2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
07.02.2013 11:00

Suguhaiguste ja isiksuseomaduste vahel on seos

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (8)

Ülbed, enesekesksed ja usaldamatud inimesed kalduvad oma seksuaalelus tegema valikuid, mille tagajärjeks võib olla suguhaigusesse nakatumine.

See selgub Tartu Ülikooli psühholoogide ja Eesti Geenivaramu teadlaste uuringust, kus kõrvutati varamu geenidoonorite isiksuseomaduste testide tulemusi ja andmeid nende poolt läbipõetud suguhaiguste kohta.

Uuringu esimene autor, psühholoogiainstituudi vanemteadur René Mõttus ütles, et isiksuseomaduste erinevate tervisega seotud aspektidega seostamisest on tekkinud soliidne uurimisvaldkond.

Isiksuseomadused on inimese tervisega üsna otseselt seotud. Nii näiteks kaldub olema nii, et kõrge meelekindlusega inimesed – korralikud, kohusetundlikud, kaalutlevad ja distsiplineeritud on veidi tervemad ja elavad kauem. Samuti on abi emotsionaalsest stabiilsusest.

Isiksuseomadustel on seos alkoholi tarvitamisega, suitsetamisega ja liikumisharjumustega. Isegi toitumise puhul ilmneb, et tervislikumaid valikuid teevad avatuma meelelaadiga inimesed.

Hooletu seksimine, eriti turvaseksist loobumine ja rohkelt juhuslikke voodipartnereid on enamasti, kuigi mitte alati inimese enda valik.

Suguhaiguste ja isiksuseomaduste seoseid vaadelnud uuringus osales rohkem kui 2000 geenivaramu doonorit. Esmalt täitsid kõik isiksuseomaduste testi. Psühholoogid kasutavad rahvusvahelist NEO-isikuomaduste skaalat, mille abil mõõdetakse viit omadust: avatust, meelekindlust, ekstravertsust, neurootilisust ja sotsiaalsust.

Lisaks iseloomustas kõiki testi täitnuid üks nende hea sõber või lähedane, need hinnangud aitasid isiksuseomaduste skaalat täpsustada.

Kõigi nende doonorite puhul, kelle terviseandmetes oli märge läbipõetud suguhaiguse kohta, kasutati neid andmeid. Neilt, kelle haigusloos suguhaiguse kohta märget polnud, küsiti seda eraldi.

Mõttuse sõnul pole inimeste öeldu alati tõsi: mõned ei mäleta, mõned vahest varjavad. “Selles andmestikus põhines osa diagnoosidest objektiivsel haiguslool,” märkis ta.

Nii tuli välja, et mingi suguhaigus (tripper, süüfilis, klamüüdia) oli olnud 5,6 protsendil valikusse sattunud rohkem kui 2000 geenidoonorist. Selles uuringus HIV suguhaiguste hulka arvatud ei olnud.

Valikus oli suguhaigusi põdenute hulk ligi kolm korda kõrgem sellest, mida statistika näitab kogu Eesti elanikkonna kohta. Naiste hulgas oli suguhaigusi põdenuid mõnevõrra rohkem, samuti oli kõrgharidusega inimeste hulgas rohkem neid, kes olid seksides endale kunagi mingi tõve külge saanud. See viitab pigem sellele, et madalama haridustasemega inimestel võivad haigused jääda diagnoosimata.

“Sugulisel teel saadud haiguste diagnoosi olemasolu puhul kaldus madala meelekindluse asemel ennustama hoopis madal sotsiaalsus - ülbus, enesekesksus, usaldamatus,” ütles Mõttus.

Tema sõnul pole päris selge, miks just madal sotsiaalsus võiks sedalaadi diagnoosi saamisele kaasa aidata, praegu pole maailmas ka teisi sarnaseid uurimusi. Nii tuleb oodata, kas need tulemused leiavad mõne kordusuuringu puhul kinnitust.

Varasematest uuringutest on siiski teada, et madal sotsiaalsus seostub suurema seksuaalpartnerite arvuga.

Mõttuse sõnul võiks olla põhimõtteliselt võimalik isiksuseomaduste testide põhjal välja sõeluda riskirühmad, kellele oleks võimalik rakendada spetsiaalselt neile suunatud ennetusprogramme.

Siiski rõhutab ta, et neid tulemusi peaksid kinnitama teised uuringud. Teiseks oleks ilmselt tarvis nende seoste mehhanisme paremini mõista.

“Üldine põhimõte võiks olla selles, et mida paremini me teame mingi haiguse riskitegureid, seda suurem on tõenäosus mistahes ennetustegevusega jõuda õige sihtrühmani, mistahes eluperioodil, mil inimesed on seksuaalselt aktiivsed ning võibolla oskame ka ennetustegevust paremini vormida,” märkis ta.

Artikkel ilmus ajakirjas The Journal of Sexual Medicine.

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus