2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Meditsiini-Nobel läks neuroteadlastele
06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlastele

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (9)
Tagasi
Edasi

John O´Keefe

Foto: David Bishop, UCL

Kuidas me aru saame, et oleme kodus, tööl või metsas matkamas? Mil moel leiame õige tee?

Küsimused on lihtsad, kuid neile ei osatud pikka aega vastata. Täna Nobeli meditsiini- ja füsioloogiapreemia saanud teadlased avastasid närvirakud, mis aitavad meil orienteeruda.

Poole preemiast sai Londoni ülikooli kolledžis töötav John O'Keefe. Ta avastas 1970ndate aastate alguses närilistega katseid tehes, et kui labürinti läbiv rott arvab end teadvat oma asukohta, siis aktiveeruvad tema ajus kindlad närvirakud. 

Need niinimetatud koharakud (inglise keeles place cells) asuvad oimusagaras, hipokampuses. O´Keefe oletas, et koharakud aitavad aju jaoks paika panna, kus loom asub.

Teine pool auhinnast läks Norra neuroteadlastele May‐Britt Moserile ja Edvard I. Moserile. Trondheimis Norra teaduse ja tehnoloogia ülikoolis töötavad Moserid avastasid 2005. aastal närilistel teise rakutüübi – võrerakud (grid cells). Need närvirakud asuvad samuti oimusagaras, mandeltuuma kõrval asuvas entorinaalses ajukoores. Just see ajukoore osa annab signaale edasi ka hipokampusele.

Võrerakud hakkavad tööle siis, kui kui rotid on kindlas ruumi osas. Rakud aktiveeruvad korrapäraselt ja nende töötamisel on näha kuusnurkne muster. Need rakud loovad aju tarbeks koordinaatide süsteemi, mis aitab ruumis orienteeruda.

Hilisemad uurimused on näidanud, et rottide ja inimeste sisemine kompass on väga sarnane ning just nende kahe rakutüübi abil loobki aju oma ümbruskonnast mõttelise kaardi. See aitab meil vaevata ringi liikuda ning õige tee leida.

Fundamentaalne avastus

Tartu ülikooli inimese füsioloogia professor Eero Vasara sõnul on koha- ja võrerakkude avastamine väga oluline läbimurre, mis väärib kindlasti Nobeli preemiat.

Avastus, et on olemas närvirakkude rühmad, millel on etteantud funktsioon, aitab aru saada, mis ajus üldse toimub. "See on fundamentaalne avastus ja sellised uurimused aitavad sammhaaval maailma saladusi avastada," ütles Vasar.

Tema sõnul töötavad koha- ja võrerakud koos ja aktiveeruvad ka pimedas, kui midagi näha pole. Neil rakkudel on oluline roll ka selles, kuidas me kasvõi Google´i kaarti vaadates oma teekonda ette kujutame.

Vasar rõhutas, et entorinaalsest ajukoorest, kus asuvad võrerakud, saab tihti alguse Alzheimeri tõbi. Selle piirkonna kahjustuste tõttu tekivad olukorrad, kus vanainimesed ei oska koju tagasi tulla.

Koha- ja võrerakud on olemas kõikidel imetajatel, kuid eri liikidel töötab ruumitaju pisut teistmoodi ning rakkude roll võib olla pisut erinev. Tõenäoliselt on inimese jaoks väga oluline vaateväli ja silmade kaudu saadavad andmed on meie ajule kohati tähtsamad kui tasakaaluelundist saadav info. Näiteks võib inimene olla väga erinevates asendites ja magada ka selili. Seevastu roti saab pikaks ajaks selili lamama panna ainult narkoosi all.

Mida me ruumitaju kohta veel ei tea? "Ruumis orienteerumine on mingil määral ka alateadlik. Professionaalsed tantsijad ja sportlased sooritavad paljusid liigutusi alateadlikult ega mõtle pidevalt, kuidas on kõige õigem liikuda. Huvitav olekski teada, milline on inimese teadvuse ja alateadvuse suhe nii ruumis liikumise puhul kui ka laiemalt. Kogeme ju tihti seda, et jääme probleemile mõeldes magama ja hommikul on lahendus käes. Sellise asja mõistmine aitaks inimesel paremini aru saada, kes ta on," kommenteeris Vasar.

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus