Eestis kannatab korduvkiusamise all pea iga kümnes mürsik
Hiljutise Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) kohaselt on viimase paari kuu jooksul koolis kiusamist kogenud kolmandik 11–15-aastastest Eesti õpilastest. Kuigi Eesti näitajad on juba 16 aastat langustrendis, esineb Tervise Arengu instituudi vanemanalüütiku Jaanika Pikasööti ja teaduri Leila Oja sõnul Eestis kiusamist Euroopa keskmisest endiselt rohkem.
arvamus
Jaak Vilo: et ülikoolide tulevik ja riigi areng kännu taha kinni ei jääks
Vähene doktoriõppe lõpetanute arv võib saada takistuseks nii Eesti ülikoolide kui ka riigi arengule, kirjutab Jaak Vilo algselt ajakirjas Universitas Tartuensis ilmunud kommentaaris.
uudised
uudised
Nova seletab!
Ohust teavitava sõnumi usaldusväärsust langetab isegi puuduv õ
Alates 2023. aasta jaanuari keskpaigast on Eestis võimalik ohu korral saata ohualal viibijatele asukohapõhine lühisõnum EE-ALARM. Sõnum peab olema keeleliselt arusaadav ja äratama saajas usaldust. Teavituste keelelist mõistetavust uurinud Eesti teadlaste sõnul tuleb nende usaldusväärsuse kindlustamiseks pöörata erilist tähelepanu keelelisele täpsusele.
Ülereguleeritud linnaruum võib vaigistada rahvusvähemuste hääled
Tänapäeval räägitakse linna helimaastiku juures eeskätt mürast, mille tase on Euroopa Liidus selgelt reguleeritud. Reguleerimistuhinas on Lääne-Euroopa ja Ameerika linnades siin-seal põlu alla sattunud ka tänavaturud. Eesti teadlane osutab, et näiteks ajaloolisi turuplatse iseloomustanud valjuhäälne kauba välja hüüdmine on teatud ühiskonnarühmadele praegugi oluline osa ühiskonnaelust.
humanitaarteaduste aastakonverents
uudised
Meretuulepargid jätavad jälje piirkondlikule lennundusele
Eesti Lennuakadeemia töörühm viis möödunud aasta jooksul läbi kolm rakendusuuringut meretuuleparkide mõjudest lennundusele. Kuigi enamik avaldunud mõjudest olid leevendusmeetmete rakendamisel välditavad, esinesid mõned väga olulised mõjud just pääste-, otsingu- ja meditsiinilise evakuatsiooni lendudele ning Ruhnu lennuliinile.
globaalmuutuste akadeemiku valimised
arvamus
Kätlin Vanari: sisulised muutused koolides vajavad aega
Ootused koolidele on kõrged nii riigi, omavalitsuste kui ka lapsevanemate ning laiema üldsuse poolt. Ülikoolide ja koolide partnerluse kogemused aga näitavad, et liigne kärsitus väliste sihtrühmade poolt mõjub koolikultuuri muutmisele pigem pärssivalt.
uudised
Kalateadlased: Eestist on saanud piirkonna parim kormoranikasvataja
Kalurite ja kormoranide konkurents saagi pärast on viimasel kümnendil Eestis jõudsalt kasvanud. Kuidas mõjutavad kormoranid eesti looduskeskkonda ja mida teha linnu kasvava arvukuse piiramiseks, rääkisid Novaatorile Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased Timo Arula, Markus Vetemaa ja Redik Eschbaum.
arvamus
Hendrik Voll: ülikool vastutab lõpetaja palga ja ka majanduskasvu eest
Oluline roll tööviljakuse kasvatamisel on haridusel ja haridusasutustel. Olen veendunud, et ülikoolides tuleb peamine tähelepanu pöörata tööturu tegelike vajaduste rahuldamisele, kirjutab Hendrik Voll.
uudised
Inimese geneetika määrab osaliselt borrelioosi nakatumise
Eesti, Soome ja USA teadlaste ühine värske teadustöö näitab, et geenid on seotud tugevalt borrelioosi saamise riskiga. Teisisõnu määrab osaliselt geneetika, kellel on suurem risk see nakkushaigus puukidelt saada ja kellel mitte.
Eesti tõlkeajaloo digigalaktika toob ilmsiks kultuuri ja ühiskonna aluskoe
Lisaks eestimaalaste tõlkekirjanduse eelistuste paljastamisele aitab tõlkijate ja kirjanike vahelisi seoseid võrgustikuna esitav rakendus saada aimu ajaloo allhoovustest ning eesti ja maailmakultuuri ühenduslülidest.
Tuul Sepp: linn on looduslikule liigile pigem pelgupaik kui ökolõks
Vaba looduse liigid saabuvad linna igal juhul, sest eesootav keskkond on neile kui pelgupaik. Inimene saab saabujaid toetada, kõrvaldades ohte alates peegeldavatest pindadest kuni pesapaiganappuseni. Loomaökoloog Tuul Sepa sõnul paraneks linnakeskkond ka inimese jaoks, kui taastataks rohkem linnatiike, -ojasid või konnalompe.
Professor: soid saab taastada vaid mitmekülgse plaaniga
Kuigi Eesti paistab silma oma soode arvukuse poolest, pole meil alles peaaegu ühtegi looduslikku ehk inimtegevusest puutumata sood. See kasvatab omakorda märkimisväärselt Eesti kasvuhoonegaaside heidet. Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Manderi sõnul võib nigelast olukorrast välja aidata vaid avatus lühi- ja pikaajaliste strateegiate paljususele.
Väliseesti teadlane seadis loo suurtest isasloomadest kahtluse alla
Ligi 45 protsendi imetajaliikide isased on emasloomadest suuremad, näitab väliseesti teadlase osalusel valminud ülevaateanalüüs. Varasemast rangema metoodikaga tehtud töö seab kahtluse alla Charles Darwini palju tsiteeritud väite, et enamikul imetajaliikidel on isased emastest suuremad. Samuti osutab töö, et senised hinnangud põhinevad pahatihti kitsal karismaatiliste liikide ringil.
Teadlased disainisid tehisaruga nullist esimesed antikehad
Teadlastel õnnestus esmakordselt kasutada genereeritavat tehisaru (TA) täiesti uute antikehade disainimiseks. Kuigi nende inimeste raviks kasutamisest ollaks veel kaugel, on teadlaste hinnangul tegu teedrajava läbimurdega.
Keeleteadlased: eestivenelased võivad end rahuga kakskeelseks pidada
Kuigi viimase rahvaloenduse alusel peab umbes 30 000 Eesti elanikku oma emakeeleks kahte keelt, on kakskeelseid palju rohkem. Kakskeelsuse uurijate sõnul erineb inimeste arusaam kakskeelsusest sõltuvalt riigist ja kultuurist. Näiteks ei kipu end kakskeelseks pidama eestivenelased.
Pane oma teadmised proovile Novaatori keeleviktoriinis
Kui tähelepanelikult oled sina viimase aasta jooksul keelega seotud uudiseid jälginud? Pane oma mälu ja loogiline mõtlemine proovile Novaatori viktoriinis!
Eesti noor teadlane uurib Euroopa iidset vihmametsa
Pariisist põhja pool avastasid teadlased 15 aastat tagasi jäljed iidsest vihmametsast. Kui tänaseks on sellest kirjutatud mitmeid teadusartikleid, siis aasta lõpus ilmunud värske teadusartikli üks autor on ka Eesti teadlane – Tallinna Tehnikaülikooli geoloogiadoktorant Eliise Kara.
Toivo Maimets: teeme hästi palju teadust, aga mõtleme liiga vähe
Äsja Tartu Ülikooli keeleteo auhinna pälvinud rakubioloogia professor Toivo Maimets rääkis saates "Plekktrumm", miks on tema jaoks oluline peamiselt ingliskeelses teadusvaldkonnas avaldada artikleid ka eesti keeles, kuidas aitab emakeel säilitada mõttenõtkust ja milles seisneb inimese imelisus.
Andero Uusberg: inimesed otsivad konfliktist teisi psühholoogilisi hüvesid
Kuigi sotsiaalmeedia ja pingelised ajad kipuvad võimendama juba varem olemas olnud lahkarvamusi, ei otsi suurem osa inimestest sihilikult konflikte, vaid kasutavad neid teiste psühholoogiliste hüvede hankimiseks, leidis Tartu Ülikooli käitumisteadlane Andero Uusberg saates "Reedene intervjuu", soovitades näha maailmas rohkem pooltoone.