02.01.2012 15:20
Laisa sabaga sperm jaole ei pääse
Spermatosoide uurimine on põnev, kuid samal ajal ülimalt tülikas.
Munaraku hormoonid mõjutavad inimese ja näriliste seemnerakke erinevalt. Seetõttu peab meditsiinilistes uuringutes kasutama kindlasti inimese spermatosoide.
Tibatillukeste rakkude tuum on kokku surutud ning tsütoplasmat leidub väga vähe. Lisaks liiguvad spermatosoidid väga kiiresti. Munaraku lähedusse jõudes muutub nende saba liikumine eriti jõuliseks ning ühel õnnelikul spermil õnnestub munarakku katvatest kestadest läbi tungida.
Arengubioloogid kahtlustasid pikka aega, et spermatosoidi saba võib eriti kiiresti liikuma panna munaraku toodetud hormoon progesteroon. Seda õnnestus tõestada alles möödunud aastal.
San Franciscos asuva California ülikooli teadlased Polina Liko ja Juri Kiriok mõõtsid spermatosoidides tekkivaid elektrilisi nähtusi. Uurijad kasutasid tervete isade annetatud seemnerakke.
Teadlased eemaldasid mikroskoobi all osa raku välisest kestast ning paigaldasid spermatosoidi sisse pisikese elektroodi. Nii said nad jälgida ning mõõta rakus toimuvaid elektrilisi muutusi. Selgus, et seemnerakkudes tekkivate elektriliste nähtuste taga on tõesti munaraku toodetud progesteroon.
Hormooni seovad spermatosoidi pinda katvad valgud. Üks kõige olulisemaid nendest kannab nime CatSper. Seda valku leidub inimese kehas vaid spermide saba pinnal.
CatSper laseb elektriliselt laetud kaltsiumiioonid rakku sisse. Nii nagu lihas tõmbub kaltsiumi mõjul kokku, hakkab ka spermi saba pärast ioonide sissevoolu rapsima ning muutub hüperaktiivseks.
Laboris tehtud eksperimendid näitasid, et ilma hüperaktivatsioonita ei ole seemnerakk viljastamisvõimeline. Siiski on CatSper vaid üks molekul väga keerulisest süsteemist, mis meeste viljakuse eest vastutab.
Liko ja Kirioki loodud elektriliste nähtuste uurimise meetod lubab seda lähemalt uurida.
Naiste viljatust oskavad arstid enamasti ravida, kuid meeste viljakusmurede puhul ei leita probleemi põhjust kuni neljal viiendikul juhtudest.
Tihti võib viljatuse põhjuseks olla just see, et seemnerakud ei reageeri munaraku saadetud hormoonsignaalile piisavalt kiiresti. Polina Liko sõnul on varsti võimalik uurida viljakusmuredega meeste geene, et leida, kas seemnerakkude sabavalkude tootmisega on kõik korras.
Kui terve mehe spermatosoidid muuta munaraku progesterooni suhtes tundetuks, saab luua rasestumisvastase vahendi meestele.