27.09.2011 11:30
Miks said vasakpoolsetest kirjanikest juunikommunistid?
Moskva peamisteks koostööpartneriteks Eestis 1940. aasta
kevadel ja suvel ei olnud EKP liikmed, vaid osa Eesti vasakharitlasi, kel oli
"päriskommunistidest" märksa enam autoriteeti, tuttavaid, mõjukust ja
tarkust.
Väidetakse, et Eesti juhtivate vasakliteraatide asumine
Nõukogude võimu teenistusse 1940. aastal ei olnud spontaanne otsus, vaid juba
varem tehtud valikute loogiline tulemus.
Tartu Ülikooli uusima ajaloo dotsent Jaak Valge arutleb
sel neljapäeval oma ettekandes, kas selle põhjuseks oli võõrandumine Eesti
ühiskonnast ja põlgus selle vastu, Pätsi-Laidoneri autoritaarre˛iim, vastukaalu
pakkumise lootus natsi-Saksamaa esiletõusule, Nõukogude kommunismi
atraktiivsus, Nõukogude kultuuripoliitika manipulatsioonid Eesti ja teiste
Lääne intellektuaalidega või mingid muud, sh isiklikud põhjused.
Kas juunikommunistide motiiviks võis olla sovetiseerimise
pehmendamine? Kas ja mille poolest erinesid Eesti tulevaste juunikommunistide
vaated ja tegutsemismotiivid 1930. aastatel Lääne vasakintellektuaalidest
Moskva "teekaaslaste" poliitilistest hoiakutest ja motiividest? Kas
mõne teise lääneriigi okupeerimise korral oleks Moskva teenistusse astunud
samuti kolmandik vastava riigi kirjanike liidu liikmetest?"
Jaak Valge esineb
29. septembril kell 17.15 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi teeõhtul „Huvitavat teadusest ja elust“. Teeõhtud
on tasuta ja kõik on oodatud!
Samas sarjas sel aastal veel:
18. oktoobril kell 17.15 räägib Eesti Ettevõtluskõrgkool
Mainori majandusteooria ja majandusarvestuse õppetooli juht Andres Arrak teemal
„Elu võimalikkusest pärast eurot“.
2. novembril kell 17.15 räägib TÜ kiirus-ja jõualade
didaktika dotsent Mehis Viru teemal „Tippspordi võlu ja valu. Kas võit iga
hinna eest?“
13. detsembril kell 17.15 räägib TÜ analüütilise keemia
professor Ivo Leito teemal „Hapetest ja alustest nii ja teisiti“.