2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
06.01.2011 17:36

Vaikse ookeani prügisaare suurusega on tublisti ülepakutud

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (4)
Samal teemal (7)
Tagasi
Edasi

Foto: Scanpix

Vaikses ookeanis hulbib palju plastprügi, kuid väited, et California ja Jaapani vahel laiuv prügisaar on USA Texase osariigist või Prantsusmaast kaks korda suurem, on selge liialdus.

Sellise järelduseni jõudsid USA Oregoni ülikooli teadlased. Okeanograafi Angelicque White'i sõnul on eksitavad  ka väited, et ookeanis leidub rohkem kilet kui planktonit, ning et prügisaar on alates 1950ndatest iga kümnendiga kümnekordistunud.

White ei sea kahtluse alla, et maailma ookeanides leiduva kile ja plastikprügi kogus on murettekitav, kuid liialdused õõnestavad tema sõnul teadlaste usaldusväärsust.

Uuringud näitavad, et Vaikse ookeani põhjaosas hoovuste toimel kokku kuhjunud plastprügi katab pindalalt vähem kui ühe protsendi Prantsusmaa või Texase osariigi pindalast. White'i sõnul ei saa neid koguseid siiski tühiseks tunnistada.

Tegelikult peaksime me kile kogust võrdlema vee kogusega, kus kile liigub. Kui me filtreeriks ookeani kõige suurema plastiku kontsentratsiooniga piirkonnast jalgpalliväljaku suuruse ala jagu vett, ei saaks me isegi paari sentimeetri jagu plastikut.

Woods Hole'i okeanograafia instituudi teadlaste viimane uuring tuvastas, et plastprügi osakaal Atlandi ookeanis ei ole kasvanud umbes 1980ndate aastate keskpaigast. Seda vaatamata sellele, et plastikust toodetud materjalide kasutamine on suurenenud.

Tegelikult ei tea me, kas plastmaterjalide utiliseerimine on efektiivsemaks muutunud, kuid selge on see, et olemasolevatele andmetele tuginedes ei saa rääkida ookeanis olevatest järjest kasvavatest prügisaartest.

See on kindlasti ootamatu järeldus, mille põhjuseks võib olla plastprügi kontsentratsiooni suur ajaline ja ruumiline varieerumine ookeanis ning kogutud andmete piiratus.

White'i teevad murelikuks meedia liialdused, sest see võib avalikkuse ja teadlaste vahele kiilu lüüa.

Näiteks on tema sõnul täiesti alusetu hiljutine prügisaare ookeani sügavusse ulatumise võrdlemine 2,7 kilomeetrit pika San Francisco Kuldvärava sillaga .

White'i sõnul enamus plastikust kas upub või hõljub veepinnal ning selle ühtlane jaotumine ülemistes veekihtides pole tõenäoline.

Viimasel ajal on huvi ookeanis leiduva kile ja muu plastprügi kättesaamise vastu kasvanud, kuid see on kulukas, ebaefektiivne ning sellel võivad olla ka ettenägematud tagajärjed.

Näiteks on keeruline selle prügi ookeanivetest kättesaamine ilma tahtmatult kaasa võtmata fütoplanktonit, zooplanktonit ja ookeani pinnakihtides elavaid väikseid veeolendeid. 

White'i sõnul on need väikesed organismid ookeani jaoks eluliselt olulised, sest neile tuginevad ookeani toiduahelad ning neid on pinnavees plastprügiga võrreldes tohutult palju rohkem.

Mikroobide ja plastprügi vaheline suhe oligi peamiseks põhjuseks, miks White ja tema kolleegid analüüsi ette võtsid.

Nad avastasid hiljutise ekspeditsiooni käigus, et paljudel plastikust osakestel vohasid mikroobid. See näitab, et plastik on teatud mikroobidele põhiline elukeskkond.

White'i sõnul võib plastik teatud organismide jaoks olla kasulik, kuid samas võib see ka olla toksiline. Üldteada on, et plastprügi võib adsorbeerida selliseid toksiine, nagu näiteks PCB.

Ühelt poolt aitab plastprügi toksiine veest kõrvaldada, kuid teiselt poolt võivad kalad ja merelinnud toksiinidest küllastunud osakesed alla neelata. Seetõttu ei ole kile ja muu plastmaterjali koht ookeanis.

Arvutused näitavad, et plastprügi ookeanist eemaldamisele kuluva energia hulk on selle prügi eemaldamise tasuvusest ligikaudu 250 korda suurem. Lisaks sellele katab plastprügi ka ookeani põhja, seda eriti suurlinnade läheduses.

Vähe on teada, kui palju plastprügi on ookeani põhja kogunenud ning kui kaugele avamerele see prügikiht ulatub.

Üldlevinud väärarvamus on, et plastprügi on võimalik kosmosest näha või selle kogust mõõta. Tegelikult pole enamus sellest isegi paadist nähtav.

Lisaks on ookeanis piirkondi, mis on plastiku poolt suuresti reostamata. Näiteks hiljutine traalimine Lihavõtte saare ja Tšiili vahel ei toonud üldse plastprügi veepinnale.

Kokkuvõtvalt võib White'i sõnul öelda, et prügisaare mõju osas liialdatakse, kuid kuna plastprügi eemaldamine ookeanist on liiga kallis, siis tuleb eelkõige keskenduda sellele, et vähendada plastprügi ookeani sattumist.

06.01.2011 23:49
Morgen

Huvitavad ühikutega manipuleerimsed: jalgpalliväljaku suurune veehulk, massist suurem energiahulk??

Lisa kommentaar
07.01.2011 01:00
T

Tegu pole manipulatsiooniga vaid ameerika keskkonnas levinud metafooridega. Oregeoni kool on finalist ameerika jalgpallis see aasta - seega eriti kohane. Arvestada tuleb ka et tegu on ameerika inglise keelest halvasti ületoodud artikliga. Kurvastav et sa Morgen manipulatsiooniga paljastamist ja kustutamist ise manipulatsiooniks nimetad.

Lisa kommentaar
07.01.2011 10:17
vikat

mind ka ikka huvitaks mitu kilo energiat siis ikka kulub ühe kilo prügi kohta

Lisa kommentaar
07.01.2011 11:20
Jaak-Kristian Sutt

Tänan vigadele osutamast, parandasin ära. Jutu mõte ikka selles, et prügimassi eemaldamiseks kuluks selle tasuvusega võrreldes ligikaudu 250 korda rohkem energiat. Vabandust.

Lisa kommentaar

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus