28.02.2012 12:18

Kuidas bakterid meid ründavad?

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (10)

Miks piisab tuberkuloosi nakatumiseks juba kümnekonnast mükobakterist, kooleratekitajaid aga peab haigestumiseks üle kanduma miljonite kaupa?

Erinevad mikroobid kasutavad meie ründamiseks erinevaid taktikaid, näitas Pariisi Pasteuri instituudi ja Lissaboni ülikooli uurimus.

Haigustekitajad kasutavad inimese kehasse tungimiseks immuunsüsteemi turvaauke.

Pasteuri instituudi teadlane Eduardo Rocha ning Lissaboni mikrobioloog Francisco Dionísio soovisid teada saada, milliseid viise kasutavad inimese nakatamiseks erinevad mikroobid.

Uurijad töötasid läbi suure hulga teaduskirjandust 48 tõvestava bakteriliigi kohta. Nad koondasid andmed bakterite liikuvuse ja kasvukiiruse kohta, samuti eri mikroobide mõju immuunrakkudele.

Lisaks võtsid teadlased arvesse keskmise nakatava doosi väärtuse. See on minimaalne bakterirakkude arv, mis on vajalik, et pooltel nakkuse saanutel tekiks haigus.

Selgus, et  kõige kergemini tekitavad haiguse need bakterid, kes suudavad fagotsüüte ehk haigustekitajaid õgivaid immuunsüsteemi rakke hävitada. Selliste mikroobide nakatav doos on keskmiselt 250 rakku.

Ülejäänud bakterid ei nakata inimest nii kergesti – nende nakatav doos on umbes 30 miljonit rakku. Sellised mikroobid loodavad kiirele rakkude kasvule, on väga liikuvad ning võimelised teiste bakteritega suhtlema. Kuid infektsiooni tekkimisel on neid vaja väga palju ja ohvri nakatamiseks korraldavad sellised mikroobid tõelise masspealetungi.

"Mikroobide ja nende  peremeeste vahel toimub evolutsiooniline võidurelvastumine. Mõned bakteriliigid asuvad otse rünnakule, teised aga üritavad manipuleerida peremehe immuunsüsteemiga. Paljud liigid jäävad oma ründetaktikalt nende kahe vahepeale. Meie tulemuste kohaselt tekitavad kõige kergemini nakkuse need mikroobid, kes mõjutavad immuunrakke, "selgitas uurimisrühma liige João Gama.

Uurimus ilmus ajakirjas PLoS Pathogens.

 

 

 

USA riiklik terviseinstituut 11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

Michelle Tribe/Flickr 10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (7)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

29.05.2014 22:10

Kaotatud geenid muutsid katku surmavaks

Muhkkatk surmas 14. sajandil pea poole Euroopa elanikest. Kuidas sellised laastavad haigused tekivad?

20.05.2014 11:58

Kas kaitsesüstimised tekitavad autismi? (2)

Kindlasti mitte.

25.04.2014 20:00

Mis piirab inimese eluiga?

Ajahammas pureb meie tüvirakke.

22.04.2014 15:54

Kuidas tekivad inimese kehas elutsevad bakterikooslused?

Lapsepõlv ja kooliaeg jätavad inimese mikrofloorale jälje.

16.04.2014 20:15

Lihasööjabakteri võidukäik algas 30 aastat tagasi

Praegu surmab streptokokk aastas ligi pool miljonit inimest.

14.04.2014 15:58

Haigustekitajad vormivad keha kaitsevõimet

Keskkond kujundab immuunsüsteemi rohkem kui geenid.

10.04.2014 10:23

Vanade inimeste Eesti, aga võib-olla praegusest tervem

Meditsiin aastal 2032: keskmine eluiga on aastal 2032 Eesti naistel 85, meestel 80. Ühiskonnas on palju eakaid, aga pensionipõlve enam ei ole.

28.03.2014 21:11

Autism saab alguse emaüsas

Endasse sulgumise taga on loote aju arenguhäire.

Bordeaux´ ülikool 08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik?

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

28.05.2014 22:02

Prantsusmaalt leiti 2300 aasta vanune valehammas

Raudhammas kaunistas noorelt surnud naise laipa.

29.04.2014 14:06

Mehe lõhn teeb tuimaks (1)

Meesteadlased tekitavad laborihiirtes stressi.

23.04.2014 13:45

Alkohol lõhub raku jõujaamad

Pidev napsitamine kahjustab mitokondrite taastumisvõimet.

17.04.2014 17:23

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Biokeemikud leidsid seni tabamatuks jäänud valgumolekuli, mis lubab munarakul spermatosoidiga ühineda.

15.04.2014 16:23

Kas pikk lõunauinak lühendab elu?

Tunnist pikem lõunauni viitab võimalikele terviseprobleemidele.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

09.04.2014 15:52

E-sigaret on sama kahjulik kui tavaline sigaret (3)

Elektroonilised sigaretid avaldavad pärilikkusainele sama mõju kui teised tubakatooted.