27.01.2010 10:22
Visioonid aastaks 2020: ökoloogia
Kõige suuremaks
probleemiks, millega ökoloogid järgmise kümne aasta jooksul silmitsi seisma
peavad, on paljude uurimisobjektide kadumine enne seda, kui neid korralikult
tundma õpitakse.
Meie planeedil hakkavad
üha enam domineerima kunstlikud ökosüsteemid – inimese poolt ümber kujundatud
maastikud, kus elavad ebaloomulikud kooslused sissetoodud liikidest ja neid
taluda suutvatest kohalikest liikidest, kirjutas Florida ülikooli teadlane Robert Holt ajakirjas Nature.
Muidugi on ka nende
koosluste uurimine oluline, kuid suurimaks praktiliseks, esteetiliseks ja
moraalseks ohuks on siiski looduslike ökosüsteemide kaotamine enne, kui neid on
suudetud täielikult kirjeldada ja mõista.
Kõige olulisemaks
ülesandeks on ette ennustada ja takistada bioloogilise mitmekesisuse kadumist
ja ökosüsteemide funktsionaalsuse lagunemist. Üheks tähtsaks sammuks on
ökoloogiliste võrgustike, näiteks toitumisvõrgustike, vastupidavuse hindamine –
eelkõige on vaja tundma õppida võrgustike võimet pidada vastu häirimisele ja
liikide kadumisele.
Selleks on vaja mitmete
erialade teadlaste koostööd. Stabiilsete isotoopide analüüsimine ja geneetika
abil liikide tuvastamine peaksid andma selgema pildi sellest, kes keda ühes
toiduvõrgustikus sööb.
Muutused toimuvad mitmetel tasanditel alates indiviididest ja populatsioonidest
ja lõpetades omavahel ruumiliselt seotud ökosüsteemidega. Holt ennustab, et
2020. aastaks on mikroobiökoloogia muutunud ökoloogiateaduse tähtsaks osaks.
Samal ajal on oluline uurida, kuidas liigid ja kooslused sobituvad Maa
ajalukku. Kümne aasta pärast on ökoloogia üheaegselt nii üheks bioloogia
põhisuunaks kui ka oluliseks osaks maateadustest.