2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
08.02.2010 16:35

Seagripi õppetunnid

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (7)

Uus gripp või nn seagripp levis seniarvatust palju laiemalt. Möödunud sügisel nakatus seagrippi iga kolmas laps, selgub Suurbritannias tehtud uuringust.

Briti tervisekaitseagentuuri teadlased uurisid inimeste vereproovides uue gripi antikehade olemasolu. Esimene valik proove pärines 2008. aastast, enne seda, kui uus gripp oli Mehhikos päevavalgele ilmunud. Teine vereproovide valik pärines 2009. aasta varasügisest Suurbritannia piirkondadest, kus uude grippi haigestumine oli kõige arvukam.

Ajakirjas The Lancet ilmunud uuringust ilmnes, et iga kolmas laps oli gripiviirusesse nakatunud, nende veres olid moodustunud antikehad. See viitab esiteks sellele, et epideemia levis oluliselt laiemalt ning oli suures osas üsna leebe loomuga. Vanematel inimestel olid antikehad olemas 1950ndatel levinud samalaadse gripi epideemia ajast, need antikehad pakkusid nüüd neile kaitset.

Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits ütles, et sellest uuringust tuli selgelt välja see, mida paljud spetsialistid olid varem välja öelnud. Uus gripp levis olulisemalt kiiremini ja laiemalt, kui seda üldiselt arvati ja sealhulgas ka väljaspool tavalist gripihooaega.

Kas see epideemia õpetas meile midagi?

Nakkus jäi väga suurel protsendil juhtudest kas subkliiniliseks (haigust ei tekkinud) või olid sümptomid niivõrd nõrgad, et grippi ei kahtlustatud ja/või arsti poole ei pöördutud. Kinnitust sai ka nende spetsialistide arvamus, kes väitsid, et selle gripitüve patogeensus inimesele on tegelikult väga mada, ütles Merits.

Tema sõnul andis uue gripi epideemia mõned selged õppetunnid, mida tuleks tulevikus arvestada:

1. On näha, et gripiviirus suutis edukalt levida väljaspool gripihooaega ja eriti laste hulgas. See võiks olla tõsiseks hoiatuseks uute võimalike pandeemsete viiruste ilmumisel. Huvitav on küsimus, kas see võiks olla seotud antud viiruse madala patogeensusega.

2. On näha, et väga paljud - eelkõige ametnikud ja muidugi ka ajakirjandus - panid kõvasti puusse viiruse patogeensuse hindamisega. Hinnati patogeensust raskesti haigestunutel (ja saadi suured numbrid) ja jäeti välja rõhuv enamus nakatunuid. Selle tulemusena hinnati viiruse patogeensust kümneid (kui mitte sadu) kordi üle. Meedia võimendas seda veelgi. Kas ja kuivõrd selle taga seisis farmaatsiatööstus, see on küsitav. Selles, et selle taga seisis ebaprofessionaalne ja sensatsioonimaias meedia, kahtlusi pole.

3. Lugu näitab, et tegelikult oleme me viiruste ees oluliselt kaitsetumad, kui arvasime. Kõik administratiivsed meetodid (sildid lennuväljadel, infovoldikud ja karantiinid) ei andnud ilmselt midagi ja viirus levis praktiliselt takistamatult. Tõsi, seda sai ta teha tänu madalale patogeensusele ja suurele subkliiniliste juhtumite hulgale, mida on võimatu kontrollida. Kõikidel avaldatud numbritel (näiteks et septembri alguseks oli Eestis paarkümmend uue gripi juhtu) pole tegelikult suuremat väärtust, sest need arvestavad ainult raske, kliiniliste sümptomitega haigusjuhte ning tegelikke juhtumeid võis olla isegi sadu kordi enam.

4. Tegemist oli uue viiruse variandiga, mis erines oluliselt viimase paarikümne aasta gripiviirustest kuid sarnanes pinna antigeenide poolest 40 ja enam aastat tagasi ringelnud viirustega. Viiruse evolutsiooni uurijatele on see huvitav informatsioon. Pandeemsete grippide nakatumise riskirühma kuuluvad eelkõige noored ja lapsed. Ilmselt on ka nemad viiruse peamise levitajad. Raske haigestumise ja kõrge suremuse riskirühm on teistsugune. Vaktsineerimise strateegiad, mida üritati kasutada, olid selgelt vildakad: arvestasid raske haiguse tekkimise võimalustega kuid ei olnud suunatud viiruse leviku takistamisele.

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus