Seagripi müüdid: See on kerge loomuga ja suremus on tavalisest madalam

Tänavune uus gripp on üllatav: see külvab surma noorte ja täisjõus inimeste seas.

Tartu Ülikooli infektsioonihaiguste dotsent ja TÜ Kliinikumi infektsiooniteenistuse juht Matti Maimets on varem ajakirjanduses öelnud, et 1950. aastatel maailmas levinud ja praeguse gripiga sarnane gripi alatüüp võib pakkuda vanematele inimestele teatavat kaitset, sest nad on sellega juba 1950. aastatel kokku puutunud.

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsari sõnul võib uude grippi suremust võrrelda suremusega tavalisse sesoonsesse grippi. Sellele viitavad andmed lõunapoolkeralt, sest nii Austraalias kui Uus-Meremaal on gripihooaeg seoses suve saabumisega selleks korraks läbi. Seal oli suremus sarnane sesoonsesse grippi suremusega.

Eriti ohustatud on üle 65-aastased, alla 5-aastased lapsed, rasedad ja need, kes põevad astmat, diabeeti, kopsu- ja südamehaigusi, kannatavad rasvumise all või on nõrgenenud immuunsüsteemiga.

Maimetsa sõnul moodustavad surmajuhtudest 60 protsenti just eelnimetatud riskirühmadesse kuuluvad inimesed. Ülejäänud 40 protsenti surnutest on olnud noored ja täies elujõus inimesed.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 7. detsembri andmetel on tänavuse seagripipuhangu tõttu maailmas olnud 9797 surmajuhtumit. See arv hõlmab vaid juhte, mille puhul gripp on ühe surmapõhjusena välja toodud.

Euroopa Liidus on seagrippi surnud 1066 inimest, viimase seitsme päevaga on lisandunud 208 seagripisurma. Eestis on praeguse seisuga seagrippi surnud viis inimest.