2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi
15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

Ühel külmal talvepäeval, enam kui kümme aastat tagasi, sõitsid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased Võrust kolm ja pool kilomeetrit kagu poole. Verijärve ääres võtsid nad kalameestele tuttava jääpuuri üle õla ja kõndisid veekogu keskele. Täpselt sinna, kus põhi kõige sügavam – 19 meetrit.

Õngenööri asemel lasid teadlased jääauku aga settepuuri ja sikutasid jääle ligi kümme meetrit järvesetteid, mille ülemises otsas olid selgesti eristatavad aastakihilised viirud. Kokku on Verijärvest ja selle ümbruse loodusoludest järvemudasse talletunud informatsiooni ligikaudu 10 000 aasta kohta.

Nii sai alguse setete aastakihtide loendamisel ning neis sisalduva radioaktiivse süsiniku määramisel, järvemudas leiduval õietolmul ja ajaloolistel dokumentidel põhinev teadustöö.

Õietolm viib ajas tagasi

“Järvesetetes aastatuhandeid muutumatuna säilinud õietolm annab meile võimaluse piiluda ajas tagasi ja näha ammustel aegadel kasvanud taimi,” tutvustas Anneli Poska uurimustöö tausta.

Jaapani päritolu teadlane Shinya Sugita töötas hiljuti välja innovaatilised õietolmul põhinevad maastiku rekonstrueerimise meetodid, mis arvestavad muu hulgas taimede erinevat võimet õietolmu toota ja levitada ning seda, kui kaugelt settinud õietolm järve on jõudnud. Nii on võimalik tõlkida settetesse talletunud õietolmus säilinud teavet ammuste loodusolude kohta nii, et see oleks igaühele kergesti mõistetav.

“Põrkun tihti arvamusega, et kunagi varem pole meil olnud nii vähe metsa kui praegu. Ja kunagi varem pole inimene keskkonda mõjutanud nii palju kui nüüd,” rääkis Poska. “See on vale.”

Töö tulemused kinnitavad, et vaade, mis avanes Verijärve ääres hobusega maad kündvale talupojale 14. sajandil Jüriöö ülestõusu paiku ja vaade, mis avaneb sama järve äärde autoga sõitvale puhkajale täna, on väga sarnased. “See oli aeg, mil Verijärve ümbruses oli sama vähe metsa, kui on seal praegu,” täpsustas Poska.

Ajaloolistele andmetele toetudes võib väita, et Verijärve ümbrus erineb 700 aasta tagasi olnust vaid sellepoolest, et toonane maastik oli arvatavasti veelgi mosaiiksem kui praegune. Maatükid, mida inimesed toona harida suutsid, olid palju väiksemad. Ka erinevate põlluviljade hulk majapidamise vajaduste rahuldamiseks oli oluliselt mitmekesisem.

Ümberlükatud eksiarvamused

Poska lükkab ümber eksiarvamuse, et kuna Lõuna-Eesti kuppelmaastiku mullastik on enamasti põlluharimiseks suhteliselt ebasobiv, siis ka maaharimine on siinkandis üpris hiline nähtus. “Juba möödunud aastatuhande alguses oli üks viiendik Verijärve ümbrusest metsast ja võsast puhastatud. Inimesed kasvatasid seal juba siis rukist ja teisi teravilju, nagu seda tehti samal ajal ka Põhja- ja Lääne-Eesti aladel,” kinnitas Poska.

Kuna aletamine ühes teraviljakasvatusega sai aina tavalisemaks, raiusidki vanad eestlased juba 14. sajandi alguseks poole järveäärsest maast metsast ja võsast puhtaks. See aga ei olnud sugugi suurim metsade raadamine Verijärve ajaloos.

Uudsel meetodil koostatud taimkatte kaartide järgi oli 18.-19. sajandiks lagedaks tehtud juba 80% järve äärsest. “Kõik, mis võimalik, oli ülesharitud,” lausus Poska. “Kui meil on mure, et me oleme just nüüd tohult palju metsi hävitanud, siis võib öelda, et sadu aastaid pole meil nii palju metsa kui praegu olnudki,” lisas ta.

Setetesse talletunud õietolmu põhjal koostatud maastiku mitmekesisuse kaartide paikapidavust kinnitavad ka Tartu Ülikooli geograafia doktorandi Kalev Koppeli ajalooliste dokumentide põhjal koostatud kaardid. Need kajastavad Verijärve äärset maakasutust ja seal elanud inimeste ning koduloomade arvukust viimase aastatuhande mitmel ajahetkel.

Teadlased kaardistavad maastikuajaloo

Praeguseks on teadlased järvemudas säilinud õietolmu järgi välja selgitanud, kui palju ja millised taimed kasvasid viimase aastatuhande igal sajandil Verijärve ümbruses umbes kahe kilomeetri raadiuses.

Nüüd püüavad Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased üheskoos koostada ka kaardid, mis näitaksid lisaks sellele, millised taimekooslused Lõuna-Eestis möödunud aastatuhande mingil sajandil või aastakümnel kasvasid ka seda, kus need tõenäoliselt paiknesid.

Nii rääkis paleoökoloog Poska, keda huvitab muu hulgas see, missugune nägi Eestimaa välja enne kui ristirüütlid meie juurde jõudsid. “Ja milline oli Eestimaa veel enne seda? Missugune oli maastik siis, kui mammutid siin ringi jalutasid?” esitab Poska küsimusi, millele ta tulevikus ise vastata tahaks.

 

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (4)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus