2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Meditsiini Nobel: kuidas ained rakus liiguvad
07.10.2013 20:46

Meditsiini Nobel: kuidas ained rakus liiguvad

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (3)

Tänaste meditsiininobelistide töö ette kujutamiseks tuleks esmalt silme ette manada suur logistika- või postifirma.

Nüüd juba igasse bioloogiaõpikutesse jõudnud avastused teinud kolm teadlast jagavad omavahel Nobeli füsioloogia- ja meditsiiniauhinna, teatas Karolinska instituut.

James Rothman, Randy Schekman ja Thomas Südhof pälvisid preemia tööde eest, mis kirjeldavad, kuidas rakkudes toimib vesikulaarne transport.

Kõik kolm on teinud oma olulisimad tööd USA ida- ja lääneranniku tippülikoolides: Stanfordis, Berkeleys ja Yale’is.

Tänase preemia algtõuge on juba 19. sajandi lõpul Itaalia teadlase Camilo Golgi poolt avastatu: rakkudes üksteise kohal asuvatest kotikestest ja põiekestest koosnev süsteem, mille ülesandeks on rakkudes toodetud valkude ümbertöötamine, pakkimine ja sorteerimine. Avastaja järgi sai see nimeks Golgi kompleks ning 1906. aastal anti selle avastuse eest välja Nobeli preemia.

Teine oluline tänase preemia pidepunkt on 1974. aasta meditsiininobel, see jagati Albert Claude’i, George Palade’i ja Christian de Duve’i vahel raku struktuuri ja organisatsiooni kirjeldavate avastuste eest.

Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tensoni sõnul võib toonast avastust kirjeldada kui ühe linna toimimise kirjeldust. Teada oli, et selles linnas käib post ja ka pakke kantakse laiali. Kuid täiesti arusaamatuks jäi toona ikkagi, kuidas jõuavad kirjad ja pakid just sellele adressaadile, kuhu nad on mõeldud.

Tänaste nobelistide avastus on linna võrdluses justkui kirjeldus, et tänavatel on nimed ja majadel numbrid, tänu millele jõuavad saadetised õigesse kohta.

Igas rakus toodetakse erinevaid molekule – hormoone, neurotransmittereid ja valke. Kõik need tuleb toimetada rakus õigesse kohta või saata hoopis rakust välja. Kõik see peab töötama täpselt nagu kellavärk.

“Rakus kasutatakse erinevate ainete transpordiks selliseid mulle, millesse pakitakse näiteks rakus toodetud valk insuliin ja pannakse siis teele. Sel moel toimetatakse aineid nii raku sees kui ka rakust väljapoole. Nende mullide, vesiikulite liikluse korralduse kirjeldamise eest seekordne preemia välja anti,” ütles Tenson.

Nende mullide poolt toimetatud molekulid vastutavad selle eest, et närvisüsteemis liiguksid signaalid täpselt või ainevahetust reguleerivad hormoonid oleksid õigel ajal õiges kohas.

Kui see ainete transpordisüsteem rakus on mingil põhjusel korrast ära, tekivad immuunhaigused, näiteks diabeet või neuroloogilised haigused. Aga ka mitmed haigustekitajad, näiteks botulismitekitaja ja teetanus suudavad selle raku transpordisüsteemi häiresse ajada.

Californias Berkeleys töötav Randy Schenkman uuris 1970. aastatel pärme ning suutis kindlaks teha geenid, mille osa on rakkudes ainete transpordi veatuks toimimiseks oluline.

James Rothman uuris vesikulaarset transporti imetajate rakkudes 1980ndatel -1990ndatel ning suutis kindlaks teha valgud, mis toimivad selle liikluse puhul justkui aadressisüsteemina, võimaldades saadetistel just täpselt õigel ajal õigesse kohta jõuda.

Nende mõlema töödest tuli välja, et transpordisüsteem pärmi ja imetajate puhul on reguleeritud samade geenide poolt, mis omakorda viitab, et see on süsteem on väga iidne ning püsiv.

Saksamaal oma karjääri alustanud ning hiljem USAsse siirdunud Thomas Südhofi uurimistööd puudutavad seda, kuidas närvirakud ajus omavahel suhtlevad. See toimub signaalmolekulide – neurotransmitterite vahendusel. Neid transpordivad samuti needsamad mullid – vesiikulid. Nende molekulide jõudmine õigel ajal õigesse kohta võimaldab meil aru saada, kas fooris on roheline või punane tuli, liigutada sõrmi või lugeda trükitud teksti.

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus