2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Suuruuring otsis vere koostist mõjutavaid geene
09.12.2011 09:29

Suuruuring otsis vere koostist mõjutavaid geene

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (2)

Senitehtuist suurim rahvusvaheline uuring leidis inimese genoomist 68 piirkonda, millel on roll vereliistakute ehk trombotsüütide arvu ja suuruse regulatsioonis.

Vereliistakute põhirolliks on tagada veresoonte terviklikkus. Kui soon on purunenud, kleepuvad trombotsüüdid kokku ja sulgevad haava.

Kuid kui trombotsüütide hulk veres on liiga suur, võivad hakata moodustuma trombid, mille tulemuseks on infarkt, insult või mõni ummistunud veresoon. Vastupidisel juhul, kui vereliistakute hulk veres on liiga väike, toob see kaasa häired vere hüübimises.

Igas kuupmillimeetris veres on 150 000 kuni 400 000 vereliistakut. Vere punaliblede ehk erütrotsüütide järel on kõige vereliistakud kõige arvukam vererakkude hulk.

Suur rahvusvaheline töörühm avaldas ajakirjas Nature artikli, mis kirjeldab senitehtutest suurimat uuringut vere koostise geneetilise tagapõhja kohta.

Vaatluse all oli 68 000 Euroopa ja Aasia inimese geeniandmed, teiste seas olid uuringus osaliseks doonorid Eesti Geenivaramust.

“See oli täiesti uus lähenemine. Leidsime 11 uut hüpoteesi infarkti põhjuste kohta, mida tuleb nüüd edasi uurida,” ütles Tartu Ülikooli biotehnoloogia professor Andres Metspalu.

Eestis kutsus geenivaramu uuesti analüüse andma rohkem kui tuhat doonorit. Lisaks geeniandmetele võeti neilt nüüd uued vereproovid, milles analüüsiti vereliistakute arvu ja ruumala.

“Nii põhjalikult pole seni uuritud, kuidas vere tüvirakkudest tekivad erinevad vererakud, nende hulgas siis ka erütrotsüüdid ja trombotsüüdid,” lisas Metspalu.

Uuringu esimeses osas leitigi geenivariandid, millel võib olla roll vereliistakute moodustumise, suuruse või arvu regulatsioonis.

Teises osas kontrolliti mõningaid leituid variante katsetes bioloogias mudelorganismina kasutatavate äädikakärbeste ja sebrakalade peal. Osa leitud geenidest on evolutsiooni käigus nii hästi säilinud, et sebrakala ja inimese geenide roll on üsna sarnane.

Nii leiti, et geeni arhgef3 aktiivsuse vähendamise korral ei katkenud sebrakalal mitte ainult vereliistakute tootmine, vaid ka punaliblede tootmine, sest vere tüvirakud ei suutnud enam rauda omastada. Inimestel on olemas selle geeni analoog ARHGEF3, millel on oluline roll raua omastamises.

Geeni Tropomyosin 1 kohta oli varem teada, et sel on roll lihaste kokkutõmbumise regulatsioonis, samuti on see seotud pärilike südamehaigustega. Nüüdses uuringus ilmnes, et sama geen mõjutab ka vereliistakute moodustumist.

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus