28.02.2012 12:18

Kuidas bakterid meid ründavad?

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (10)

Miks piisab tuberkuloosi nakatumiseks juba kümnekonnast mükobakterist, kooleratekitajaid aga peab haigestumiseks üle kanduma miljonite kaupa?

Erinevad mikroobid kasutavad meie ründamiseks erinevaid taktikaid, näitas Pariisi Pasteuri instituudi ja Lissaboni ülikooli uurimus.

Haigustekitajad kasutavad inimese kehasse tungimiseks immuunsüsteemi turvaauke.

Pasteuri instituudi teadlane Eduardo Rocha ning Lissaboni mikrobioloog Francisco Dionísio soovisid teada saada, milliseid viise kasutavad inimese nakatamiseks erinevad mikroobid.

Uurijad töötasid läbi suure hulga teaduskirjandust 48 tõvestava bakteriliigi kohta. Nad koondasid andmed bakterite liikuvuse ja kasvukiiruse kohta, samuti eri mikroobide mõju immuunrakkudele.

Lisaks võtsid teadlased arvesse keskmise nakatava doosi väärtuse. See on minimaalne bakterirakkude arv, mis on vajalik, et pooltel nakkuse saanutel tekiks haigus.

Selgus, et  kõige kergemini tekitavad haiguse need bakterid, kes suudavad fagotsüüte ehk haigustekitajaid õgivaid immuunsüsteemi rakke hävitada. Selliste mikroobide nakatav doos on keskmiselt 250 rakku.

Ülejäänud bakterid ei nakata inimest nii kergesti – nende nakatav doos on umbes 30 miljonit rakku. Sellised mikroobid loodavad kiirele rakkude kasvule, on väga liikuvad ning võimelised teiste bakteritega suhtlema. Kuid infektsiooni tekkimisel on neid vaja väga palju ja ohvri nakatamiseks korraldavad sellised mikroobid tõelise masspealetungi.

"Mikroobide ja nende  peremeeste vahel toimub evolutsiooniline võidurelvastumine. Mõned bakteriliigid asuvad otse rünnakule, teised aga üritavad manipuleerida peremehe immuunsüsteemiga. Paljud liigid jäävad oma ründetaktikalt nende kahe vahepeale. Meie tulemuste kohaselt tekitavad kõige kergemini nakkuse need mikroobid, kes mõjutavad immuunrakke, "selgitas uurimisrühma liige João Gama.

Uurimus ilmus ajakirjas PLoS Pathogens.

 

 

 

Edinburghi ülikool/Wellcome 23.04.2014 13:45

Alkohol lõhub raku jõujaamad

Pidev napsitamine kahjustab mitokondrite taastumisvõimet.

Cyb-cd/Wikimedia Commons 22.04.2014 15:54

Kuidas tekivad inimese kehas elutsevad bakterikooslused?

Lapsepõlv ja kooliaeg jätavad inimese mikrofloorale jälje.

16.04.2014 20:15

Lihasööjabakteri võidukäik algas 30 aastat tagasi

Praegu surmab streptokokk aastas ligi pool miljonit inimest.

14.04.2014 15:58

Haigustekitajad vormivad keha kaitsevõimet

Keskkond kujundab immuunsüsteemi rohkem kui geenid.

10.04.2014 10:23

Vanade inimeste Eesti, aga võib-olla praegusest tervem

Meditsiin aastal 2032: keskmine eluiga on aastal 2032 Eesti naistel 85, meestel 80. Ühiskonnas on palju eakaid, aga pensionipõlve enam ei ole.

28.03.2014 21:11

Autism saab alguse emaüsas

Endasse sulgumise taga on loote aju arenguhäire.

19.03.2014 14:56

Mikroobid avastavad soolehaigusi

Muundatud geen annab bakteritele hea mälu.

04.03.2014 16:17

Vale mure ravimine

Diagnoosimata depressioon paneb inimesed tavapärasest tunduvalt sagedamini tülitama erakorralist meditsiini. Neid see ei aita, küll aga koormab ravisüsteemi.

26.02.2014 12:19

Kuidas tekkis podagra? (3)

Miljonite aastate tagune toidunappus kaotas inimahvide kehast olulise ensüümi.

25.02.2014 09:58

Inimese aju uueneb elu jooksul

Uued närvirakud lisanduvad juttkehasse.

14.02.2014 15:34

Kas pornosõltuvus on olemas? (1)

Teaduslikke tõendeid napib.

05.02.2014 13:20

Valulävi muutub elu jooksul

Stress ja toitumine mõjutavad valutundlikkust määravate geenide tööd.

31.01.2014 18:40

Kas vitamiinid kiirendavad kasvajate arengut? (1)

Antioksüdandid võivad vähiriski suurendada.

23.01.2014 17:51

Kas palavikualandajad toovad rohkem kahju kui kasu? (1)

Aspiriin, paratsetamool ja ibuprofeen võivad gripi levikut kiirendada.

07.01.2014 17:02

Moodne paleodieet ei päästa hambaaukudest (1)

Pähklite ja tõrude söömine laastas kiviaja inimeste hambaid.

03.01.2014 14:17

Purjutamine kahjustab DNAd

Isegi mõõdukas pidutsemine jätab pärilikkusainesse jälje.

D. Becker/Wellcome Images 17.04.2014 17:23

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Biokeemikud leidsid seni tabamatuks jäänud valgumolekuli, mis lubab munarakul spermatosoidiga ühineda.

15.04.2014 16:23

Kas pikk lõunauinak lühendab elu?

Tunnist pikem lõunauni viitab võimalikele terviseprobleemidele.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

09.04.2014 15:52

E-sigaret on sama kahjulik kui tavaline sigaret (1)

Elektroonilised sigaretid avaldavad pärilikkusainele sama mõju kui teised tubakatooted.

25.03.2014 11:41

Tripper punub võrku

Gonorröatekitaja haagib end seemnevedeliku valkude külge.

07.03.2014 12:21

Kiire ravi päästis lapse HI-viiruse käest

Viirusekandjast ema laps sai esimese ravimidoosi neli tundi pärast sündi.

28.02.2014 18:28

Meeste aju on habras

Miks on poiste seas rohkem autismi ja tähelepanuhäireid?

26.02.2014 12:11

Igemehaigused kimbutavad inimesi vähemalt tuhat aastat (1)

Keskaegsete inimeste suus elutsesid parodontiiti tekitavad bakterid.

17.02.2014 17:14

Kas kliima mõjutab kõhuelustikku?

Põhjamaalaste soolestikus elutseb rohkem ülekaaluga seotud baktereid.

12.02.2014 17:33

Eestlaste ja mehhiklaste andmed olid vaatluse all maailma suurimas geeniuuringus

Seni suurim täiskasvanuea diabeedi pärilike põhjuste uuring võrdles esimest korda eri rassidest inimeste andmeid.

03.02.2014 12:21

Uus test leiab klamüüdianakkuse 20 minutiga (2)

Eesti teadlased on välja töötanud uue lihtsa meetodi maailmas kõige sagedasema sugulisel teel leviva nakkuse, klamüüdia avastamiseks.

27.01.2014 12:31

Kas puhtus on nuhtlus?

Piim seisab kapis üle nädala. Pisikuid hävitavad puhastusvahendid on käibel pea igas kodus. Suur rahvusvaheline uuring püüab leida vastust küsimusele, kas üha steriilsemaks muutuv keskkond ja toit võivad olla põhjus, miks aina rohkem lapsi haigestub diabeeti.

20.01.2014 14:02

Aju määrab valuläve (1)

Valutundlikkus sõltub ajukoore paksusest.

06.01.2014 10:31

Magamata öö võrdub peapõrutusega (1)

Uni kaitseb aju vananemise eest.