2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Mikrofloora mõjutab ravimite ja dieetide toimet
07.05.2010 14:05

Mikrofloora mõjutab ravimite ja dieetide toimet

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (7)

Muutused meie sees elavas mikroobikoosluses võivad aidata ravimite toimet parandada.

Mikrobioloog Rob Knight tuli eelmisel aastal toimunud Peruu-reisilt tagasi hirmsa kõhulahtisusega, millest antibiootikumide toimel kiiresti vabanes. Kuna Knight osales katsealusena iseenda uurimisprojektis, kus analüüsiti inimeste mikrofloorat – bakterite kogukonda, kes asustavad meie sooli, nahka, suud ja teisi kehaosi – sai ta uurida, kuidas ravimid tema soole mikrofloorat muutsid. Mikroobid taasasustasid kiiresti tema seedetrakti, kuid mikrofloora liigiline koosseis oli muutunud, kirjutas Technology Review.

Varsti päras reisi alustas Knight uuesti dieedi ja treeningprogrammiga, mis enne reisi polnud tal aidanud kaalu langetada. Seekord kaotas ta aga ligi 30 kilo. Knight kahtlustas, et muutused mikroflooras võisid kaalulangusele kaasa aidata.

Varasemates Colorado ülikooli laboris läbi viidud uurimustes oli Knight näidanud, et mikroobid võivad kaalu mõjutada küll – näljaste ja rasvunud hiirte mikroobide siirdamine tavalistesse hiirtesse põhjustas viimastel suuremat söögiisu ja kaalutõusu. „Antibiootikumid võisid mu seedetraktist eemaldada seal varem elanud mikroobid ning selle tulemusena kujunes uus kooslus,“ ütles Knight.

Muidugi ei kaota kaalu igaüks, kes antibiootikume sööb. Kariloomadele antakse antibiootikume sageli just vastupidise eesmärgiga – kiirendada nende kaalutõusu. Üha uued tõendid näitavad aga, et inimeste mikroobikooslused on väga erinevad ning mängivad nii ainevahetuskiiruses kui ülekaalulisuse tekkes olulist rolli. Inimestevaheliste mikrofloora erinevuste uurimine ning nende koosluste reaktsiooni ravimitele väljaselgitamine võib aidata kasutada mikrofloorat ravi tõhususe tõstmiseks.

Inimese kehas asub kümme korda rohkem mikroobirakke kui meie enda rakke. Keha asustavad bakterid on eluks hädavajalikud, sest aitavad lõhustada muidu mitteseeditavaid toite, toodavad vajalikke vitamiine ja aitavad kujundada immuunsüsteemi. Kuna enamik neist bakteritest ei suuda kasvada väljaspool inimkeha, on neid uurida üsna keeruline. Kiiremad ja odavamad sekveneerimismeetodid on teadlastele andnud aga uue võimaluse mikrofloora uurimiseks.

„Inimesed on kahe genoomiga superorganismid – kõigepealt geneetiliselt pärandatav inimgenoom, mis sisaldab 25 000 geeni, ning lisaks keskkonna poolt kujundatud mikrofloora, mis sisaldab üle miljoni geeni,“ kirjutas Liping Zhao hiljuti ajakirjas Journal of Biotechnology avaldatud ülevaateartiklis."Erinevalt inimgenoomist on inimese mikrofloora geneetiline koosseis üsna paindlik ning seda saab muuta toitude ja ravimitega.“

Teadlased keskenduvadki nüüd üha enam sellele, kuidas dieet ja ravimid mikrofloorat mõjutavad, Avastuste põhjal loodetakse välja töötada diagnostilised testid, mis näitaksid, millised inimesed kannataksid antibiootikumide kõrvaltoimete all või milline oleks igale inimesele sobivaim dieet.

Hiljuti läbi viidud uurimuses analüüsisid Zhao ja tema kolleegid inimeste mikroobikooslust enne nende panemist spetsialiseeritud dieedile. Mõned katsealused võtsid juurde ja mõne kaal langes. Zhao suutis mikrofloora andmete põhjal ette ennustada, kuidas dieet igale katsealusele mõjuma peaks.

Knight analüüsib koos Washingtoni ülikooli teadlase Jeff Gordoniga, kuidas soolebakterid mõjutavad laste võimet kaalus juurde võtta. Vaeste riikide alatoidetud laste varustamine toiduabiga maapähklivõi, piimapulbri ja vitamiinide näol on aidanud paljusid lapsi, kuid on ka hulk lapsi, kelle kaal kuidagi tõusta ei taha. „Kas neil on mõni patogeen, mis alatoitumust põhjustab, või on neil hoopis mõni vajalik mikroob puudu?“ küsis Knight. Lisaks uurivad teadlased erinevaid haigusi, mida mikrofloora mõjutada võib, ning seda, kuidas reageerivad erinevad mikrofloora asukad antibiootikumiravile.

Hoolimata oma kogemusest ei soovita Knight kindlasti kellelgi kaalulangetamise eesmärgil antibiootikume süüa. „See on nagu aia rohimine buldooseriga ja siis lootmine, et tagasi kasvavad need taimed, mida vaja on,“ selgitas ta. „Me tahame välja töötada palju spetsiifilisemaid meetodeid bakterikoosluste kontrollimiseks.“

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus