2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus?

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (4)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog René Mõttus näib vastust teadvat. Ent sõna rumal ta ei kasuta. Mõttus räägib keskmiselt madalamatest vaimsetest, täpsemini kognitiivsetestvõimetest.

Mõttuse sõnul on hästi tõestatud ja laialt levinud teadmine, et diabeeti põdevate inimeste vaimsed võimed on keskmiselt natukene madalamad nendest, kellel ei ole diabeeti. Harilik tõlgendus on, et diabeet mõjub halvasti kognitiivsetele võimetele. Möödunud aastal ajakirjas Journal of Psychosomatic Research avaldatud uurimuses leidis Mõttus koos Suurbritannia teadlastega aga hoopis vastupidise seose – keskmisest madalamad kognitiivsed võimed võivad olla üks paljudest diabeedi teket soodustavatest teguritest.  

1947. aastal lasid Šoti hariduskorraldajad kõigil 11-aastastel lastele täita vaimse võimekuse testi. Testis tuli liigitada sõnu, lahendada ruumilisi ning vanasõnade ja arvudega seotud ülesandeid. Toonastest testitäitjatest üle tuhande inimese lahendas samu ülesandeid ka ligi 60 aastat hiljem ehk 2004.-2007. aastal ning lisaks osalesid nad veel mitmesugustel uuringutel. Muu hulgas vaadati, kas uuritavad põevad diabeeti või mitte. 

Madalad vaimsed võimed eelnevad diabeedile

Andmeid võrreldes leidsid uurijad, et vanemas eas diabeediga ja diabeedita inimeste vaimse võimekuse vahe oli sama suur juba lapseeas. “Need, kes põdesid 70-aastaselt diabeeti, neil olid keskmisest madalamad kognitiivsed võimed juba 11-aastaselt,” täpsustas Mõttus.

Mõttuse sõnul on aga vähetõenäoline, et need diabeedi diagnoosiga eakad ka lapsena suhkrutõbe põdesid ja sellepärast juba esimeses testis madalamaid tulemusi saavutasid. “Tänapäeval on diabeet lastel rohkem levinud, ent varem esines seda üsna harva. Eriti harv pidi see olema teise maailmasõja järgsel Šotimaal, kus toitu sai talongidega ning puudusid televiisorid, arvutid ja muud elektroonikavidinad, mis iseloomustavad istuvat elustiili,” lausus ta.

“Kuna diabeedihaigete keskmisest madalamad vaimsed võimed olid mõõdetud ammu enne nende haigestumist, ei saanud diabeet võimeid mõjutada,” lausus Mõttus. Nii järeldasidki teadlased, et diabeediga tihti koos esinev keskmisest veidi madalam vaimne võimekus ei saa olla diabeedi tagajärg, nagu laialt usutakse, vaid pigem võib see olla midagi sellist, mis käib koos diabeedi põhjustega. 

Mõttus sõnul annab see põhjuse diabeedi ja vaimsete võimete vahelisi seoseid edasi uurida ka teise nurga alt kui seda seni on tehtud. Ta rõhutas, et olemas võib olla ka teisi tegureid, mis mõjutavad üheaegselt nii diabeeti haigestumist kui ka vaimseid võimeid. “Pelk koosesinemine ei tähenda tingimata põhjuslikku seost,” lisas Mõttus.

Geneetilise riski avaldumine

Kuigi teist tüüpi diabeeti nimetatakse tihti heaoluühiskonna haiguseks, on selle tekkel oluline osa ka pärilikkusel. Üksteist aastat kestnud Botnia uuringus öeldakse, et kui ühel vanematest on teist tüüpi diabeet, siis lapse haigestumisrisk on 40 protsenti. Ent kui kõrvuti panna kaks inimest, kelle geneetiline risk diabeeti haigestuda on võrdne, siis veidi suurema tõenäosusega haigestub just see, kelle vaimsed võimed on madalamad. Nii leidis René Mõttus koos Suurbritannia teadlastega oma teises äsjases uurimuses.

Et vaimsed võimed võivad diabeediga seostuda mõjutades selle geneetilise riski avaldumist on uudne lähenemine. Selleni jõudmiseks vaatasid uurijad esmalt ülemaailmsest diabeedi geneetika andmebaasist DIAGRAM, millised geneetilised markerid millisel määral diabeedi geneetilise riski avaldumist mõjutavad. Seejärel arvutas Mõttus koos kolleegidega välja, kui palju esines neid riskimarkerid neil tuhandel šotlasel, kelle lapseea vaimsete võimete kohta neil andmed olid.

Liites kokku kõik riskialleelid, saadi kätte iga uuritava isiklik diabeedi riskiskoor. Selline skoor küll ennustab diabeedi olemasolu, ent mitte väga tugevalt. “Meie jaoks oli huvitav tulemus, et seos geneetilise riski ja diabeedi sümptomite vahel oli tugevam just madalama vaimse võimekusega inimeste hulgas. On näha, et kõrge geneetiline risk ja madalamad vaimsed võimed lapseeas ennustavad diabeedi olemasolu sagedamini, kui kõrge geneetiline risk ja kõrgemad vaimsed võimed,” rääkis Mõttus. “Need on muidugi esialgsed tulemused, mida tuleb kontrollida suuremate valimite peal.”

Kõnealuse uurimuse on avaldamiseks vastu võtnud juba Ameerika psühholoogide assotsiatsiooni teadusajakiri Health Psychology, mis keskendub psühholoogiliste tegurite, käitumise ja füüsilise tervise ning haiguste vahelistele seostele.

Mõttuse sõnul on uurimusi sellest, et madal vaimne võimekus võib olla üheks diabeedi teket soodustavaks teguriks, väga raske avaldada olnud. “Palju meeldivam oleks ju madalamates võimetes diabeeti süüdistada. Aga mulle tundub, et vastupidise võimaluse eiramisest on pigem kahju kui kasu,” rääkis Mõttus.

Ta lisas, et tema uurimuste valguses võiks üle vaadata näiteks selle, kas ja kuidas jõuavad soovitused tervislike eluviiside kohta just madalamete kognitiivsete võimetega inimesteni – nendeni, kes soovitusi kõige enam vajavad. On teada, et madalad kognitiivsed võimed lapseeas ennustavad suitsetamist, vähest füüsilist aktiivsust ja kehvemat toitumist hilisemas eas. Kõik see võib aga kaasa aidata diabeedi väljakujunemisele. Samas kõrgemate vaimsete võimetega inimestel on, tänu oma tõenäoliselt kõrgemale haridusele ja sotsiaal-majanduslikule staatusele, paremad võimalused ja oskused oma tervise eest hoolitsemiseks. Seoses sellega on neil ka eeldused diabeedi vältimiseks või edasi lükkamiseks.

18.12.2014 06:46
bstard

"Mõttuse sõnul on aga vähetõenäoline, et need diabeedi diagnoosiga eakad ka lapsena suhkrutõbe põdesid"

Ega suhkrutõbi ei tule nagu välk selgest taevast. 11-aastasena on selleks paigas juba hulk otsustavaid eeldusi. Ja epigeneetilised vast olulisemad kui geneetilised. Nii mõnedki neist peaks mõjutama ka kognitiivseid võimeid.

Aga õpitud käitumismustrid muidugi ka. Ja need asuvad märksa sügavamal kui mistahes populaarteaduslik terviseinfo.

Lisa kommentaar
16.08.2016 10:01
sagar

I read your blog frequently and I just thought I?d say keep up the amazing work!
game killer apk

Lisa kommentaar

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus