2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu
13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (0)

„Sajast inimesest kuus puutus möödunud aastal kokku läkaköha tekitava bakteriga Bordetella pertussis. See on päris suur arv,“ teatas Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi doktorant ja lastearst Piia Jõgi.

Jõgi mõõtis 2012. aastal Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus alla 18aastaste patsientide vereseerumis läkaköha toksiini vastaste IgG antikehade taset ja hindas 9-14aastaste noorte haigestumist sellesse nn saja päeva köhasse.

Hinnanguliselt oli nooremas koolieas ja teismeliste hulgas uuringule eelnenud aastal läkaköha tekitajaga kokku puutunud 6,3 protsenti uuritavatest. Registreeritud haigestumus läkaköhasse oli samal ajal selles vanuserühmas kõigest 0,1 protsenti. See tähendab, et läkaköha tekitava bakteriga puutus kokku 60 korda rohkem noori, kui ametlikesse paberitesse kirja läks.

„Kindlasti ei näita see seda, et 6,3 protsenti 9-14aastastest lastest oleks põdenud klassikalise kuluga rasket läkaköha. Tõenäoliselt liigub meil kergekujulist, kuni paar nädalat kestvat ja kerge köhaga kulgevat, või hoopiski haigustunnusteta läkaköha. Viimasel juhul ei pruugi inimene üldse köhidagi, aga läkaköha tekitaja on tema ninaneelus olemas ja seetõttu on ta ka teistele nakkusohtlik. Kerge ja lühikest aega kestva köhaga haiged üldjuhul arsti poole ei pöördugi,“ selgitas Jõgi uuringu tulemusi.

Eelkõige on see info vajalik perearstidele: kuna tänapäeval esineb tänu vaktsineerimisele rasket läkaköha suhteliselt harva, peaks selle haiguse peale mõtlema ka siis, kui inimene pöördub arsti poole vaid ühenädalase köhaga.

Seejuures tuletab Jõgi meelde, et varases läkaköha staadiumis ja patsientidel, kellel on viimasest läkaköha vastasest vaktsineerimisest möödas vähem kui üks aasta, tuleks haiguse diagnoosimiseks kasutada PCR ja/või külvimeetodit. Mõlemal juhul võetakse analüüs vatipulgaga patsiendi ninaneelust.

Tavapäraselt on Eestis läkaköha diagnoosimiseks kasutusel olnud erinevad seroloogilised testid, mis mõõdavad vereseerumis läkaköha vastaste antikehade taset. 2012. aasta alguses hakkas enamus Eesti laboreid kasutama täpsemaid teste, mis sobivad läkaköha diagnoosimiseks, kui haiguse algusest on möödas vähemalt kaks nädalat. 

01.11.2014 09:45
meedik

Taiskasvanute lakakoha on toepoolest palju, sest lapseea vaktsineerimise moju saab otsa ja oleks vaja revaktsineerida, mis on ka soovi korral voimalik.
Teine probleem on see, et kui esimese nadalaga aru ei saada, et tegu pole hariliku koha vaid lakakohaga, siis on rong juba lainud ja ka oige antibiootikum (naiteks klaritromycin) haiguse kulgu enam ei muuda, sest bronhide epiteeli lammutustoo on tehtud ja tuleb oodata kuni aeg parandab mis kestab paarist nadalast paari kuuni.
Aga ootamine on aaretult vastik, sest ohtused kohahood on piinavad.

Lisa kommentaar
04.11.2014 10:24
bstard

Mitterakulise läkaköhavaktsiini mõju on nii lühike, aasta-paar, selle ajaga küll lapsepõlv läbi ei saa, isegi lasteaed mitte :D
Ja ega ta haiguse levikut ei takista, pigem soodustab - nakatumist ta ei takista aga sümptomid hoiab all nii et haige käib rõõmsalt ringi ja levitab.

Lisa kommentaar

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus