2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Rasvalembus on geenides
16.01.2012 13:42

Rasvalembus on geenides

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (6)
Miks mõnes peres süüakse rammusaid roogi? Rasvase toidu mokkamööda olek sõltub geenidest, näitas St Louis´s asuva Washingtoni ülikooli arstiteadlaste uurimus.

Rasvumine on muutunud hästi elavas Läänes tõeliseks haiguseks.

Toitumist uurivad seetõttu usinalt nii bioloogid, arstid kui psühholoogid.

Washingtoni ülikooli teadlase Nada Abumradi juhitud uurimisrühma liikmed soovisid selgitada, kuidas inimese meeled mõjutavad söömist ja toidukoguseid.

Selleks uurisid nad tugevalt rasvunud inimesi. Katsealused erinesid geeni CD36 variantide poolest – osade inimeste kehas toodeti vastavat valku väga väheses koguses.

Katsete käigus maitsesid vabatahtlikud erinevaid lahuseid, mis olid sarnase välimusega.  Osad lahused olid rasvavabad ning mõned sisaldasid pisut õli.

Katsealused pidid ainult maitsemeele abil kindlaks tegema, millise lahusega oli tegemist. Selleks, et nägemis- ja haistmismeele abi mitte kasutada, maitsesid inimesed vedelikke punases valguses ja kandsid ninaklambreid.

Uurijad katsetasid erinevate õlikogusega, et teha kindlaks, kui väikest rasvahulka suudavad inimesed  kindlaks teha.

Selgus, et inimesed, kelle kehas oli valgu CD36 tase kõrgem, said kohe aru, kui toidus oli rasva. Nende tundlikkus rasva suhtes oli kuni kaheksa korda kõrgem kui sellistel inimestel, kelle kehas oli CD36 kogus väga väike.

Inimese ja teiste loomade keha vajab rasva ning tavaliselt eelistavadki pea kõik loomad energiarikkaid ja rammusaid toidupalu. Siiani uskusid teadlased, et inimesed saavad toidu rasvarohkusest aru toidu tekstuuri abil.

Kuid  maitsemeel mängib siin väga olulist rolli ning rasva tajutakse samamoodi nagu magusat ja soolast maitset.

CD36 avastasid geneetikud esmalt rottidel ja hiirtel. Loomkatsete käigus selgus, et kui CD36-geen välja lülitada, kaob närilistel rasvase toidu lembus.  Geenmuundatud loomad, kes seda valku üldse ei tooda, ei suuda rasva ka korralikult seedida.

Abumradi sõnul võib ligi viiendik inimestest kanda sellist geenivarianti, mille tõttu on neil kehas vähem CD36-valku. Need inimesed tunnevad rasva maitset kehvasti.

Närilistega tehtud katsed näitasid, et pidev rasvase toidu söömine vähendab CD36 tootmist ja see omakorda halvendab rasva olemasolu tajumist. Võimalik, et ülekaalulistel inimestel on  kehas seda valku väga vähe. Põhjuseks võib olla nii geenide kui ka igapäevaste toitumisharjumuste koosmõju.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Lipid Research.

 

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus