Seagripi müüdid: Küüslauk ja mask aitavad

Üldlevinud arvamus: grippi on võimalik ennetada, süües palju küüslauku, võttes vitamiine, panna ette kaitsev mask, pesta tihti käsi ning juua rohkesti vedelikku.

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar ütles, et kindlalt on tõestatud gripivaktsiini efektiivsus. Ei vitamiinide, orgaanilise toidu ega rohke joomise kasuliku efekti kohta korralikke uuringuid pole.

„Küüslaugus on allitsiin, mis on tõestanud viirusvastast toimet,“ ütles Lutsar. „Mul ei ole õnnestunud leida ühtegi uuringut, kus oleks küüslauku platseeboga võrreldud, tõenäoliselt seda peaks platseeboga võrdlema. Ma ei oska öelda, mis on küüslauguteede ja küüslauguaurude toime välja arvatud see, et see hoiab teised inimesed eemal.“

Tema sõnul on ka C-vitamiini tarvitamine külmetushaiguste profülaktikas sama halvasti uuritud, aga siiski pisut paremini.

Kahekümne aasta jooksul tehtud ja 11 000 katsealust hõlmanud uuringute kokkuvõttest selgus, et neil, kes võtsid iga päev 200 milligrammi C-vitamiini oli külmetushaigusi 0,96 protsenti vähem kui neil, kes vitamiini ei võtnud. Sisuliselt efekti vitamiini võtmine ei andnud.

Ka ei mõjutanud vitamiinide tarvitamine ei haiguste tõsidust ega pikkust.

Seda kokkuvõtvat uuringut juhtinud Helsinki ülikooli professor Harri Hemilä ütles, et igapäevase C-vitamiinidoosi külmetushaigusi ennetav efekt oli nii väike, et see ei tasu ära isegi vitamiinidele tehtud kulutusi. "Pole mõtet võtta 365 päeva aastas C-vitamiini, et vähendada külmetushaiguse riski," ütles ta.

Lutsari sõnul pole päevakübara puhul leitud mingit tõestatud efekti külmetushaiguste profülaktikas.

Mis kasu on maskist?

Paljud usuvad, et maski kandmine aitab viirusi eemal hoida. Kuid Kanada meditsiiniõdede seas tehtud uuring näitas, et need, kes kandsid spetsiaalset viirusi eemal hoidma pidavat maski N95, haigestusid grippi täpselt sama palju kui need õed, kes kandsid tavalist marlimaski. Ühesõnaga polnud kummastki suuremat abi.

Samuti pole ajakirja New Scientist teatel kindlaid tõendeid selle kohta, et tihe kätepesemine annaks tuntavat efekti gripi profülaktikas, erandiks on vaid väikesed lapsed.

Sama ajakiri kirjutas uuringust, mis käsitles soovitust rohkelt vedelikku tarbida. Sellegi soovituse kasulikkust ei suutnud uuring tõestada, kopsupõletikku jäänud haigetel tegi rohke vedelikutarbimine koguni kasu asemel kahju.