Magneesium parandab ajutegevust

Uut magneesiumiühendit saanud rottidel oli parem mälu ja suurem õppimisvõime.

Enne magneesiumi mõju katsetamist inimeste peal on siiski vaja palju põhjalikumaid katseid. Kuigi näriliste aju töötab inimese ajule üsna sarnaselt, ei ennusta loomade peal tehtud uuringud siiski alati täpselt ette ainete mõju inimestele, kirjutas LiveScience.

"Kui kasutatud aine on ka inimestele ohutu ja tõhus, võib meie uurimus oluliselt mõjutada inimeste tervist,“ ütles Pekingi Tsinghua ülikooli mälu ja õppimise keskuse juht Guosong Liu.

Magneesium on inimesele vajalik element, mida leidub mõnedes puuviljades, spinatis ja teistes tumedate lehtedega taimsetes toiduainetes. Magneesium on vajalik ka immuunsüsteemi tööks. Päevas vähem kui 400 milligrammi magneesiumi tarbimine võib suurendada allergiate, astma ja südamehaiguste riski.

Varem on magneesiumi soodsat mõju ajurakkudele näidatud katseklaasis kasvatatud ajurakkude kultuuri peal. Uut ainet – magneesium-L-treonaati ehk MgT-d– katsetati aga elavate loomade peal ning suudeti näidata selle positiivset mõju. "Leidsime, et aju magneesiumitaseme tõstmine parandas nii noorte kui vanade rottide mälu,“ ütles Liu.

MgT suurendas nii vanadel kui noortel rottidel närvide ühenduskohtadeks olevate sünapsite plastilisust ning suurendas sünapsite tihedust hipokampuses, aju osas, mis on oluline nii õppimise kui mälu jaoks.

"Pooltel tööstusriikide elanikel on magneesiumipuudus, mis suureneb vanuse kasvades,“ ütles Liu. „Kui õnnestuks säilitada normaalne või pisut kõrgem magneesiumitase, võiks olla võimalik aeglustada vanusega seotud vaimsete võimete vähenemist ja võib-olla isegi ennetada või ravida vaimseid võimeid mõjutavaid haigusi.“

Liu on endine Massachusettsi tehnoloogiainstituudi professor ja Californias asuva vanusega seotud mäluhäireid parandavaid ravimeid arendava ettevõtte Magceutics kaasasutaja. Uurimistöö tulemustest kirjutatakse pikemalt ajakirja Neuron 28. jaanuaril ilmunud numbris.