2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
27.04.2011 10:59

Mikroobid manipuleerivad immuunsüsteemiga

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (10)
Inimese soolestikus elutseb aukartustäratav hulk eri liikidest mikroobe. Seda kentsakam võib tunduda, kuidas juhuslik külaline, näiteks saastunud kanalihalt kehasse sattunud Salmonella suudab põhjustada tõsiseid haigusnähte. California teadlased tegid kindlaks viisi, kuidas immuunsüsteem baktereid eristab.

Tõvestajad mikroobid sarnanevad suures osas nendele bakteritele, kes igapäevaselt inimese kehas askeldavad. Mis määrab ägeda haigushoo tekkimise? Miks mõni inimene reageerib juba väikestele mikrofloora tasakaalu muutustele, teine aga jää kunagi pesemata käte pärast haigeks? Mikrobioloogid ja arstid on nendele küsimusele proovinud vastust leida juba aastakümneid.

Ajakirjas Science Express ilmunud artiklis kirjeldati imetajate sooles tavalise bakteriliigi mõju immuunreaktsioonidele. Uurimisrühma juht Sarkis K. Mazmanian tegi oma kolleegidega üllatava avastuse.

"Meie mikrofloora tasakaalu määravad tegelikult soolebakterid," selgitas Mazmanian. "Bakterid teevad kodupaika puudutavad otsused - millised külalised sisse lubatakse ja keda keha kaitsesüsteemid välja tõrjuma hakkavad." Veelgi põnevam, bakterid viivad oma otsused täide üsna jõuliselt, sõna otseses mõttes sundides inimese immuunrakke enda heaks töötama.

Mikroob Bacteroides fragilis elutseb soolestikus, seni arvasid bakteriuurijad, et seda liiki leidub vaid soolevalendikus ja seepärast ei puutu ta immuunsüsteemi rakkudega kokku. Mazmaniani sõnul peeti rusikareegliks, et keha kaitsesüsteemid ei reageeri sümbiootilistele bakteritele niiöelda immunoloogilise eiramise tõttu – mida ei nähta, seda pole olemas.

Bakter peidab end krüptis

Mazmaniani uurimisrühm kasutas oma töös võimsat mikroskoopi ning uuris sellega hiirte soolestikku. Tuli välja, et B. fragilis on leidnud endale ainulaadse elupaiga – nimelt soolehattude vahelistes piirkondades, mida nimetatakse peidikuteks ehk krüptideks.

Bakterid puutuvad seal immuunrakkudega tihedalt kokku ning nad suudavad kontrollida immuunsüsteemi, mõjutades rakke, mida nimetatakse regulatoorseteks T-lümfotsüütideks ehk Treg-rakkudeks. Treg-rakud hoiavad immuunsüsteemi ohjes, et see ei põhjustaks kahju keha enda kudedele. B. fragilis suudab toota molekuli, mis muudab Treg-rakud aktiivseks ning tekitab sel kombel mikroobidele tõhusa kaitsekilbi.

California teadlased kirjeldasid bakteri poolt algatatud immuunreaktsiooni üksikasjaliselt. Mikroob toodab keerukat suhkrumolekuli, nimega polüsahhariid A. Selle tunnevad ära Treg-rakkude pinnal asuvad retseptorid, Treg-rakud muutuvad aktiivseks ning suruvad alla bakterite hävitamise eest vastutavad Th17-rakud. Sel kombel saab B. fragilis rahulikult soolekrüptides elutseda.

"Seni arvasime, et mehhanism, mis käivitub Treg-rakkude aktiveerumisel, on mõeldud bakterite hävitamiseks. Meie tulemuste põhjal võib soolestikus olla senitundmatuid reaktsioonide ahelaid, mis lubavad bakteritel rahulikult meie kehas elada," võtsid autorid kokku.

Mazmaniani uurimisrühm eemaldas katsete käigus ükshaaval kõiki reaktsiooniahelas olulisi osi- reaktsiooni käivitava polüsahhariid A molekule, raku pinnal oleva suhkruretseptoreid või Treg-rakke endid. Kõikidel juhtudel hakkas immuunsüsteem krüptibaktereid hävitama.

Inimese kehas on seega välja kujunenud erilised mehhanismid, kuidas keha head bakterid ära tunneb. Mazmaniani arvates on neil inimestel, kes kannatavad näiteks krooniliste põiepõletike käes, tekkinud mutatsioonid, mille tõttu bakterite tuvastamismehhanismid ei tööta korralikult.

 

 

 

 

 

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus