2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kas depressiooni diagnoosimist saab täpsemaks muuta?
25.01.2010 16:10

Kas depressiooni diagnoosimist saab täpsemaks muuta?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (7)

Depressioon tabab inimesi üsna sageli, igakuiselt kannatab selle all iga kahekümnes Eesti inimene. Samas peavad arstid depressiooni diagnoosimisel ja ravi määramisel põhiliselt toetuma patsiendiga tehtud intervjuule.

Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaater Triin Eller otsustas uurida, kas depressiooni puhul on võimalik leida ka bioloogilisi markereid, mis võimaldavad öelda, kas inimene põeb depressiooni. Nii oleks võimalik vereproovi analüüsides leida lisakinnitust psühhiaatrilisele intervjuule, mis kindlasti endiselt alles jääb.

Depressiooni põhjustamisel mängivad kindlasti rolli nii geenid kui ka keskkond. Samas on see haigus üsna levinud. 2006. aasta andmetel kannatas kliiniliselt väljendunud depressiooni käes ühe kuu lõikes 4,9 protsenti Eesti inimestest.

Geeniuuringud seni tulemuseta

Depressiooniga seotud geenide väljaselgitamine pole veel andnud üheseid tulemusi. Nii on leitud mitmeid kromosoomipiirkondi, mis on seotud depressiooniga. Samas on leitud ka piirkondi, mis seostuvad suitsidaalse käitumise ja varases nooruses alanud depressiooniga.

Aju-uuringud on leidnud kindlaid muutusi depressioonipatsientide ajus, nii on neil aju külgvatsakesed suurenenud, samas on täheldatud, et mitmed teised aju piirkonnad on jällegi vähenenud.

Elleri uuring, mille ta äsja Tartu Ülikoolis doktorikraadi saamiseks kaitses, võttis vaatluse alla inimese immuunsüsteemi ning tsütokiinid – signaalmolekulid, mille abil immuunrakud omavahel suhtlevad.

„Need rakud annavad signaali organismi põletikureaktsioonist,“ ütles Eller. „Mind huvitas, kas organism käsitleb depressiooni samasuguse põletikuna ning haigetel on põletikumarkerite arv tõusnud.“

Pilt, mis avanes 166 depressioonipatsiendi ja võrdlusrühmaks võetud 94 terve inimese uurimisel osutus aga üsna kirjuks.

„Tõlgendada on seda kaunis raske. Kui ma arstitudengite praktikumi juhendan, siis olen alati öelnud, et depressioon on rühm erineva kuluga haigusi,“ ütles Eller.

Nii on osal depressiooni põdejatest rohkem ärritunud, teised on seevastu äärmiselt loiud ja pidurdunud. Mõnel väljendub depressioon hoopis suure muretsemisena.

Nii tuli ka depressioonihaigete veres põletikumarkereid uurides välja, et sel osal, kellel depressioon väljendus pidurdatusena, olid need markerid tõepoolest tõusnud, see viitas, et organism võitleb depressiooni kui põletiku vastu. Seevastu oli ka rühm selliseid haigeid, kelle veres oli põletikule viitavate markerite arv isegi madalam.

Kuidas mõjub ravi?

Elleri töö teine osa püüdis välja selgitada, kas nende samade vereproovist võetud markerite põhjal on võimalik öelda, kuidas mõjub haigetele ravi levinud antidepressant Cipralexiga.

Ilmnes, et need, kellel olid organismis põletikule viitavate markerite arv tõusnud, reageerisid ka ravile halvemini.

Eller võrdleb depressiooni ravi ja selle tulemuslikkuse hindamist endiselt pimedas toas käsikaudu kompamisega.

„Värske Ameerikas tehtud uuringu järgi tuleb 60 protsenti patsientidele depressiooni raviks esmasena valitud ravimitest välja vahetada, sest need ei toiminud,“ ütles ta.

Tema sõnul on kindel, et intervjuu jääb depressiooni diagnoosimisel endiselt tugisambaks. Kuid tema praeguse uuringu tulemustest kavatseb ta edasi minna ning jälgida eraldi neid haigeid, kelle organism võitles depressiooni kui põletiku vastu ning eraldi neid, kellel põletikunäitajad olid hoopis langenud.

„See nõuab pikki uuringuid ja rohkeid analüüse. Põletikunäitajate pikaajaline jälgimine on üldse väga komplitseeritud, neid võivad mõjutada ka lihtne nohu ja hommikul võetud peavalutablett. Aga igatahes on kavas siit edasi minna,“ ütles ta.

Doktoritöö täisteksti on võimalik lugeda siit.

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus