis on see, et me ei pea linnupopulatsiooni tervisliku seisundi hindamiseks linde kinni püüdma,” kõneles Männiste. “Kui me tahame uurida mõne kaitsealuse liigi populatsiooni, võime uurida ka nende metsa alt leitud sulgi,” sõnas ta.  

Vaata siit ka lühikest videolugu Tartu Ülikooli loomaökoloogia doktorant Richard Meiterniga, keda huvitab, miks me ei ole evolutsiooni käigus jõudnud haigestumise täieliku vältimiseni ning kuidas on omavahel seotud põletik ja stress.

 

 

 

Wikimedia Commons 29.12.2014 15:55

Kuidas tõlgendatakse vasturääkivaid uudiseid? (7)

Sotsioloogid uurivad Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimist pingelises poliitilises olukorras.

EUROFusion 17.12.2014 16:31

Tartu ülikooli füüsikud aitavad Päikese Maale tuua (10)

Füüsika instituut arendab tehnoloogiat, mis lubab jälgida tuumaasünteesireaktori seinte olukorda.

09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli? (5)

Uuringu järgi kannatab Eestis koolivägivalla all peaaegu iga viies õpilane. Väärtuskasvatuse konverentsil küsitakse, kuidas luua kiusamisvaba kooli?

05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas? (2)

Eestlased on vana metsarahvas, nagu seda on ka paljud teised soome-ugrilased, sealhulgas komid. Komidest ja nende pühast metsast kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

21.11.2014 18:35

Hilise lumetuleku rekord jäi löömata

Pärnus sadas täna maha esimene lumi. Aegamisi kattub kogu Eesti valge vaibaga.

13.11.2014 11:30

TÜ haridusteadlased loovad uudseid õppematerjale

Tartu ülikooli haridusteadlased soovitavad gümnasistidele äsja valminud uudseid õppematerjale.

10.11.2014 09:50

Tartlased ehitasid uudse ekskavaatori (5)

Tartlased said valmis uudse väike-ekskavaatori prototüübi.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

21.10.2014 12:00

Fotoonika aabits

Täna tähistatakse Eestis esimest korda rahvusvahelist fotoonikapäeva.

09.10.2014 16:47

Nobeli keemiaauhinna said kolm füüsikut (1)

Milleks kõlbab fluorestsentsmikroskoop?

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus (1)

Tartu Ülikooli värske doktor ja propagandauurija ei usu, et Eesti oma vene kanal suudaks oma eesmärgi täita, ent ei soovita püssi ka põõsasse visata.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (4)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

08.12.2014 11:30

Eestlased soovivad naabriks eestlasi

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

28.11.2014 18:50

Robotexil saab tasku pista endast tehtud 3D-pildi

Kuidas näed välja sina kolmedimensioonilisel pildil? Otsi Robotexilt üles Tartu ülikooli haridusteadlased ja saa teada!

23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid (5)

Miks Kolga mõisa kolmanda korruse tuba läbi aegade lukus on hoitud ja miks peaksid mehed seal kandis punapäiste naistega ettevaatlikud olema?

21.11.2014 09:36

Tartu ülikool täiustab Samsungiga LED-valgusteid

Samsung ja Tartu ülikooli füüsikud ja materjaliteadlased loovad paremaid LED-valgusteid.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

31.10.2014 10:41

Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

Hiinlasest keeleteadlane soovitab teha eesti keele “Võõrsõnade leksikonis” ligi sada täiendust ja parandust.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

08.10.2014 16:33

Füüsika-Nobeli pälvisid sinise valgusdioodi loojad

Kolme jaapanlase leiutis on kasutusel valgustites, nutiseadmetes ja koduelektroonikas. Kommenteerib Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor Jaak Kikas.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus