14.07.2010 15:14
Ülekaal võtab kaheksa aastat mehe elust
Taanis
läbi viidud uurimuse kohaselt surevad 20-aastasena rasvunud olnud mehed
keskmiselt kaheksa aastat varem kui samas eas normaalkaalus olnud mehed.
Teadlased
jälgisid enam kui 5000 mehe elu alates 20. eluaastast kuni 80-aastaseks
saamiseni. Nad leidsid, et igas vanuses on rasvunud mehe suremise tõenäosus
kaks korda suurem kui normaalkaalus mehel ning et kehakaal 20-aastasena oli
oluliseks ellujäämist mõjutavaks teguriks isegi kuni 60 aastat hiljem, kirjutas
LiveScience.
"Kuna
rasvumisepideemia levib ikka veel suure hooga, eelkõige laste ja noorte hulgas,
on oluline välja selgitada, millist mõju omab nooruse ülekaal ülejäänud elule,“
ütles uurimust juhtinud Kopenhaageni ülikooli teadlane Esther Zimmermann.
Zimmermann
ja tema kolleegid uurisid suremust sõjaväkke kutsutud meeste hulgas, kellest
1930 olid rasvunud ja 3601 normaalkaalus. Nad uurisid meeste kehamassiindeksit
vanuses 20, 35 ja 46 aastat ning kõrvutasid tulemused suremusega järgneval
ajaperioodil. Tulemusi kohandati, eemaldades sünniaasta, haridustaseme ja
suitsetamise mõju.
Kehamassiindeksit
arvutatakse inimeste pikkuse ruudu (meetrites) ja kaalu suhtest. Kui indeks on
alla 18,5, peetakse inimest alakaaluliseks, 18,5 kuni 24,9 näitab normaalkaalu,
25 kuni 29 ülekaalu ja sealt edasi on tegemist juba rasvumisega.
60-aastase
perioodi jooksul suri kokku 1191 meest. 20-aastaselt normaalkaalus olnud
meestest oli 80-aastaselt elus 70 protsenti, kuid 20-aastaselt rasvunud olnud
meestest oli elus vaid 30 protsenti.
Tulemuste
põhjal oli suremus madalaim meeste hulgas, kelle kehamassiindeks 20-aastaselt
oli 25. Alakaalulisus suurendas veidi suremistõenäosust, iga kehamassiindeksi
ühik üle 25 suurendas varase surma tõenäosust kümne protsendi võrra.
Zimmermanni
sõnul pole selge, kas suremise tõenäosust mõjutas just ülekaal 20-aastasena või
see, et rasvunud inimesed jäid samasuguseks ka järgnevate aastate jooksul „Enam
kui 70 protsenti noorena rasvunud olnud meestest olid rasvunud ka järgnevatel
uurimishetkedel, samas kui vaid neli protsenti võrdlusgruppi kuulunud meestest
rasvus järgnevate aastate jooksul,“ ütles Zimmermann. „Rasvumine tundub olema
püsiv seisund ning tundub, et kui see 20. eluaastaks välja kujunenud pole, on
tõenäosus selle hilisemaks tekkimiseks väike.“
Zimmermann ütles, et järgmiseks plaanib tema töörühm
välja uurida, mis põhjustas rasvunud meeste varajased surmad. Ta kahtlustab, et
selles mängisid rolli teadaolevalt rasvumisega seotud haigused nagu
südameveresoonkonna haigused, sisesekretsioonihaigused ja mõned vähitüübid.
Haiguste uurimine võimaldaks ka välja selgitada, milliste mehhanismide kaudu rasvumine
erinevas vanuses mehi tapab.