Kuidas bakterid meid ründavad?

Miks piisab tuberkuloosi nakatumiseks juba kümnekonnast mükobakterist, kooleratekitajaid aga peab haigestumiseks üle kanduma miljonite kaupa?

Erinevad mikroobid kasutavad meie ründamiseks erinevaid taktikaid, näitas Pariisi Pasteuri instituudi ja Lissaboni ülikooli uurimus.

Haigustekitajad kasutavad inimese kehasse tungimiseks immuunsüsteemi turvaauke.

Pasteuri instituudi teadlane Eduardo Rocha ning Lissaboni mikrobioloog Francisco Dionísio soovisid teada saada, milliseid viise kasutavad inimese nakatamiseks erinevad mikroobid.

Uurijad töötasid läbi suure hulga teaduskirjandust 48 tõvestava bakteriliigi kohta. Nad koondasid andmed bakterite liikuvuse ja kasvukiiruse kohta, samuti eri mikroobide mõju immuunrakkudele.

Lisaks võtsid teadlased arvesse keskmise nakatava doosi väärtuse. See on minimaalne bakterirakkude arv, mis on vajalik, et pooltel nakkuse saanutel tekiks haigus.

Selgus, et  kõige kergemini tekitavad haiguse need bakterid, kes suudavad fagotsüüte ehk haigustekitajaid õgivaid immuunsüsteemi rakke hävitada. Selliste mikroobide nakatav doos on keskmiselt 250 rakku.

Ülejäänud bakterid ei nakata inimest nii kergesti – nende nakatav doos on umbes 30 miljonit rakku. Sellised mikroobid loodavad kiirele rakkude kasvule, on väga liikuvad ning võimelised teiste bakteritega suhtlema. Kuid infektsiooni tekkimisel on neid vaja väga palju ja ohvri nakatamiseks korraldavad sellised mikroobid tõelise masspealetungi.

"Mikroobide ja nende  peremeeste vahel toimub evolutsiooniline võidurelvastumine. Mõned bakteriliigid asuvad otse rünnakule, teised aga üritavad manipuleerida peremehe immuunsüsteemiga. Paljud liigid jäävad oma ründetaktikalt nende kahe vahepeale. Meie tulemuste kohaselt tekitavad kõige kergemini nakkuse need mikroobid, kes mõjutavad immuunrakke, "selgitas uurimisrühma liige João Gama.

Uurimus ilmus ajakirjas PLoS Pathogens.

• Tweet