2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kasside parasiit seostub inimestel suitsidaalsusega
10.07.2012 11:54

Kasside parasiit seostub inimestel suitsidaalsusega

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (0)

Väike ainurakne parasiit suudab mõjutada seda, kuidas me käitume ja mõtleme.

Toxoplasma gondii on rakusisene parasiit, mis elab ja paljuneb kasside kõhus. Loomade väljaheidete abil levivad parasiidi munad ning nakatada uusi peremeesorganisme.

Inimene võib nakatuda kokkupuutel kassi roojaga saastunud pinnase, käte või esemetega. Toksoplasmoosi võib saada ka toore- või väheküpsetatud sea-, lamba- või veiseliha söömisel. Liha sügavkülmutamine või keetmine tapab parasiidid ja kaotab nakkusohu.

Toksoplasma suudab elutsüklit jätkata ainult kassi kõhus. Seega on parasiidi taktika jõuda võimalikult kiiresti tagasi kassi kõhtu, kirjutas Scientific American. Näiteks rottidega tehtud katsed on näidanud, et toksoplasmaga nakatunud rotid kaotasid igasuguse hirmu kassilõhna suhtes, veelgi kummalisem, rottidel tekitas kassilõhn lausa seksuaalset erutust. Parasiit suutis rottide aju neurokeemia täiesti segi pöörata.

Umbes üks kolmandik inimestest kogu maailmas on toksoplasmaga nakatunud. Kui parasiit suudab tekitada muutusi rottide ajus, mis on üsna sarnane inimese ajuga, siis on teadlasi juba pikka aega huvitanud, mida suudab see nakkus meie ajus.

Üle kümne aasta kestnud uuringud on näidanud, et toksoplasma muudab inimeste käitumist ning sel võib olla oma roll isegi eri rahvaste kultuurilistes erinevustes.

Pikka aega peeti parasiidi mõjusid üsna leebeteks ja ohututeks. Kuid nüüd on järjest ilmunud uuringuid, mis näitavad, et need võivad olla oluliselt tõsisemad.

2003. aastal leidis Marylandis asuva Bethesda meditsiiniinstituudi teadlane E. Fuller Torrey seose toksoplasma parasiidi ja skisofreenia vahel – naised, kelle organismis oli toksoplasmanakkus, sünnitasid suurema tõenäosusega lapsi, kellel hilisemas elus tekkis skisofreenia

Inimestel on toksoplasma kõige enam levinud latentne ehk vaevuseid mittepõhjustav parasiit. Mõjud on vaevumärgatavad, samas leidub neid, kelle puhul tekitab parasiidinakkus palju tõsisemaid muutusi.

Rottidel tehtud katsed näitasid, et psühhoosiravis kasutatavad preparaadid ja parasiite hävitavad antibiootikumid taastasid loomadel normaalse käitumise samasuguse eduga. See näitab, et psühhiaatriliste probleemide ja toksoplasmanakkuse vahel on seos.

Psühhiaatriahaiglates ravil viibivate inimeste uuring näitas seost enesetapukalduvuste ja toksoplasmaparasiidi vahel. Samuti leidis üks uuring, et kõrge suitsiidiriskiga riikides (Eesti koos Läti, Leedu ja Venemaaga on selles osas maailmas tipus) on kõrgem toksoplasmoosinakkuse tase – siiski jäi leitud seos üsna ebaselgeks ning otseseid tõendeid selle kohta, et enesetapjad oleksid nakatunud, ei leitud.

Nüüd aitas pilti selgitada Taanis mitme eri andmebaasi põhjal tehtud uuring.

1990ndatel aastatel Taani rasedatele naistele tehtud toksoplasma antikehade testide tulemused (rohkem kui 45 000 naist) võimaldas esiteks uurida, kuidas parasiit emalt lapsele üle kandub. Vastsündinute organism asub antikehi tootma alles kolmandal elukuul, algul näitab vereproov emalt saadud immuunvastuse tugevust. See omakorda võimaldas teadlastel eristada toksoplasmanakkuse taset, suurem antikehade hulk viitab tõsisemale nakatumisele.

Kõrvutades seda andmebaasi Taani surmaregistri, haiglaregistri ja psühhiaatriahaigete registri andmetega võimaldas uurida, milline oli seos toksoplasmanakkuse ja enesetapukatsete ja kordaläinud suitsiidide vahel.

Toksoplasmanakkust kandvad naised üritasid 54 protsenti suurema tõenäosusega enesetappu ja neil õnnestus katse kaks korda suurema tõenäosusega. Need naised valisid enesetapuks suurema tõenäosusega vägivaldsema viisi, eelistades relvi või terariistu tablettide üledoosile.

Suitsidaalsus oli seotud nakkuse tasemega. Naised, kelle veres oli kõige suuremas koguses antikehi, üritasid 91 protsenti suurema tõenäosusega enesele kätt külge panna kui naised, kellel nakkust polnud.

Parasiidinakkuse ja suitsidaalsuse seos kehtis ka naiste puhul, kellel polnud varem mingeid teadaolevaid vaimse tervise probleeme: selles rühmas üritasid nakatunud naised enesetappu 56 protsenti suurema tõenäosusega.

Juba 2006. aastal avastasid teadlased seose neurootiliste isikuomaduste ja toksoplasmanakkuse vahel, see kehtis nii naiste kui meeste puhul. Neurootikud on rabedad, närvilised, kalduvad ületähtsustama negatiivseid emotsioone, süütunnet ja masendusmeeleolusid. Neurootilisuse ja suitsiidikalduvuste vaheline seos on kindlalt tõestust leidnud, seega kui parasiit muudab inimesi neurootilisemaks, pole üllatav, et sel on mõju enesekohasele vägivallale.

Äsjailmunud artikli autorid püstitavad hüpoteesi, et parasiidi mõju meie mõttemaailmale tuleb tegelikult otsida meie immunsüsteemi reaktsioonist toksoplasmanakkusele. Immuunsüsteem toodab molekule - tsütokiine, mille ülesanne on aktiveerida rakkudes immuunvastus. Uuringud on tõestanud, et tsütokiinide suur hulk seostub depressiooni ja enesetapukatsetega. Seda, kuidas tsütokiinid depressiooni ja vaimse tervise probleeme põhjustavad, ei osata veel hästi seletada. Teada on, et tsütokiinid pääsevad läbi vere-ajubarjäärist ning suudavad mõjutada ajus serotoniini ja dopamiini taset.

Uuringu autorid rõhutavad, et kuigi seos on leitud, ei tähenda see, et leitud on põhjus. “Kas enesetapukatse on parasiidi otsese mõju tulemus või võimendatud immuunvastus sellele, kuidas parasiit aju mõjutab? Me ei tea,” ütles Marylandi ülikooli psühhiaatriaprofessor Teodor T. Postolache. “Me ei saa kindlalt väita, et Toxoplasma gondii oli põhjus, miks naised üritasid vabasurma minna.”

Tema sõnul ei ole välistatud ka vastupidine: enesetapu riskifaktorid võivad muuta inimese vastuvõtlikumaks toksoplasmanakkusele.

Normaalse immuunsüsteemiga inimesel vaevusi mittepõhjustav toksoplasmoosinakkus, millele viitavad veres leiduvad antikehad, tavaliselt ravi ei vaja. Ravi vajavad vastsündinud, nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed ja rasedad. Raviks kasutatakse antibiootikume.

Nüüdne Taani naiste uuring viitab võimalusele, et kui leitakse seos toksoplasmanakkuse ja enesetapukalduvuste vahel, siis on võimalik kõrgema riskiga patsientidele pakkuda ennetavat ravi.

19.08.2012 17:36
KT

Teada on, et tsütokiinid pääsevad läbi vere-ajubarjäärist ning suudavad mõjutada ajus serotoniini ja dopamiini taset.
Äkki peaks parkinsoni haigeid voi näiteks unetuse problemiga vaevlevaid inimesi uurima toksoplasma nakusest?

Lisa kommentaar
03.09.2012 13:18
bstard

Toksoplasmoosil mingit neurodegeneratiivset mõju pole minu teada täheldatud. Meestel on selge seos kõrgenenud testosterooniga. Parkinsonisminähtude puhul aga tasuks pigem uurida borrelioosi. Vahel on borrelioosikahjustused pöörduvad ehk ravitavad.

Lisa kommentaar

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus