2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Andrus Veerpalu juhtum: Mis on kasvuhormoon?
08.04.2011 12:34

Andrus Veerpalu juhtum: Mis on kasvuhormoon?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (8)
Samal teemal (9)

Inimeste pikkust ja lihaskasvu reguleeriv hormoon sattus sportlaste huviorbiiti 1970ndatel aastatel.

Kasvuhormoon(hGH) on inimkehas toodetud aine, mille ülesanne on reguleerida kehapikkust, lihaste ja organite kasvu.

1981. aastal suudeti seda hormooni esmakordselt toota sünteetilisel kujul, preparaat kannab nime rhGH. Varem oli hormooni võimalik hankida tapetud loomade verest. Ravimina kasutatakse seda kasvuhäiretega laste puhul ning aidsihaigetel, et vältida kiiret kaalukaotust.

1989. aastal lisas Rahvusvaheline Olümpiakomitee kasvuhormooni keelatud ainete nimistusse. Aine avastamine on raske, seni ei ole testmetoodikat, et seda avastada uriiniproovist. Hormoonipreparaadi jälgi on võimalik vereprooviga tuvastada vaid ööpäeva jooksul.

Viimased kümme aastat tehtud vereproovidest analüüse, esimest korda testiti sportlasi suurvõistlustel kasvuhormooni suhtes 2004. aasta Ateena olümpial, kuid selgus, et analüüsimeetod ei töötanud. Uudne WADA poolt heakskiidu saanud testmeetod on pärit möödunud aasta suvest.

Aine kuritarvitajaid on leidunud alates tõstjatest, maadlejatest, kuni kestvusspordialadel võistlejateni, kõik loodavad selle abil oma tulemusi parandada.

Kurioosseks teeb loo aga asjaolu, et keelatud liigset kasvuhormooni on kehast küll raske tuvastada ja see võib olla põhjus, miks sportlased tema tarvitamisega riskivad - samas pole aga teada, et kasvuhormooni pruukimine aitaks tulemusi parandada

Teaduslikult ei ole seda seni tõestatud. Pigem vastupidi.

2008. aastal avaldasid Stanfordi ülikooli teadlased ajakirjas Annals of Internal Medicine artikli, mis võttis kokku 44 varasemat uuringut kasvuhormooni ja sportlike tulemuste seostest. Ameerikas oli sel ajal teravalt päevakorral kasvuhormooni kuritarvitamine pesapalliliigades. Preparaadi illegaalne äri internetis on endiselt laialt levinud.

Järeldus kõlas: kasvuhormooni süstimine ei paranda sportlikke tulemusi, pigem vastupidi: sportlased väsivad kiiremini, suurenenud on vigastuste oht.

Uuringutes osalenud tarbisid kasvuhormooni väiksemates kogustes, kui seda süstivad sportlased. Pikim tarbimisperiood vaadeldud uuringutes oli 84 päeva.

Uuringutes vaadeldud 13-45-aastased, enamasti noored heas vormis mehed, võtsid kasvuhormooni tarbimise tagajärjel keskmiselt juurde umbes 2,1 kilogrammi, kuid lisandunu ei kajastunud otseselt suuremates lihastes. Lihasmassi küll lisandub, kuid jõudu ega vastupidavust ei lisanud.

Jalgratta kestvussõidus saavutasid uuritavad hormoonikuuri järel kehvemaid tulemusi ning lihastes olid kõrgemad piimhappe ehk laktaadi kogused.

Kasvuhormooni tarbijatel esines sagedamini liigesevalusid ja karpaalkanali sündroomi, mida rahva seas tuntakse ka nn hiirekäena.

Austraalias läbiviidud uuring näitas, et kasvuhormoon ei parandanud ei hapnikutarbimise võimet, jõunäitajaid ega anaeroobset vastupidavust.

2003. aastal ilmus ajakirjas British Journal of Sports Medicine uuring, mille pealkirjas esitati küsimus: kas kasvuhormooni lihaseid suurendav efekt sportlastel on muinasjutu “Kuninga uued rõivad” uus versioon.

Uuring leidis, et pole tõestust leidnud, et kasvuhormoon tervete inimeste puhul parandaks lihaskasvu ja sportlikke tulemusi. Hormoonipreparaatide kuritarvitamine võib põhjustada haigusi, see on sõnum treeneritele, meeskondade arstidele kui potentsiaalsetele kuritarvitajatele, seisis artiklis.

Kasvuhormooni pikaajaline tarvitamine tõstab diabeedi, vererõhutõve, osteoporoosi, lihase- ja liigesevalude ja impotentsuse riski.

08.04.2011 12:12
Triin

Väike märkus laktaas on ensüüm (Lactase (also known as lactase-phlorizin hydrolase, or LPH), a part of the ?-galactosidase family of enzymes, is a glycoside hydrolase involved in the hydrolysis of the disaccharide lactose into constituent galactose and glucose monomers), piimhapet nimetatakse jätkuvalt laktaadiks (Lactic acid, also known as milk acid, is a chemical compound that plays a role in several biochemical processes and was first isolated in 1780 by the Swedish chemist Carl Wilhelm Scheele).

Lisa kommentaar
08.04.2011 12:49
Sparty

Huvitav kui suur asjatundja see kirjanik siin nüüd oli... Kas tõesti 2004. aastal võisteldi Sydneys? Kas muud aastaarvud on korrektsed? Kas kirjutatud tekst on üldse korrektne?
Ei taha küll mingit tuld avada ja loodan, et oli üksainus pisike viga sellega. Ka eelpool mainija märkis oma paranduse, seega diplomaatiliselt võttes see artikkel kuulub kas parandamisele või ignoreerimisele, kuna vigu on mahukalt.
Meenutab kehalise kasvatuse õpetajat, kes ei jaganud spordist tuhkagi...

Lisa kommentaar
08.04.2011 12:57
Villu Päärt villu.paart@ut.ee

Aitäh, Sparty, veale osutamast. Loomulikult oli see Ateenas.

Lisa kommentaar
08.04.2011 14:54
tahaks teada

Kas ehk vähemalt siin portaalis on keegi kes oskab kirjeldada mida täpselt hGH (või rhGH) määramisel mõõdetakse. Mida need numbrid väljendavad millega ajakirjandus uljalt vehib. Keegi pole selgelt öelnud mida ja kuidas mõõdeti. Isegi sellest on raske aru saada kas mõõdeti kogu hGH või kunstlikult manustatud hGH-d.

Lisa kommentaar
09.04.2011 11:08

Samamoodi tahaks teada, et kas piirnorm on määratud rhGH ja hGH suhtega ning kuidas arvestatakse inimese loomulikku 22 kDa hormoonitaset?

Lisa kommentaar
09.04.2011 23:55
Lihtsalt mõte

Nendel Stanfordi ülikooli teadlastel võis ju olla ka salakaval plaan neid kasvuhormoone maha teha, et sportlased neid kardaksid ja eiraksid. Tulemused võisid ju olla ?okeerivalt head ja kui nad oleks selle uudisega välja tulnud, et kui palju see aitab sinu tulemustele kaasa, kui raske on seda testidega leida ja kui kiiresti selle tuvastamise aeg ära kaob, siis oleks ju katastroofilised tagajärjed tippspordis - on leitud doping, millega ei pruugi vahele jääda - see on piisav mõndade äärmuste jaoks.

Lisa kommentaar
17.04.2011 17:46
JS

On ammu teada et HGH mingeid erilisi sportlikke eeliseid ei anna. Rohkem nagu tervisetoode.

WADA test põhineb (testikomplektiga seotud firmade seotud firmade osanike ja samas ka WADAga seotud autorite) uuringul (Bidlingmaier at al 2009), kus 22 kDa isovormi osakaalu inimestevaheline erinevus katsealuste seas oli 17-kordne, ehk looduslik individuaalne erinevus on väga suur. Seejuures sõltus uuritav isovormide suhe kasvuhormooni üldkogusest, nii palju kui mina esmapilgul andmetest välja loen.

Kasvuhormooni süst mõjutas katses mõõdetavat 22 kDa isovormi osakaalu inimestel 3,5 ja 4 korda, mis on loodusliku varieeruvusega võrreldes väike. Positiivseks loetakse juba 1,37 ja 1,23 korda uuringus osalejate maksimumidest suuremad tulemused, see on loodusliku varieeruvusega võrreldes imeväike. Nii et pole mingi ime et testi usaldusväärsust väikeseks ja valepositiivsete riski suureks peetakse.

Looduslikult madala 22/20 kDa suhtega inimestel samas pole reaalsete kasvuhormoonikogustega mingit lootust positiivset dopingutesti tulemust saada.

Ja kuna kasvuhormooni valmistatakse ka 20 kDa isovormina, ei keela keegi rikkamal sportlasel endale täpselt WADA soovitud "loodusliku" suhtega segu kokku segada.

Isovormide suhet mõjutab otse loomulikult ka kasvuhormooni stimuleeritud vallandumine, sh koormuse mõjul vallandumine, seejuures vähemalt ühes testiloojatest sõltumatus uuringus 22 kDa osakaalu tõusu suunas.

Kui siia lisada olematu kordustäpsus, läheb testi usaldusväärsus väga käest ära. Proovi pikaajalisel säilitamisel peaks Bidlingmaier at al 2009 andmetel mõõdetavad isovormi osakaalud tõusma, Veerpalul oli B-proovis teine suhe aga järsult langenud.

Lisa kommentaar
17.04.2011 17:49
JS

Kas Novaator tingimata *peab* kogu postitatud kommentaari teksti üheks loetamatuks jadaks kokku lükkama? Lükkaks siis artiklid ka üheks katkematuks joruks kokku? Ja korjaks ära ka kirjavahemärgid ja tühikud?

Lisa kommentaar

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus