2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
27.01.2014 12:31

Kas puhtus on nuhtlus?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (4)
Tagasi
Edasi

Foto: pfly/Flickr/Creative Commons

Piim seisab kapis üle nädala. Pisikuid hävitavad puhastusvahendid on käibel pea igas kodus. Suur rahvusvaheline uuring püüab leida vastust küsimusele, kas üha steriilsemaks muutuv keskkond ja toit võivad olla põhjus, miks aina rohkem lapsi haigestub diabeeti.

Kolm naabrit – Eesti, Soome ja Venemaa Karjala piirkond on üsna sarnased. Ühesugune kliima, inimeste geneetiline taustki on suures osas sama.

Kuid peamiselt lapseeas alguse saava 1. tüüpi diabeedi osas on erinevused väga suured. Soome on 1. tüüpi diabeeti haigestumises maailmas number üks.

Karjalas on elutingimused Soomega võrreldes oluliselt viletsamad, kuid ka diabeeti haigestutakse seal umbes kuus korda vähem.

Venemaa ja Soome vahel on elutingimuste ja hügieenistandardite poolest Eesti, kus diabeeti haigestumist on 2,5 korda vähem kui Soomes.

Viimase saja aasta jooksul on keskkond meie ümber väga oluliselt muutunud: ehitatud on veevärgid, kanalisatsioonid, igapäevaseks on saanud pastöriseeritud piim ja toiduained, mis püsivad tarvitamiskõlblikud mitmeid kuid.

Sellel elumuutusel on oma hind. Juba 1950ndatel märgati arenenud lääneriikides, et astmasse ja allergiasse haigestumine näitab tõusutrendi.

Viimase paarikümne aastaga on Ida-Euroopa läänele hügieenistandardite osas tublisti järele võtnud, sellega koos on kasvanud lastel ka näiteks allergiatesse haigestumine. Sama võib öelda diabeedi puhul. Kui 1990ndatel haigestus 1. tüüpi diabeeti Eestis alla 15-aastastest lastest aastas üks kümnest tuhandest, siis praeguseks on haigestumine 2,5 korda tõusnud.

Helsingi ülikooli teadlaste eestvõttel on juba kuus aastat töötanud rahvusvaheline teadusprojekt Diabimmune, mis püüab leida laste diabeeti haigestumise põhjuseid.

“Projekti idee on testida hügieenihüpoteesi paikapidavust,” ütles Tartu Ülikooli lastekliiniku pediaater Aleksandr Peet.

Hügieenihüpotees püüab leida seletusi, miks astma, allergia, aga ka mitmed autoimmuunhaigused – 1. tüüpi diabeet, gluteeni talumatus, reumaatilised liigesehaigused on viimasel poolsajandil muutunud sagedasemaks.

Hüpoteesi järgi tuleks põhjusi otsida elukeskkonnast – väikelapsed puutuvad pisikutega vähem kokku.

Immuunsüsteem, millel pisikute tõrjumise tööd on vähem, istub seetõttu piltlikult öeldes käed rüpes ning asub otsima uusi väljundeid. Võimalusi on kaks: tekivad liiga ägedad reaktsioonid mõne kehavälise aine suhtes, olgu selleks siis piim, õietolm või kassikarvad. See väljendub allergiana.

Teisel juhul otsustab immuunsüsteem hakata võõraks pidama ja ründama keha enda rakke. Just nii tekib 1. tüüpi diabeet, kui kõhunäärmes insuliini tootvad rakud hävivad. Haigus annab tunda alles siis, kui insuliini tootvatest rakkudest on alles vaid väike osa. Haigusele ravi tänasel päeval ei ole, diabeedihaige peab kogu elu endale iga päev insuliini süstima.

Uuringus on vaatluse all kolme piirkonna lapsed – Soomest Espoost, meilt Lõuna-Eestist ning Karjalas Petrozavodskis sündinud.

Kokku on igas riigis uuritud rohkem kui 2000 vastsündinut, kelle hulgast sõeluti välja need, kellel on geneetiline eelsoodumus 1. tüüpi diabeedi tekkeks.

Selleks analüüsiti vastsündinud laste nabaväädiverd ning otsiti geenivariante, mis tõstavad diabeeti haigestumise riski. Nii jäi pinnale igast riigist 300 nö riskilast, kellel on pärilikud eeldused diabeeti haigestuda.

“Kuid mitte kõik need lapsed ei jää haigeks. Tartus on praeguseks nüüd juba 4-5 aasta vanuseks saanud riskilastest diabeet tekkinud ühel, veel 3-4 on sellist, kellel kõikide tunnuste järgi haiguse väljakujunemise risk on väga suur,” ütles Peet.

Siin tulebki käiku tohutu andmekogu, mida uuringus osalevate laste kohta on kogutud. Iga 6-12 kuu järel on lapsed andnud vereproove, uuritud on nende limaskestadel elavaid mikroobe ja soolestiku mikrofloorat. Vanemad on pidanud registreerima kõik lapse haigestumised, samuti on ülitäpselt kirjeldatud keskkonda, kus laps elab. Näiteks on võetud proovid lapse voodimadratsis olevast tolmust, majapidamises kasutatavast veest ja tarvitavast piimast.

“Kuid selle andmekogu töötlemine võtab kindlasti aastaid ning teadusartikleid on tõenäoliselt tulekul suur hulk,” ütles Peet. Näiteks püütakse leida vastust küsimusele, kuivõrd mõjutab D-vitamiini tase diabeedi väljakujunemist. Peet ise uurib doktoritöö raames laste kasvu ning diabeediga seotud geenivariantide seoseid.

Uuringu üheks lõppeesmärgiks on Soome teadlased nimetanud seda, kui õnnestub leida keskkonnategureid, millel on diabeedi väljakujunemises või ärahoidmises oluline roll. Nii võiks tuleviku lapsi selle raske haiguse eest kaitsta näiteks õigeid mikroobe sisaldav probiootiline jogurtijook.

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus