2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Miks antidepressandid ei aita?
24.10.2013 18:54

Miks antidepressandid ei aita?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (3)

Iga kolmas inimene ei saa depressiooni puhul välja kirjutatud ravimitest abi, tolku pole ka ravimidoosi kahekordistamisest.

Põhjus peitub pärilikkuses – iga kolmas Euroopa päritolu inimene omab geenivarianti, mille tõttu psühhiaatrite poolt väga sageli välja kirjutatav ravim oodatud mõju ei anna.

Kui arvestada, et depressioon on üsna sage haigus – Eestis kannatab selle all igakuiselt iga kahekümnes inimene, siis neelab päris suur hulk inimesi tablette neist tegelikult abi saamata.

Tartu Ülikooli geneetikud koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku arstidega sõelusid depressioonipatsiente uurides välja need, kellele ravi mõjus väga tõhusalt ning need, kelle olukorda ravim kolme kuu jooksul ei leevendanud ning isegi ravimidoosi kahekordistamise järel jäi soodne efekt saabumata.

Uurimisrühmas olid inimesed, kellele kirjutati antidepressanti toimeainega escitalopram, apteekides müüakse seda näiteks Escitalopram Teva, Escitalopram Sandoz ja Escitalopram Alvogeni nime all. See ravim kuulub serotoniini tagasihaarde inhibiitorite hulka. Serotoniin on aju virgatsaine ning selle rühma depressiooniravimid peavad ära hoidma, et serotoniin organismis liiga kiiresti ei laguneks.

Eesti Biokeskuse teadur Anu Tammiste, kellel käsil doktoritöö antidepressantide toimet ennustavate geneetilise tegurite kohta ütles, et 135 depressiooniga psühhiaatri juurde pöördunud patsiendi hulgast valiti välja viis, kellele ravim mõjus väga hästi ning viis, kellel kolmekuuline ravi ei andnud efekti.

Kuigi depressiooniravis on ka varem peetud võimalikuks, et pärilikud faktorid mängivad olulist rolli, pole ravi tõhusust oluliselt mõjutavate geenivariantide otsingud seni olnud eriti edukad.

Tartu teadlased järjestasid kümne patsiendi genoomist vaid eksonid, ehk need piirkonnad, mis sisaldavad valke kodeerivat osa. See juba mõni aasta geeniuuringutes kasutusel olnud meetod on võimaldanud välja sõeluda kindlate haigustega seotud spetsiifilisi geenimutatsioone.

Sõelale jäi geeni BMP5 variant, mida eurooplaste seas kannab umbes iga kolmas inimene. Selle varianti omanud depressioonipatsientide ravitulemused escitalopramiga olid teistega võrreldes kehvemad.

Geen BMP5 puhul avastati esmalt oluline roll luude kasvu reguleerimises, hiljem on leitud, et sama geen mõjutab ka aju erinevate piirkondade arengut ning mõjutab närvisüsteemi.

Siiski ei saa Anu Tammiste sõnul kohe praegu psühhiaatrid asuda vereproovi põhjal patsiente selekteerima. “Esmalt tuleks seda uuringut korrata ja veenduda, et need tulemused ka siis kinnituse leiavad,” märkis ta.

Kuid mis saab neist, kelle depressioonile praegu üldlevinud ravim ei toimi? “Antidepressante on erinevaid, siis peaks arst ilmselt valima sellise, mille toimemehhanism on teine,” lisas Tammiste.

Uuringut kirjeldav artikkel ilmus ajakirjas Journal of Psychopharmacology.

13.12.2013 02:58
bstard

"Kuid mis saab neist, kelle depressioonile praegu üldlevinud ravim ei toimi? ?Antidepressante on erinevaid, siis peaks arst ilmselt valima sellise, mille toimemehhanism on teine" -

Eestis on üldiselt saadaval ainult kitsas valik kõige kehvemaid ja kõige ebameeldivamate kõrvalmõjudega ravimeid ja ravimrühmasid.

Lisa kommentaar

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus