2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Võõrliikide sissetung võib muuta evolutsiooni
14.01.2011 10:24

Võõrliikide sissetung võib muuta evolutsiooni

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

Devoni ajastu lõpus toimunud sündmused annavad vihjeid tänapäevaste elurikkuse muutuste kohta.

Liikide kadumine on põletav probleem, mille lahendamiseks uuritakse ka minevikus toimunud Maa elustiku muutusi. Ohio ülikooli uurimuse põhjal võivad võõrliigid  takistada loomulikku liigiteket.

Kõige laiemalt on tuntud dinosauruste kadumine, kuid sarnaseid ulatuslikke väljasuremisi on Maa ajaloos toimunud mitu korda. Kõige ulatuslikum  elustiku muutus toimus hilises Devonis (ligikaudu 375 miljonit aastat tagasi), kus kadus ligi 60 protsentidest perekondadest. Suur osa liikidest kadus, kuid uusi tekkis juurde väga vähe.

Ohio ülikoolis koostatud uurimuses tegid paleontoloogid kolme elustikurühma fülogeneetilise analüüsi, uuriti karpe, käsijalgseid (brahhiopoode) ja röövtoidulisi lülijalgseid.

Kõik need väikesed, kõva kestaga kaetud loomad olid Devoni ajastu meredes väga tavalised. Lisaks leidus tolleaegses ookeanis veel kalu ja väiksemaid loomakesi nagu meriliiliad. Elu oli hakanud siiski ka maismaale jõudma - esmastest taimekooslustest võis leida ürgseid kahepaikseid.

Mandrite omavahelisel ühinemisel ja mere taseme tõusul tekkisid erinevate elutingimustega uued elupaigad. Need liigid, mis suutsid uutes tingimustes ellu jääda ja levida, muutusid nii arvukaks, et hakkasid põhjustama halvemini kohanevate taksonite kadumist ja takistama uute liikide tekkimist.

“Tavapäraselt kasutatakse Devoni lõpu sündmuste kirjeldamiseks terminit massiline väljasuremine, kuid tegelikult oli see bioloogilise mitmekesisuse kriis,” selgitas Alycia Stigall, üks ajakirjas PLoS ONE ilmunud uurimuse autoritest. “Geoloogilised tõendid uute liikide tekkimise kohta kaovad tol ajastul.”

Kogu mereline ökosüsteem varises kokku, kirjeldavad paleontoloogid kauges minevikus toimunud sündmusi. Maailmamere liikide arv vähenes tunduvalt. Korallid kadusid ja korallrahud tekkisid Maale uuesti alles 100 miljoni aasta pärast. Ka teiste mereloomade – näiteks hiidmõõtmetes kalade, käsnade ja käsijalgsete hulk vähenes oluliselt.

Alycia Stigalli arvates on minevikus toimunu väga sarnane tänapäevastele sündmustele, kuna ka tänapäeval on paljudes elupaikades probleemiks invasiivsed liigid, mis tõrjuvad põlised taimed ja loomad välja.

Lisaks surevad liigid välja palju  kiiremini kui kauges minevikus. “Isegi kui inimene suudab elupaikade kadumist takistada, võtab koosluste stabiliseerumine ikka väga kaua aega. Võõrliikide olemasolu on loomulikud liigitekkeprotsessid oluliselt alla surunud,” arvab ta. "Kui teame minevikus juhtunu põhjuseid, on rohkem võimalusi praeguse elurikkuse säilitamiseks".

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (4)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus