2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Vanade inimeste Eesti, aga võib-olla praegusest tervem
10.04.2014 10:23

Vanade inimeste Eesti, aga võib-olla praegusest tervem

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (4)

Meditsiin aastal 2032: keskmine eluiga on aastal 2032 Eesti naistel 85, meestel 80. Ühiskonnas on palju eakaid, aga pensionipõlve enam ei ole.

Milline on sel ajal meditsiin, arutlevad Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar, biotehnolooga professor, Eesti geenivaramu direktor Andres Metspalu, psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, patoloogilise füsioloogia professor Sulev Kõks ja androloogia dotsent Margus Punab.

Aastal 2032 elab Eestis natuke üle 1,1 miljoni inimese. Milline on sel ajal Eesti meditsiin?

Lutsar: Meditsiin sõltub sellest, kui palju on maksumaksjaid. Kui oma rahvas ei hakka taastootma, siis sõltub palju riigi immigratsioonipoliitikast. Kui selles osas midagi ei muutu, siis on meil palju üle 60-aastaseid inimesi, kelle hädadega peab meditsiin tegelema.

Kui sisse tuuakse rohkem võõrtööjõudu, siis need on noored inimesed, neil ei ole vanainimeste hädasid. Neil on hoopis sünnitusabi tarvis.

Punab: Suurim defitsiit aastal 2032 on empaatiline arst.

Harro: Juba täna on meil olukord, kus meditsiinis kasutatavad tehnoloogiad kasutatuna inimeste tervise heaks oleksid valmis ära kulutama kogu rahvusliku koguprodukti ja kui seda koguprodukti oleks rohkem, siis ka selle.

Täna on meil rida tehnoloogiaid, mille puhul me oleme seisukohal, et need on otstarbekad. Selle peale kulub meie meditsiinis kogu raha. Põhimõtteliselt tuleb ümber vaadata, mida me peame mõistlikuks. Ilmselt 2032. aastal me ei pea mõistlikuks paljusid asju, mida tänasel päeval veel peaksime. Oleme sunnitud kuluefektiivsuse ümber hindama. Praegu me ootame iga hinna eest elu pikendamist igaühele. Ilmselt on ühel hetkel vaja natuke spetsiifilisemaid prioriteete.

Lutsar: Teine oluline asi on regionaalpoliitika. Kui suur osa Eesti elanikest elab Tallinnas ja 20 kilomeetri raadiuses selle ümber, siis on selge, et keegi ei hakka ägeda haigusega sõitma 180 kilomeetri kaugusele.

Ma ei räägi siin sellest, kas Võrus või Põlvas on haigla alles. Ma räägin Tartu ülikooli kliinikumist. Meil ilmselt on Eesti meditsiinis vaja kokkulepet, et spetsiifilist kirurgiat, neeru asendusravi ja organite siirdamisi ei dubleeritaks Tartus ja Tallinnas. Arstitudengite prekliiniline pool sõltub sellest, kui tugevad on bioloogid, keemikud, füüsikud. Kliinilise poole jaoks on aga vaja patsiente. Ilmselt on vaja Eesti arstiteaduskonda ja kliiniline õpe peab varem või hiljem mingis osas minema ka Tallinnasse.

Punab: Saksamaal on rida suhteliselt väikesi linnu, näiteks Heidelberg, kus on tipptasemel arstiteaduskonnad. Ma loodan, et aastal 2032 on Eestis üks Eesti ülikool, kui seda ei juhtu, siis lähevad meie noored õppima pigem Riiga või Helsingisse. Kliinilise meditsiiniõppe baas tuleb luua ka Tallinnasse.

Mis on meie praeguses elulaadis või ühiskonnakorralduses sellist, mille eest aastal 2032 tuleb ränka hinda maksta?

Punab: Inimesed ei saa aru, et nad vastutavad ise oma tervise eest ja arst on ainult abimees. Ravib inimene ise.

Kuigi terviseteadlikkuses on täna näha väga selge muutus. 45-aastased ja nooremad, nende suhtumine on kardinaalselt teine.

Metspalu: Selgelt on näha, et keskkonna kiire muutumise tõttu on hakanud levima uued haigused, mis väljenduvad keskmise kehakaalu tõusus, näiteks teist tüüpi diabeeti on iga aastaga rohkem. Õhtumaades on liiga palju toitu ja liigutakse liiga vähe. See muutus on juhtunud viimase saja aasta jooksul.

Evolutsioonis kunagi eelise andnud geneetilised variandid, mis võimaldasid kogu toidust saadava energia salvestada, sest kunagi ei olnud teada, millal jälle süüa saab, need maksavad nüüd kätte.

Need 18 aastat kulub sellele, et saavutada otsustav pööre. See saab tulla ainult inimeste teadvuses ja käitumises. Juba maast madalast tuleb välja selgitada need, kes on rohkem ohustatud ja panna nende peale rohkem ressursse.

Lutsar: Me suudame ka saja-aastaseid aparaatide abil elus hoida. Küsimus on selles, et kui ühiskond muutub selliseks, et vanad inimesed elavad üksi, lapsed ja lapselapsed on maailmas laiali, nende asemel on vanainimese kõrval robot. Vanaisa asendab Facebook ja vanaema Twitter, kuidas me siis sellele vanale inimesele selgeks teeme, et tal on ühiskonnas ka mingi funktsioon? See superindividualism praeguses ühiskonnas läheb meile kalliks maksma.

Mis on praegu laborites töös, mis aastal 2032 on polikliinikus kasutuses või inimestel kodus öökapil?

Harro: Inimestel on kodus mingi ekraan, mis on edasiarendus praegusest arvutist ja mille pealt inimene saab enda tervise kohta väga palju infot teada ning saab seda panna ülejäänud maailma konteksti.

Psüühikahaiguste diagnostikas on olemas diagnostikameetodid, mis põhinevad füüsikal ja keemial. See võib olla vereproov, funktsionaalne ajukuvamine või mingi funktsionaalne test. Praegu ei ole nende haiguste puhul ühtegi sümptomit, mida inimene ise ei räägiks. Diagnostika on palju objektiivsem kui praegu.

Lutsar: Rõhk läheb diagnostika peale. Inimesel on kodus võimalik juba palju teste ise ära teha ja tulla arsti juurde, kui testide või analüüside tulemused on käes.

Väga palju on võimalik modelleerida, me saame juba arvutis modelleerida, kui suurt ravimidoosi vajab 600-grammine vastsündinu, meil ei ole tarvis teha pikki ja keeruliste protokollidega ravimikatsetusi.

Kas meil on aastal 2032 igaühel taskus, telefonis või tahvelarvutis isiklik genoomijärjestus?

Metspalu: Täiesti kindlalt. Seal ei ole ainult genoom, vaid ka transkriptoom ja meil on selleks ajaks rohkem infot, kuidas epigeneetika vahetult mõjub. Tekivad võimalused teha kiirelt ja odavalt analüüse, mis veelgi tähtsam, tekib nii palju informatsiooni, et sellest on juba võimalik ka aru saada. Piltlikult, kui me praegu tunneme hiina keelest üksikuid tähti, siis 2032 suudame terve raamatu ära tõlkida.

Harro: Minu telefonis küll ei ole. See teadmine on selleks ajaks väga väheinformatiivne. Ma loodan, et aastaks 2032 on meil rohkem teadmisi geeniekspressiooni kontrollivatest teguritest. Näiteks, kuidas rakud omavahel koos toimivad. Me oleme suuteliselt dünaamiliselt hindama inimese tervise suhteliselt püsivat seisundit.

Kõks: Ma arvan, et genoomide sekveneerimine läheb veel odavamaks, sellega seoses ka veel massilisemaks. Aga kas see peaks igaühel telefonis olema? Ma ei näe sellel mõtet, miks ta peaks telefonis olema? Kindlasti on olemas andmebaas, arstidel on võimalik sellele infole ligi pääseda. Arenenud riikide kodanikest suurel osal on oma genoomijärjestus olemas.

Kuidas aitab see meditsiini edasi viia?

Metspalu: Oletame, et inimene suitsetab, aga ta teab, et tema onu suitsetas terve elu, ent elas ikkagi 95-aastaseks. Räägib, et onu sai suitsetada, kõik jutud suitsetamise kahjulikkusest on udu. Kui võtta ette, et onul on selles positsioonis C-nukleotiid, teil on A. Teie surete 60-selt vähki, kui edasi suitsetate. 75 protsenti inimesi tahab sellise sõnumi järel oma tervisekäitumist muuta.

Harro: Efekt, mis sellest individuaalsest nukleotiidierinevusest tekib, on väiksem, kui arvati. Ja inimesed ei jää ikkagi seda uskuma, sest ega see õige ei ole. Suur osa haigusi on multifaktoriaalsed, kus loevad tegurite omavahelised interaktsioonid, mitte struktuurne genoomijärjestus. See, miks suitsetaja saab pahaloomulise kasvaja, võib tulla hästi paljusid erinevaid radu pidi, mistõttu me ei saa kunagi põhjust niimoodi ühe tähega kätte näidata. Me saame bluffida, eeldades, et suitsetamise vastu võitlemine on nii õiglane üritus, et võime ühendada teaduse ja šamanismi.

Punab: Geneetiliste riskide hindamine võib tekitada segaduse, milleks meie meditsiin ei ole valmis. Me oleme uurinud inimeste isiksuseomadusi, kes käivad eesnäärmeskriiningus. Nende hulgas on rohkem neurootilisusele kaldujaid. Geneetiliste riskide igaühele teadvustamine võib kaasa tuua selle, et hüpohondria kalduvustega inimesed ummistavad iga väikese murega meditsiiniasutusi ja praeguse rahastusega ei ole meil võimalik neist igaühega tegeleda.

Kas kindlustusfirmad hakkavad nõudma geeniandmeid enne lepingu sõlmimist ning kõrgenenud haigusriskiga inimesi lihtsalt ei võeta jutulegi?

Harro: See on tõsine oht ja jõuab enne pärale kui reaalne kasu. Kindlustusfirma opereerib kümnete tuhandete inimeste elu ja tervisega ning saab kasutada statistikat. Nemad võivad saada kasu, kui teadus on arenenud sinnamaani, kus inimesed ise veel kasu ei saa. Nad saavad kasutada tõenäosust.

Metspalu: Mina tahtsin juba 1999. aastal teha elukindlustust Eestis, taheti viie arsti tõendit. Kui kindlustusfirma ei võta kedagi jutule, siis ma teen kohe nende inimeste jaoks konkureeriva kindlustusfirma. Igaühel on mingi probleem, me oleme 20 000 geenidoonori kaarti läbi vaadanud, igaühel on mingi häda. Kui ei ole veel haigust leitud, siis on vähe uuritud.

Kuidas Eesti inimeste tervisekäitumine aastal 2032 on muutunud?

Harro: Võiks arvata, et inimesed kihistuvad. On hästi tervisliku eluviisiga inimesed ja need, kes ütlevad, et nende eesmärk ongi olla hästi ükskõikne.

Kõks: Loodan, et inimesed on siis nii targad, et soolapuhumise ja dieedihullustega ei tegele. Tervisekäitumine on läinud ratsionaalsemaks. On aru saadud, et adekvaatne puhkus on tervisele oluline, võib-olla on aru saadud, et inimene ei pea välja nägema nagu Barbie või filmitäht, tähtis on, et inimene oleks õnnelik.

Kas aastal 2032 on võimalik printida välja maksasid ja neere, et neid siis inimestele siirata?

Lutsar: Töö selles suunas käib.

Metspalu: Ei. 25 aastat on tehtud geeniteraapiat, aga see on ikka veel justkui reaktiivlennuki remontimine õhus. Tüvirakkudest teame me liiga vähe, endiselt.

Kõks: Ei prindita midagi, aga on olemas farmid, kus peetakse muundatud geenidega sigu, kellel on inimese immuunsüsteemi geenid ja nende sigade maksasid saab inimesele siirata.

20. sajandi suurim läbimurre meditsiinis oli antibiootikumide avastamine. Mis on selle sajandi suur läbimurre?

Harro: Otsene aju stimuleerimine ja käitumise juhtimine. Potentsiaalselt on võimalik imetajate käitumist praegu väliselt suunata. See on sama ohtlik ja sama kasulik asi nagu tuumaenergia. Magnetväljaga ei saa aju juhtida väga spetsiifiliselt, otseselt ajju viidud elektroodid on samm edasi, veel suurem samm on optogeneetika – närvirakud on muudetud valgustundlikuks ja kasutatakse valgusstimulatsiooni.

Keerukamaid käske on võimalik edastada, kui kaks aju omavahel ühendada. Seda tehakse rottide ja ahvidega praegu, ma ei näe põhjust, miks seda ei saaks teha inimestel.

 *

Milline on elu siis, kui täna sündivad lapsed saavad täiskasvanuks -  sellele teemale on pühendatud Tartu Ülikooli konverents “Visioon 2032” homme TÜ aulas kell 10. Konverentsist teeb otseülekande UTTV. Ajakiri Universitas Tartuensis ilmutas konverentsi puhul erinumbri, mille saab arvutisse laadida siit.

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus