2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Unevajadus on pärilik
07.12.2011 11:49

Unevajadus on pärilik

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (7)

Unevajadus erineb vägagi. Albert Einstein puhkas välja 11 tunniga.  Seevastu Napoleon olla hakkama saanud neljatunnise ööunega ning sama räägitakse Briti peaminister Margaret Thatcheri kohta. 

Unevajadus sõltub aastaajast, vanusest ning soost. Samuti on oluline inimese ööpäevase aktiivsuse muster ehk kronotüüp – kas tegemist on ööbikuga, kes ärkab vara ja läheb vara magama või vastupidi, öökulliga, kellel meeldib õhtuti kaua üleval olla ja hommikul kaua magada.

Ühemunarakukaksikuid uurides on leitud, et unevajadusest umbes 40 protsenti on seletatav pärilike teguritega.

Üha selgemaks saab geenide roll unetarbe kujunemises. Suur rahvusvaheline uuring tegi kindlaks esimese geenivariandi, mis mõjutab oluliselt unevajadust.

Müncheni Ludwig Maximiliani ülikooli teadlase Till Roenneberg juhitud töörühm analüüsis enam kui nelja tuhande inimese geeniproove, mis pärinesid seitsmest erinevast Euroopa riigist. Uuringusse oli kaasatud ka pisut rohkem kui tuhande Eesti Geenivaramu doonori proovid.

Katseisikud pidid täitma põhjaliku unevajadust käsitleva küsimustiku: mis kell läheb tavaliselt magama, kaua võtab aega uinumine, mis kell tavaliselt ärkab ja kas ärkamiseks läheb vaja äratuskella.

“Muidugi oleks väga tore, kui kõiki oleks saanud unelaboris uurida, kuid kahjuks pole see võimalik,” ütles Eesti Geenivaramu teadur Maris Teder-Laving.

Müncheni ülikoolis väljatöötatud küsimustikku on kontrollitud ja leitud, et inimeste enda hinnangud oma unevajaduse kohta peavad üsna täpselt paika. Selle uuringu puhul võeti arvesse vaid puhkepäevane unevajadus, sest tööpäevadel pole ka öökulli tüüpi inimestel pääsu varasest ärkamisest.

Küsimustike põhjal asusid teadlased inimgenoomist otsima seoseid.

Tuli välja, et need inimesed, kellel oli geeni ABCC9 üks variant, magasid keskmiselt vähem kui teise geenivariandiga inimesed. Muutunud geen pikendas keskmist unetarvet poole tunni võrra ning see geenivariant on olemas ühel eurooplasel viiest.

Geen kodeerib valku, mis annab rakkudele infot energiahulga kohta.  Inimese kehas on ABCC9 aktiivne ajus, südames, lihastes  ja kõhunäärmes.

“Uni on väga komplekselt reguleeritud. See konkreetne geen reguleerib ainevahetust ning on oluline ka diabeedi ja kõrgvererõhutõve puhul,” ütles Teder-Laving.

Geen ABCC9 on olemas juba putukatel. Bioloogias laialdaselt mudelorganismina kasutatavad äädikakärbsed jäävad samuti unelaadsesse puhkeseisundisse. Kui teadlased blokeerisid neil geeni avaldumise, magasid sellised tiivulised öösel keskmiselt kolm tundi vähem. “Kärbsed magavad nii päeval kui öösel, see geen mõjutas ainult ööune pikkust. See oli hea tõestus, et geenivariandil on väga tugev mõju une pikkusele,” ütles Teder-Laving.

Huvitava asjaoluna ilmnes assotsiatsiooniuuringu tulemuste kontrollimisel, mida Eestist tehti 6000  geenivaramu doonori peal, et leitud geenivariandi mõju avaldus selgelt nende geenidoonorite puhul, kelle proovid olid kogutud talvel, mil Eesti on vööndiajas. Suveajal antud geeniproovide puhul seost nii selgelt ei ilmnenud. “Aina rohkem tuleb infot, et ajavööndi nihutamine mõjutab inimesi päris tugevalt,” ütles Teder-Laving.

Uurimus ilmus ajakirjas Molecular Psychiatry.

 

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus