2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Meditsiini Nobeli võitsid immuunsuse uurijad
03.10.2011 16:05

Meditsiini Nobeli võitsid immuunsuse uurijad

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (6)
Kuidas organism asub võitlusse mikroobide, viiruste ja seenhaiguste vastu? Selle mehhanismi olulisi lülisid puudutavate avastuste eest võitsid kolm teadlast täna Nobeli meditsiinipreemia.

Poole tänavusest kümne miljoni Rootsi krooni suurusest preemiast jagavad kahasse ameeriklane Bruce A. Beutler ja prantslane Jules A. Hoffmann avastuste eest, mis käsitlevad seda, kuidas organismi immuunsüsteem aktiveerub.

Teise poole preemiast pälvis Kanada päritolu, kuid USAs New Yorgi Rockefelleri ülikoolis töötanud Ralph M. Steinman immuunsüsteemi dendriitrakkude avastamise eest.

Rockefelleri ülikooli teatas täna kolm tundi pärast preemia väljakuulutamist, et Ralph Steinman suri 30. septembril 68-aasta vanusena vähki. Nobeli preemia statuut näeb ette, et seda saab anda ainult elusolevale teadlasele.

Tänaõhtuses pressiteates andis Nobeli komitee teada, et otsus anda preemia Steinmanile jääb jõusse. Nobeli preemia ajaloos pole sellist juhtumit varem ette tulnud ning komitee kogunes täna pärastlõunal uuesti. Nobeli preemia statuut näeb ette, et preemiat ei anta surnud isikule, kuid preemia saajaks määratud, kuid enne selle kättesaamist surnud inimese kohta see keeld ei kehti. Seega komitee oma otsust ümber ei vaata.

Kahe esimese mehe tööd puudutasid kaasasündinud immuunsust, Steinman oli tegelenud omandatud ehk adaptiivse immuunsusega.

Nobeli komitee teates seisab, et kolm tänavu preemia saanud teadlast on revolutsiooniliselt muutnud meie arusaama immuunsüsteem toimimisest, nende avastused puudutavad immuunsüsteemi aktiveerumise võtmemomente.

Preemiakomitee rõhutab, et nende teadlaste töö on avanud uusi võimalusi nakkushaiguste, vähi ja põletike ravis.

Ümbritsevas maailmas ohustavad meid pidevalt bakterid viirused, seenhaigused ja parasiidid, kuid õnneks pakub meie immuunsüsteem nende vastu tõhusat kaitset.

Esimene kaitseliin – kaasasündinud immuunsus suudab hävitada kehasse sattunud mikroorganisme ja kutsuda esile põletikureaktsiooni, mis pisilaste rünnaku takistab.

Kuid kui haigustekitajad peaks sellest esimesest kaitseliinist siiski edasi pääsema, siis astub võitlusse omandatud immuunsus. Tootes antikehi ja T-rakke suudab see nakatunud rakud hävitada.

Omandatud immuunsus peab kõike meeles, antikehad püsivad organismis alles ning järgmisel korral on organismi võime end sama haigustekitaja eest kaitsta juba palju tõhusam.

Prantsusmaal Strasbourgis töötava Hoffmani avastus pärineb 1996. aastast, mil ta uuris, kuidas äädikakärbsed nakkustega hakkama saavad. Tema käsutuses oli geenimutatsioonidega kärbseid ning ta leidis, et Toll-mutatsiooni kandvate kärbeste immuunsüsteem ei suutnud bakteriaalse või seennakkuse eest pakkuda mingit efektiivset kaitset.

Rockefelleri ja Texase ülikoolides töötanud Bruce Beutler uuris hiiri ning leidis, et kärbestel Toll-geeniga sarnane retseptor mängib olulist rolli immuunsüsteemi reguleerimisel. Teineteisest sõltumatult avastasid need kaks teadlast, et imetajatel ja äädikakärbestel on immuunsüsteemi haigustekitajate vastu aktiveerivad retseptorvalgud sarnased.

Steinmani avastus on tänastest auhinnasaajatest kõige vanem – 1973. aastal avastas ta dendriitrakud, millel on oluline roll haiguste vastu võitlusse asuvate T-rakkude aktiveerimises.

Tartu Ülikooli immunoloogia vanemteadur Kalle Kisand ütles, et mõlemad, nii dendriidirakkude (DC) kui ka Toll-laadsete retseptorite (TLR) avastamine, on vaieldamatult avardanud meie arusaamu immuunsüsteemi toimimise põhiprintsiipidest.

“Aga kui peaks reastama, siis valiks tähtsuselt esimeseks TLR-idega seotud teema. Selle põhjuseks on tõsiasi, et TLR-d on esimesed nn. ohuretseptorid, mis avastati. Ohuretseptorite abil eristavad immuunrakud ohtlike signaale  või situatsioone ohututest,” ütles Kisand.

“Varem me seda ei teadnud ja arvasime, et immuunsüsteemi põhiülesandeks on “oma” eristamine “võõrast”. Klassikalise arusaama järgi on “oma” organismi enese koed ja võõraks väljastpoolt sisse tungivad patogeenid (viirused, bakterid, seened, algloomad).

Ometi, ei seletanud see paradigma, miks immuunsüsteem võitleb kasvajate vastu (peaks ju ka olema “oma”) või talub meie organismis pesitsevat mikrofloorat (põhimõtteliselt võõras). 

Selline uus küsimuseasetus oli väga viljakas ja praeguseks teame me mitut teist molekulide perekonda, mis kõik töötavad organismis ohuretseptoritena. Kas sellised uued teadmised võiksid leida praktilist rakendust? Kindlasti. Nii on selgunud, et TLR teatud geneetiliste polümorfismide kandjad on resistentsemad infektsioonide suhtes, samas aga esineb ka retseptori variante, mida saab seostada krooniliste põletike tekke eelsoodumusega.

Teatud ainete (nn. adjuvantide) lisamine vaktsiinidele tõstab vaktsiini efektiivsust kümneid, vahel isegi sadu kordi. Varem me seda ei teadnud, et adjuvantide efekti aluseks on toime TLR-idele. See uus teadmine võimaldab suunatult luua uusi, senisest

palju efektiivsemaid vaktsiinivõimendajaid. Aga kindlasti lisandub lähiajal muudki, sest TLR-ide kaudset immuunsüsteemi regulatsiooni peetakse väga perspektiivikas tuleviku ravimeetodiks."

 

 

 

03.10.2011 16:58
tavajoodik eevere@gmail.com

Sellistest avastustest on vähe: need ei anna vastust (niikui peaks!) küsimusele, mis siis saab, kui immuunsüsteem lollistub, asudes iseenda peremeesorganismi õgima? (autoimmuunsuses)
Tava peaks olema: kui leiad rohu - otsi ka vasturohtu!

Lisa kommentaar

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus