2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Leevendus talvemasenduse vastu: näita valgust kõrva
26.10.2012 17:51

Leevendus talvemasenduse vastu: näita valgust kõrva

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (4)
Samal teemal (1)
Tagasi
Edasi

Foto: Valkee

Soomlased on leiutanud talvemasenduse raviks valguskõrvaklapid.

Eeloleval nädalavahetusel keeratakse kell talveajale ning tööpäeva lõpus koju minnes enam valget päeva ei näe. Suur hulk inimesi tajub seoses pimedate aegade tulekuga meeleolulangust ning haiguste klassifikatsioonis on sees sesoonne depressioon, mis ilmneb paljudel just aasta kõige pimedamal ajal.

Soome Oulu ülikooli teadlased avastasid viis aastat tagasi, et aju paljudes piirkondades leidub valke, mis on valgustundlikud. Varem oldi arvamusel, et valgustundlikke valke leidub ainult silma võrkkestas ehk reetinas.

Neid ajus asuvaid valgustundlikke valke on võimalik mõjutada, lastes kõrvakanalisse valgust.

Just sellel avastusel põhinevast seadmest, mis koosneb LED-valgustitega varustatud kõrvaklappidest, loodavad soomlased abi paljudele, kellel pimedus meeleolu alla viib.

Talvemasenduse põhjus peitub selles, et ajus ei teki piisavalt virgatsainet serotoniini, millel on oluline roll meeleolu reguleerimises. Sesoonse masenduse sümptomid võivad olla kergest väsimusest, unehäiretest kuni depressiooni ja unetuseni.

Oulu ülikooli teadlaste uuringu tulemuste põhjal arendab valgusklappe firma Valkee, mis on neid katsetanud juba kahes kliiniliste katsete seerias. Mõlemad näitasid, et aju valgustundlike piirkondade stimuleerimine kõrvakanali kaudu aitab ennetada ja leevendada sesoonse masenduse sümptomeid.

2009. aasta talvel katsetati valgusklappe talvemasenduse all kannatajate peal ning selgus, et 92 protsenti katses osalenutest tajus sümptomite leevenemist pärast seda, kui olid iga päev 8-12 minutit kasutanud valgusklappe.

Valgusklappidega seadme lasi Valkee turule 2010. aastal, Euroopa Liidus on see registreeritud meditsiiniseadmena. Võrreldes valgusteraapiaga, kus patsient istub ereda valgusega lambi all kuni poolteist tundi korraga saab klappidega oma aju valgustada igal pool ja suvalisel ajal. Samuti on klappide eeliseks see, et valgusteraapia seansil võib tekkida silmade ärritus, mida kõrvaklappide puhul ei ole.

Praegu on käimas uuringud, kuidas samu valgusklappe kasutada unetute ja ajavahe muutuste tõttu sassi läinud ööpäevarütmihäirete käes kannatajate peal.

*

Tartu Ülikooli projektijuht ja kliiniline psühholoog Liisi Kööts-Ausmees kaitses hiljuti doktorikraadi emotsionaalse kogemuse variatiivsuse teemal, muuhulgas puudutas tema doktoritöö ka ilma võimalikku mõju emotsioonidele. Ta kommenteeris Novaatorile soomlaste uudset teraapiat:

 “Meeleolu valgushulgaga siduvad ajuprotsessid on väga komplekssed. Teadaolevalt reguleerib valgus ööpäevarütme ja erinevaid bioloogilisi protsesse ning ajus ilmnevad valguse toimel muutused nii hormoonide kui virgatsainete tasemetes.

Une ja ärkveloleku vaheldumisega on seotud hormoon nimega melatoniin. Pimedal aastaajal võib melatoniini regulatsioon häiruda, olles normist kõrgem ka päevasel ajal. Valgushulga suurendamine peaks seega mõningal määral pidurdama päevast melatoniini-sekretsiooni ning parandama energiatasakaalu.

Aju virgatsainetest, mis sesoonse depressiooni ehk talvemasendusega seostuvad, on kõige rohkem tähelepanu pälvinud serotoniin, mille tasemetes on tõepoolest avastatud aastaaegadega seotud kõikumisi.

Hooajalise meeleolulanguse raviks soovitatakse lisaks antidepressantidele üha sagedamini ereda valguse teraapiat. Valgusravi peaks lihtsalt selgitatuna toimima meeleolu ja ööpäevarütme reguleerivate keemiliste ainete talitluse normaliseerimise kaudu.

Kuna valguse tsirkadiaanse mõju üheks vahendajaks on silma võrkkest ehk reetina, on siiani uuringutes lähtutud eeldusest, et ere valgus mõjub positiivselt ainult siis, kui seda vahendab inimese silm (täpsemalt, reetinas sisalduv melanopsiin). Seetõttu on Oulu ülikooli teadlaste avastus, et teatud ajupiirkonnad on valgustundlikud täiesti ilma reetina osaluseta, väga põnevaks arenguks valgushulga ja meeleolu seoste uurimises.

Ka looduse enese poolt pakutavat valgusteraapiat ei ole võimalik ülehinnata – nimelt leevendab talvemasenduse raskust särav lumevaip, misläbi valgustingimused oluliselt paranevad. Kindlasti on  ka regulaarne päevasel ajal õuesviibimine, kusjuures vähemalt tund aega iga päev koos kerge füüsilise aktiivsusega emotsionaalsele enesetundele hindamatu väärtusega.”

27.10.2012 16:41
skeptikkk

Paraku on ses tootes rohkem tootepromo kui teadust:
http://ohjelmat.yle.fi/mot/mot_12_3/kasikirjoitus

Lisa kommentaar
27.10.2012 18:02
skeptikkk

Valkee teatab, et tema toode on klassi IIa meditsiiniline seade. Ühe teise toote uurimise käigus sain meie Ravimiametist teada, et klass IIa tähendab:

"... et vastav Teavitud Asutus (antud juhul NB 0086) uuris seadmega seotud dokumentatsiooni ja tootmisprotsessi ja tõdes, et seade on absoluutselt ohutu."

Lisa kommentaar
31.10.2012 19:16
skeptikkk

Soomlaste uuriv ajakirjandus on Valkee kõrvavalgustaja kriitiliselt ette võtnud:
http://areena.yle.fi/tv/1684219/#/play
Vastav saatelõik alates u 29:40.

Lisa kommentaar
06.12.2012 00:03
skeptikkk

Sooma skeptikud nimetasid selle toote aasta umbluuks (soome keeles Huuhaa palkinto): http://www.kaleva.fi/uutiset/oulu/skepsis-nimesi-valkeen-kirkasvalokuulokkeet-vuoden-huuhaaksi/614413/?utm_source=latest_news_page

Lisa kommentaar

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus