2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Eestlane osaleb Stanfordis kunstliku silmaläätse loomises
28.06.2007 09:30

Eestlane osaleb Stanfordis kunstliku silmaläätse loomises

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (4)

Silma sarvkesta operatsioonide ooteajad kaovad, sest enam ei pea ootama siirdamiseks doonori kudet. Võib olla kaovad ka nägemise korrigeerimiseks tehtavad laseroperatsioonid. Võimalik, et tulevikus pole vaja isegi kontaktläätsi enam ööseks vedelikku uputada.

USAs Stanfordi ülikoolis loodud uudne hüdrogeel - poorne peamiselt veest koosnev plastmaterjal võib juba lähiajal anda leevendust miljonite inimeste nägemisprobleemidele.

Stanfordi ülikooli emeriitprofessor, Eesti päritolu Jaan Noolandi ütles täna Tartus, et neil  õnnestus lahendada esmapilgul võimatu vastuolu. Silma sarvkesta koes on ligi 90 protsenti vett, seega peab ka kunstlik sarvkest olema umbes samasuguste omadustega.

"Pole raske teha plastikut, mis sisaldab 90 protsenti vett, aga see plastik pole piisavalt tugev, silma sarvkest peab olema erakordselt tugev," ütles Noolandi. "Tugevas plastikus ei saa aga eales olla nii palju vett."

Silmale tehisliku sarvkesta otsimisega on tegeletud juba üle sajandi, aga seniseid katseid pole saatnud edu. Endiselt siirdatakse inimestele surnud doonoritelt võetud kudet, kuid sellega võivad kaasneda probleemid - koos sarvkestaga võivad üle kolida ka doonori haigused.

Stanfordis tuli läbimurre õnneliku juhuse läbi: Polütüleenglükool ja polüakrüülhape õnnestus ultraviolettkiirguse abil niimoodi liita, et tekkinud materjal täitis kõik eeldused: sisaldas 90 protsenti vett ning oli samas piisavalt tugev, et sellega võiks asendada sarvkesta.

Noolandi sõnul on mõlemal materjalil juba olemas USA toidu- ja ravimiadministratsiooni kasutusluba, kuid nende materjalide liitmisel loodud uudismaterjali kasutamiseks tuleb siiski uus luba hankida.

Esialgu on kunstlikke sarvkesti katsetatud küülikutel, suve teisel poolel algavad katsed šimpanssidel. Inimkatsed alles ootavad oma järge.

Kunstkoe kese peab olema selge ja vastama samadele omadustele nagu silma sarvkest. Kuid servadesse tehakse üliväikesed augud, mille ümber kasvavad rakud, kinnitades kunstkoe kindlalt kohale. Pärast operatsiooni areneb kunstkoele epiteelkude.

Lisaks silmakirurgiale on Noolandi sõnul võimalik, et sama materjali kasutatakse veel teisteski meditsiinivaldkondades.

"See võiks olla miljardiäri. Stanfordi ülikool teeb lepingu, firmaga, kellel on üle maailma selliste toodete levitamiseks olemas kanalid, litsentsitasu teenib ülikool."

2,3 miljardil inimesel üle kogu maailma on mingeid probleeme nägemisega.

Isegi firmad, kes praegu on seotud nägemise laserkorrektsioonilõikustega, on kunstmaterjali vastu huvi üles näidanud, haistes, et ühel päeval võib see materjal laserkorrektsiooni turult välja puksida.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktori, professor Mart Ustavi sõnul on Stanfordi projekt ilmekas näide sellest, et ilmtingimata ei ole tarvis hakata ratast leiutama. "Võib panna kaks eksisteerivat materjali kokku ja leida hoopis uue kvaliteedi," märkis ta.

Noolandi sõnul on raske öelda, millal jõuavad sellest materjalist läätsed kommertskasutusse. "Mina ütleksin, et läheb vähemalt viis aastat, aga meie rühmas on ka neid, kes arvavad, et need on juba aasta pärast käibel."

Sügisest asub materjaliteadlase taustaga Nooland lisaks Stanfordi silmaprojektis osalemisele tööle ka Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi külalisprofessorina, Tartus hakkab ta juhendama töid, mis puudutavad rakke läbivaid peptiide.

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus